2-15-14577
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Kohtujurist
Olga Dmitrijeva
Määruse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2015, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-14577
Kohtuasi
Printex AN OÜ hagi T A vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Printex AN OÜ (registrikood 11697381), lepinguline esindaja Igor Sumarok
Kostja:
T A (isikukood XXX)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-15-14577 Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 6 sätestatu kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui üüri-või töövaidluskomisjoni või muu seadusega sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 7 sätestab, et täitedokumendiks on muuhulgas ka töövaidluskomisjoni jõustunud otsus. Individuaalse töövaidluse lahendmaise seaduse (ITVS) § 4 lg 3 sätestab, et kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Hagiavaldusest nähtub, et hageja oli esitanud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse samas nõudes sama isiku vastu. Töövaidluskomisjon 31.08.2015 otsusega töövaidlusasjas nr 41/1433 lõpetas menetluse ilma avaldust sisuliselt läbi vaatamata. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega ning esitab asja lahendamiseks tsiviilkohtumenetluses. Hagiavaldusele lisatud töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt lõpetati asja menetlus ITVS § 15 lg 2 p 2 alusel, kuna avaldaja ja tema esindaja ei ilmunud istungile. ITVS § 15 lg 3 kohaselt asja menetluse lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel uuendab töövaidluskomisjon asja menetluse, kui avaldaja taotleb töövaidlusasja uuesti menetlusse võtmist. Sellisel juhul kohaldatakse aegumise kohta sätestatut. Viidatud otsuses on selgitatud, et vastavalt ITVS § 15 lg 3 uuendab töövaidluskomisjon töövaidlusavalduse menetluse, kui avaldaja esitab avastava taotluse ning tõendab 25.8.2015 tema või tema esindaja töövaidluskomisjoni istungile mitte tulekut ja istungi edasilükkamise taotluse esitamist takistanud mõjuvatest põhjustest. Et hageja oleks vastava taotlusega töövaidluskomisjoni pöördunud ei ole hagiavalduses märgitud. Ei ole ka esitatud taotluse esitamisele järgnevat töövaidluskomisjoni otsust. ITVS § 24 lg 3 ja 4 sätestavad alused millal saab kohtusse pöörduda töövaidluskomisjoni läbinud töövaidluse lahendamiseks. Kohtu hinnangul ei ole töövaidluskomisjon teinud lahendit ITVS § 24 lg 3 mõttes, mille vaidlustamise õigus kohtule esitatava hagiavaldusega tööandjal oleks. Kohus on seisukohal, et menetlus töövaidluskomisjonis on pooleli. Kohus leiab, et ei saa hageja pöörduda sama nõudega sama isiku vastu kohtusse, vaid menetluse uuendamiseks töövaidluskomisjonis tuleb esitada taotlus menetluse uuendamiseks ITVS § 15 lg 3 alusel. Kohtule avalduse esitamine taotlusega vaadata läbi töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses olukorras, kus puudub töövaidluskomisjoni lahend ITVS § 24 lg 3 mõttes, läheks vastuollu ITVS § 4 lg 2, mille kohaselt avalduse esitamine töövaidluskomisjoni ja 2(3)
2-15-14577 kohtusse samaaegselt on keelatud. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui kohtule on esitatud avaldus töövaidluses, mille lahendamiseks töötaja või tööandja on juba pöördunud töövaidluskomisjoni, keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest või jätab selle läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et menetlus töövaidluskomisjonis ei ole lõppenud sellise lahendiga, millega mittenõustumisel oleks tööandjal õigus esitada kohtusse hagiavaldus ITVS § 24 lg 3 alusel. Seega tuleb keelduda kohtule esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 6 sätestatud alusel, kuna töövaidluskomisjonis on asi samade poolte vahel sama nõude kohta samal alusel. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kohus peab vajalikuks märkida, et töövaidluskomisjoni otsuse edasikaebamise korras on menetlusosalistele selgitatud võimalust pöörduda maakohtusse sama töövaidluse läbivaatamiseks ning on viidatud ITVS §-le 24. Kohus on arvamusel, et tegemist on eksitava märkusega, sest töövaidluskomisjonis menetluse lõpetamisel ITVS § 15 lg 2 p 2 alusel on kohtusse sama vaidlusega pöördumine välistatud. Riigikohus 4.1.2012 määruse nr 3-2-1-15311 punktis 11 on viidanud mitmele määrusele kus oli Riigikohus lugenud menetlustähtaja ennistamise aluseks kaebeõiguse kohta eksitava info andmise kohtuotsuse resolutsioonis. Kohtu seisukohalt võib eksitav edasikaebamine omada tähtsust aegumise kohaldamisel töövaidlusavalduse menetluse uuendamise taotluse lahendamisel. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 173 lg 3 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagiavaldus jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.