Harju Maakohtu 20.05.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja KÜ Tedre 27 (registrikood 80144012), seaduslik esindaja juhatuse liige MM Puudutatud isik I SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II JS (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja (eestkostja) Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu Puudutatud isik III SS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV MS (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja (eestkostja) H-MS Puudutatud isik V MS-B (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20.05.2015 määrus jätta muutmata, kuid resolutsiooni punktiga kohustatud isikute vastutuse ulatuse kohta.
täiendada
2.Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada KÜ Tedre 27 avaldus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt;
2) Mõista välja MS pärijatelt SS-lt, JS-lt, SS-lt, MS-lt ja MS-B-ilt solidaarselt KÜ Tedre 27 kasuks menetluskulude hüvitis 1834.93 eurot; 3) Välja mõista SS-lt, JS-lt, SS-lt, MS-lt ja MS-B-lt solidaarselt riigilõiv 127.82 eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-s või nr EE351010052031000004 AS-is SEB Pank või nr EE873300333499990003 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland Eesti filiaalis, viitenumbriga 99915700036991; 4) SS, JS, SS, MS ja MS-B vastutavad pärandvarasse kuuluvate kohustuste täitmise eest pärandvara väärtuse ulatuses; 5) Määruse resolutsiooni punktis 3 nimetatud riigilõivult tuleb SS-l, JS-l, SS-l, MS-l ja MS-B-l solidaarselt tasuda alates määruse jõustumisest kuni riigilõivu täieliku tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud seadusjärgses määras.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.MS esitas 11.04.2008 Harju Maakohtule hagi KÜ Tedre 27 vastu kohustuse täitmisele sundimiseks ja 24.02.2008 üldkoosoleku protokolliga tutvumise võimaldamiseks. 09.10.2008 esitas MS hagi KÜ Tedre 27 vastu 24.02.2008 üldkoosoleku kehtetuks tunnistamiseks. Kohus liitis tsiviilasjad ning asja numbriks jäi 2-08-13680.
2.Harju Maakohus jättis hagi 30.06.2009 otsusega rahuldamata ning menetluskulud MS kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15.02.2010 otsusega MS apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud MS kanda. Riigikohus jättis 22.06.2010 määrusega MS kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3.KÜ Tedre 27 esitas 12.07.2010 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille Harju Maakohus rahuldas 28.02.2011 määrusega osaliselt ja mõistis MS-lt avaldajale välja menetluskulud 960.63 eurot.
4.MS suri 07.02.2011 ning tema seadusjärgse pärijana päris SS 1/3 mõttelise osa pärandvarast. SS esitas 21.08.2014 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus Harju Maakohtu määrus menetluskulude väljamõistmise kohta tühistada, kuna selle oli
põhiseadusvastaselt teinud kohtunikuabi.
5.Riigikohus rahuldas 21.01.2015 määrusega teistmisavalduse ning tühistas Harju Maakohtu 28.02.2011 määruse. Riigikohus märkis täiendavalt, et kuna põhiseadusvastaseks on kuulutatud ka lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad, ei ole tsiviilasja hinnal lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmisel määravat tähendust. Kohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust.
6.Kohus küsis MS üldõigusjärglastelt JS-lt, SS-lt, MS-lt ja MS-B-lt seisukohta menetluskulude osas. KÜ Tedre 27 avaldus
7.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on avaldaja kandnud kokku õigusabikulusid 78 000 krooni (4985.11 eurot). Avaldajale osutati asjas nr 2-08-13680 õigusabi järgmiselt: 19.12.2008 arve nr 52/2008 alusel asja materjalidega tutvumine, kohtutoimikuga tutvumine, menetlusdokumentide koostamine, esindus kohtuistungitel – 20 h, kokku 35 400 eurot (2262.47 eurot); 28.01.2010 arve nr 3/2010 alusel ettevalmistus, materjalide ja toimiku analüüs – 3 h, 28.01.2010 Tallinna Ringkonnakohtus vastustajana KÜ Tedre 27 esindamine – 1 h; kokku 4 h, 7200 krooni (460.16 eurot); 27.05.2010 arve nr 22/2010 alusel 15.02.2010 kassatsioonkaebuse analüüs – 2 h, MS kaebuse analüüs – 2 h, seadusandluse ja kohtupraktika analüüs – 3 h, varasema kohtuasja analüüs – 1 h, vastuse koostamine – 4 h; kokku 12 h, 36 000 krooni (2300.82 eurot).
8.15.02.2011 täiendavas selgituses märkis avaldaja, et arvelt nr 52/2008 nähtuvad toimingud sisaldavad õigusbüroo tööd juhtumiga seotud dokumentide läbitöötamisel, kostja nõustamisel ning esindamist Harju Maakohtus toimunud kohtuprotsessil. Tegelikult oli büroo ajakulu palju suurem kui arvel deklareeritud tundide arv. Arvestus on kujunenud tunnipõhiselt ja tunnitasu oli kokku lepitud õigusabilepingus, mis on konfidentsiaalne. Tunnitasu oli 1500 krooni. Arve nr 22/2010 kajastab õigusabitööd Riigikohtus, mispuhul oli lepitud kokku kõrgemas tasus. Sel korral ei olnud tegemist tunnipõhise arvestusega. Vandeadvokaadi töö oli viljakas, kuna kaebust ei võetud menetlusse, mis oligi lepingu eesmärgiks. MS vastuväited
9.MS vaidles avaldusele vastu. Tema esindajaks oli sealjuures puudutatud isik I SS. Vastuväidete kohaselt ei olnud avaldajal vajalik professionaalset õigusabi kasutada, sest KÜ seaduslikul esindajal on selleks endal vajalik pädevus. Lisaks on KÜ lepingulise esindaja õigusabikulud tehtud seadusliku aluseta, sest nende kandmiseks puudub KÜ juhatuse või üldkoosoleku otsus. Selliseid õigusabikulusid ei saa teiselt poolelt välja mõista.
10.Samuti on õigusabikulud ebaproportsionaalselt suured. Tsiviilasjaga nr 2-08-13680 liideti tsiviilasi nr 2-08-66399. Hageja esialgne nõue tsiviilasjas nr 2-08-13680 oli kostja 24.02.2008 üldkoosoleku protokolliga tutvumise võimaldamine. Kostja esitas hageja nõutud üldkoosoleku protokolli alles pärast hagi menetlusse võtmist, misjärel loobus hageja kohtuistungil hagist. TsMS § 168 lõikest 5 tulenevalt võib kohus sellisel juhul mõista menetluskulud välja kostjalt. Hageja ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuigi tal see võimalus oli. Hageja ei pea
kandma vastaspoole menetluskulusid liidetud tsiviilasjas, milles tal oli endal TsMS § 168 lg 5 alusel õigus taotleda menetluskulude hüvitamist.
11.Arve nr 22/2010 summas 36 000 krooni on ebatäpne. Kostja esindaja esimesest arvest nr 52/2008 ja teisest arvest nr 3/2010 nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnihind oli 1500 krooni. Arvest nr 22/2010 nähtub, et kostja esindaja töömaht kassatsioonimenetluses oli 12 tundi. Tunnihinnaga 1500 krooni peaks arve (käibemaksuta) olema seega 18 000 krooni, mitte 30 000 krooni. SS, MS, MS-B ja JS vastuväited
12.SS, MS (eestkostja H-MS kaudu) ja MS-B selgitasid ühises seisukohas, et neil on eelnevalt puudunud kohtuasjast igasugune teave. Pärimisasja algatamisel selgus inventuuri tagajärjel, et pärimisega ei kaasne võlgu ega kohtuasju. MS korteris elab ja seda haldab pärast MS surma SS. Pärijate hulgas on kaks eestkostetavat (MS ja JS), kes vajavad riigipoolset õigusabi ja kohtu otsust kaasomandi lõpetamiseks, et pärandvara oleks võimalik müüa. See avaldus on kohtule veel esitamata. SS on mittetöötav üliõpilane. MS-B peres kasvab kaks väikelast. Nad leidsid, et ei soovi kanda kahju pärandvarasse puutuvate kohtumenetluste ja kulude kandjana, kuna ei olnud selles asjas algataja pool, samuti ei ole nende kaasamine KÜ Tedre 27 ja SS vahelisse kohtusaagasse eetiline.
13.JS (eestkostja Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) leidis, et Harju Maakohtu 28.02.2011 määrusega kindlaksmääratud menetluskulud on põhjendatud. Esimese astme kohtu määrus
14.Harju Maakohus rahuldas 20.05.2015 määrusega avalduse osaliselt ja mõistis MS pärijatelt SS-lt, JS-lt, MS-lt ja MS-B-lt solidaarselt välja avaldajale menetluskulud 1834.95 eurot ja riigituludesse riigilõivu 127.82 eurot koos viivisega.
15.Kuivõrd Riigikohus tühistas Harju Maakohtu 28.02.2011 määruse menetluskulude kindlaksmääramise kohta ning saatis asja menetluskulude kindlaksmääramise osas uuesti maakohtusse, tuleb maakohtul uuesti kindlaks määrata KÜ Tedre 27 menetluskulude suurus. Kuna asjas hagejaks olnud MS on surnud ning tema õigused ja kohustused on pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel üle läinud tema pärijatele, on kohus puudutatud isikutena menetlusse kaasanud MS üldõigusjärglased, kes nähtuvad notar Triin Leki koostatud ja tõestatud pärimistunnistusest (t IV kd lk lk 18).
16.Esmalt märkis kohus, et SS on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise osas seisukoha JS nimel (t IV kd lk lk 52-54; dokumendis märgitud lepinguliseks esindajaks) ning täiendavalt on H-MS e-posti aadressilt 20.04.2015 saadetud samasisuline seisukoht märkega, et see on SS koostatud. Kumbki seisukoht ei ole allkirjastatud, samuti puuduvad tõendid, et SS oleks volitatud JS-t esindama. Eeltoodut arvestades jättis kohus need seisukohad tähelepanuta.
17.Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (TsMS; 2008). Kohus viitas TsMS (2008) § 138 lõigetele 1 ja 2 ning § 144 punktile 1. Avaldaja taotles lepingulise esindaja kulu 78 000 krooni (4985.11 euro) suuruses väljamõistmist.
18.Asjakohatud on väited selle kohta, et KÜ ei tohtinuks asjas professionaalset õigusabi kasutada, kuna puudus vastavasisuline KÜ üldkoosoleku otsus või et KÜ juhatuse liikmetel endal oli selleks pädevus. Kuskilt ei tulene, et KÜ ei võiks kasutada kohtuvaidlustes professionaalset õigusabi, samuti ei saa kohus menetluskulude suuruse väljamõistmise menetluses teha otsustust selle põhjal, kas KÜ oli lepingulise esindajaga lepingu sõlminud õiguspäraselt või mitte.
19.Kohus ei nõustunud ka sellega, nagu ei oleks avaldajal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist osas, milles ta hagist loobus. Kõik liidetud asja menetluskulud jäid kohtute otsustega MS kanda. Menetluskulude jaotust oleks olnud võimalik vaidlustada üksnes nimetatud otsuste peale kaevates. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses ei saa kohus enam menetluskulude jaotust muuta ning väljamõistmisele kuuluvad kõik asjas avaldaja kantud põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
20.Kohus viitas TsMS (2008) § 175 lõikele 1. TsMS (2008) § 175 lg 3 kohaselt sätestas VV lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus on 26.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 leidnud, et TsMS § 175 lg 3 alates 01.01.2006 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon ning samuti 15.12.2005 määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mis kehtis alates 01.01.2006 kuni 11.09.2008, olid põhiseadusega vastuolus. Käesolevas asjas on Riigikohus rõhutanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust, lähtumata menetluskulude piirmääradest.
21.Avaldaja taotleb 19.12.2008 arvelt nr 52/2008 (t II kd lk lk 87-88) nähtuva õigusabikulu 35 400 krooni (2262.47 euro) väljamõistmist puudutatud isikutelt. Nimetatud arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on õigusabi osutatud 20h vältel ning toiminguteks on asja materjalidega tutvumine, kohtutoimikuga tutvumine, menetlusdokumentide koostamine ja esindus kohtuistungitel. Kuigi spetsifikatsioon on üsna üldine, on kohtul võimalik toimiku abil avaldaja esindaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata.
22.Kohus leidis, et näidatud õigusabi on sellises ulatuses põhjendatud üksnes osaliselt. Arve kuupäev on 19.12.2008 ning see on tasutud 27.12.2008 (t lk 87). Toimikutest nähtuvalt on avaldaja 12.06.2008 ja 01.10.2008 esitanud asjas nr 2-08-13680 vastuse (t I kd lk lk 42-43; 123), kuid neile on alla kirjutanud avaldaja seaduslik esindaja MM, mistõttu ei ole nende seisukohtade osas avaldaja õigusabikulude kandmine tõendatud. Avaldaja esindaja on esimest korda toimikutest nähtav alates 08.01.2009, mil asjas toimus esimene kohtuistung (t I kd lk 139-140). Seejärel on avaldaja esindaja esitanud kohtule 29.01.2009 seisukoha (t I kd lk 157), 09.02.2009 seisukoha (t I kd lk 166), enne tsiviilasjade liitmist asjas nr 2-08-66399 30.03.2009 vastuse (t lk 51-53), osalenud 07.04.2009 kohtuistungil (t I kd lk 175-176), 04.06.2009 kohtuistungil (t lk 187-189) ning esitanud 05.06.2009 ja 08.06.2009 seisukohad avaldaja protokolli parandamise taotlusele (t lk-d 196 ja 198). Rohkem toiminguid avaldaja esindaja esimeses kohtuastmes teinud ei ole. Kuigi avaldaja viitab nimetatud toimingute tegemisel arvele 19.12.2008, mis on toimingutest varasem, ei saanud kohus välistada, et pooltel võis olla kokkulepe õigusabitasu ettemaksmise kohta, mistõttu on siiski toimikust nähtavate toimingute ja mõistlikus ulatuses ettevalmistava töö osas võimalik õigusabitasu välja mõista.
23.Kolm kohtuistungit, millel avaldaja esindaja esimeses kohtuastmes osales, kestsid protokollidest nähtuvalt kokku 3h ja 20min. Avaldaja esindaja käis I toimiku teadete lehelt nähtuvalt 02.01.2009 toimikuga tutvumas ning selleks võis kuluda 1h. Asjaoludega tutvumiseks ja menetlusliku positsiooni kujundamiseks asjas nr 2-0813680 on mõistlik aeg 2h. Sama aeg (2h) võis kuluda MS menetlusdokumentidega tutvumisele. Avaldaja esindaja on kohtule esitanud lühikese (leheküljepikkuse) seisukoha (29.01.2009) ja korralduslikke e-kirju (09.02.2009, 05.06.2009, 08.06.2009), mille koostamiseks võis kokku kuluda 1,5h. Samuti on avaldaja esindaja esitanud 30.03.2009 vastuse hagile, mille koostamine, arvestades, et tegemist oli avaldaja esimese menetlusdokumendiga asjas nr 2-08-66399 ning selle koostamiseks tuli tutvuda hagiavalduse ja tõenditega, samuti kujundada menetluslik positsioon, on põhjendatud 4h vältel. Seega on kokku põhjendatud menetlusabi esimeses astmes osutatud 13h ja 50min vältel.
24.Avaldaja taotles lisaks arvelt nr 3/2010 (t III kd lk 89) nähtuvate ringkonnakohtus kantud õigusabikulude väljamõistmist. Nimetatud arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on avaldaja esindajal kulunud 3h ettevalmistusele ning materjalide ja toimiku analüüsile ning 1h 28.01.2010 Tallinna Ringkonnakohtus esindamisele. Asja toimikust (t III kd lk 30) nähtub, et apellatsioonkaebusele esitas vastuse KÜ seaduslik esindaja. KÜ lepinguline esindaja osales üksnes ringkonnakohtu 28.01.2010 kohtuistungil, mis kestis protokollist nähtuvalt 21min. Kohus möönis, et istungil osalemiseks oli eelnevalt vajalik tutvuda maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning mõistlik aeg selleks on kohtu hinnangul 2h. Seega on ringkonnakohtus kantud mõistlikud ja vajalikud õigusabikulud kokku 2h ja 21min.
25.Kohus ei pidanud põhjendatuks kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude väljamõistmist. MS esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2010 otsusele 30.04.2010. Riigikohus jättis kaebuse 07.05.2010 määrusega käiguta. Avaldaja esitas 25.05.2010 Riigikohtule kassatsioonkaebuse vastuse. Riigikohus keeldus kassatsioonkaebust 22.06.2010 määrusega menetlusse võtmast. Avaldaja esitas kassatsioonkaebuse vastuse ilma, et Riigikohus oleks temalt vastust küsinud ja selleks tähtaega andnud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-158-12 tehtud 18.12.2012 määruse punktis 12 rõhutanud, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus korteriühistu ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Seega jäid kassatsiooniastmes kantud menetluskulud vastaspoolelt välja mõistmata.
26.Eeltoodust tulenevalt on asjas põhjendatud õigusabi osutatud 16h ja 11min vältel. Arvetest nähtuvalt on õigusabi tunnitasumäär olnud 1500 krooni (95.87 eurot) + km (aastal 2008 esitatud arve puhul oli see 18% ning 2010 arve puhul 20%), mida võib advokaaditeenuse puhul pidada mõistlikuks. Seega kuuluvad hüvitamisele õigusabikulud kokku 1564.59 eurot (maakohtus kantud õigusabikulud) + 270.34 eurot (ringkonnakohtus kantud õigusabikulud) = 1834.93 eurot.
27.Nimetatud menetluskulud tekkisid MS osalemisest käesolevas tsiviilasjas. Puudutatud isikud on MS pärijateks, kellele on vastavalt PärS § 130 lõikele 1 läinud üle kõik MS õigused ja kohustused. Kohus viitas PärS § 130 lõikele 3 ja § 143 lõikele 1. Notar
Triin Lekk on vastavalt kohtu päringule esitanud tõendi selle kohta, et MS pärandavara suhtes on läbiviidud inventuur. Seega vastutavad puudutatud isikud väljamõistetud menetluskulude hüvitamise eest üksnes pärandvara väärtuses. Pärijad vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt (PärS § 151 lg 2), mis tähendab, et sissenõudja võib kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Määruskaebus
28.27.05.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada maakohtu määruse ja saata asja uueks arutamiseks maakohtule, sh kohtualluvuse kontrollimiseks kaebuse esitaja suhtes.
29.Maakohus rikkus TsMS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustust kontrollida, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi saab kaebaja suhtes esitada avalduse Eesti kohtule. 01.10.2012 on kaebaja registreerinud püsiva elamisloa Soome Vabariigis, alates 2013 on ta registreeritud Helsinki püsielanikuks ning samuti on ta registreeritud Soome maksukohustuslasena. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kui olemuselt kahju hüvitamise avaldus kaebuse esitaja vastu mitte ühtegi kriteeriumi järgi Eesti kohtule.
30.Maakohus rikkus kaebaja suhtes EV põhiseaduse (PS) § 24 lõikes 2 ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste konventsiooni artiklis 6 tagatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Kaebaja suhtes tehtud määrusest sai ta teada alles etoimiku vahendusel määruse teate saabumisega elektronposti aadressile. Seega praeguses menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei ole kaebajat kui hageja õigusjärglast menetlusse menetlusosalisena kaasatud, kuigi määrus on tehtud ka kaebaja suhtes. TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
31.Maakohus ei kontrollinud piisava põhjalikkusega avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ning ületas diskretsioonipiire. Kulude põhjendatuse kontrollimisel tuleb esmalt kontrollida, kas lepingulise esindaja kulude tegemiseks on olemas õiguslik alus tavapärase majandustegevuse raamest väljuvate kulude tegemiseks, st praegusel juhul kehtiv KÜ üldkoosoleku otsus. Kaebaja andmetel ei ole KÜ liikmete mitte ühelgi üldkoosolekul otsustatud lepingulise esindaja kulude tegemist isegi mitte põhimõtteliselt, seejuures veel piiramatus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude väljamaksed oma tuttavale advokaadile, kelle palkamist ei ole ükski KÜ organ otsustanud, on KÜ juhatuse liige MM teinud oma ainuisikulise otsustuse alusel, kuigi juhatusel oli sel ajal neli liiget, seega ei ole ühe juhatuse liikme ainuisikuline otsus kehtiv KÜ juhatuse otsus. Õigusliku aluseta tehtud tavapärase majandustegevuse raamest väljuvaid kulutusi ei saa teiselt menetlusosaliselt sisse nõuda. Negatiivseid asjaolusid (st kehtiva otsuse puudumist) on kaebajal raske tõendada, sellisel juhul lasub tõendamiskoormis avaldajal.
32.Lisaks tuleb avaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel lähtuda menetlusosaliste õigustatud ootusest hagi esitamise ajal kehtinud õigusabikulude piirmääradest lähtuvalt, st nendest määradest, millega hageja pidi mõistlikult arvestama hagi rahuldamata jätmise korral. Teisisõnu, hageja ega tema õigusjärglased ei pidanud hagi esitamisel ette nägema VV määrusega nr 306 kehtinud piirmäärade hilisemat kehtetuks tunnistamist, mis võib halvendada hageja olukorda.
Õigustatud ootuse printsiibist lähtuvalt ei saa kohus mõista välja hagejalt kostja lepingulise esindaja kulusid oluliselt suuremas määras ja ulatuses hagi esitamise ajal kehtinud piirmääradest. Kaebaja määruskaebuse rahuldamine Riigikohtus ei saa kaasa tuua vastuolus tsiviilkohtumenetluses kohustusliku hea usu põhimõttega kaebuse rahuldamise tulemusena kaebaja enda huvide kahjustamist. Maakohus on ilmselgelt ületanud diskretsioonipiire, mõistes ilma KÜ organi otsuseta kostja lepingulisele esindajale tehtud omavolilised väljamaksed hageja õigusjärglastelt välja, seejuures Harju Maakohtu 28.02.2011 tühistatud määrusega väljamõistetud maksimaalse piirmääraga (960.63 eurot) võrreldes kahekordses summas. Vastustaja seisukoht
33.Avaldaja märkis vastuses määruskaebusele, et tema poolest võib ka Soome kohus menetluskulude asja arutada. Edasine menetluse käik
34.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 20.05.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks, kuid määruse resolutsiooni tuleb täiendada pärijate vastutuse ulatust käsitleva punktiga. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebus on esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamise osas. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles avaldus jäi osaliselt rahuldamata, seega selles osas on määrus jõustunud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
36.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kuni 31.12.2014 kehtinud menetluskulude kindlaksmääramise regulatsiooni järgi (TsMS § 174 jj), mis kohaldub ka käesolevas asjas, oli menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul tegemist n-ö jätkumenetlusega asja põhimenetluse suhtes. Seega tuli menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lõike 1 järgi asja lahendanud esimese astme kohtule, millest tulenevalt lahendas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse sama kohus, kes on lahendanud põhiasja. Seega on kaebaja etteheited maakohtule seoses kaebaja suhtes rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kontrollimata jätmisega asjakohatud, kuna rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivatest õigusaktidest ega TsMS-st ei tulene alust, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldust oleks pädev lahendama muu, kui põhivaidlust lahendanud kohus.
37.Seoses kaebaja väitega tema menetlusse mitte kaasamise kohta möönab ringkonnakohus, et toimikust nähtuvalt ei andnud maakohus tõepoolest kaebajale võimalust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suhtes seisukohta esitada, milliselt toimides on kohus rikkunud menetlusnormi (kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 176, mille lõike 1 lause 1 järgi toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise
avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks). See rikkumine on aga kõrvaldatud määruskaebusmenetluses, kuna kaebajal oli määruskaebuses võimalik esitada vastuväited avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele, mida kaebusest nähtuvalt on ka tehtud.
38.Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas on maakohtu määrus nõutavalt põhjendatud, kolleegium nõustub määruse põhjendustega avaldajale osutatud õigusabi mahu 16h ja 11min osas. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes avaldaja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt puudutatud isikutelt väljamõistetavat menetluskulu. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtule diskretsioonipiiride ületamist antud juhul ette heita ei saa.
39.Maakohus on ka põhjendanud, miks on asjakohatud kaebaja väited selle kohta, et antud asjas menetluskulude väljamõistmiseks on vaja korteriühistu üldkoosoleku otsust lepingulise esindaja kulude tegemiseks. Samad väited on kaebaja esitanud ka määruskaebuses, millistele vastuseks märgib kolleegium järgmist. Käesolevas menetluses kaitses korteriühistu oma õigusi kaebaja õigusseellase hagi vastu. Ühistu juhatuse liikmel on seadusest tulenev kohustus kaitsta oma liikmete huve parimal võimalikul viisil, mida käesoleval juhul edukalt ka tehti. Asjas ei oma tähtsust, kas ühistu esindamiseks on olemas vastav üldkoosoleku otsus. Kuna hagi on esitatud ühistu vastu, oli ühistu juhatusel seadusest tulenevalt kohustus kohtumenetluses osaleda, sh TsMS § 217 lõikest 1 tulenev õigus teha seda lepingulise esindaja vahendusel.
40.Seoses kaebaja väitega õigustatud ootuse printsiibi rikkumisest märgib kolleegium, et teistmisavalduse alusel lahendi tühistamisel saadab Riigikohus TsMS § 710 lõike 1 kohaselt asja uueks läbivaatamiseks alama astme kohtule, mis tähendab, et menetlus algab otsast peale ehk kohtul tuleb uuesti hinnata menetluskulude kindlaksmääramise avalduse põhjendatust. Sellise riskiga, et uus lahend võidakse teha kaebaja suhtes ka ebasoodsam kui eelmine, pidi kaebaja teistmisavalduse esitamisel arvestama. Kaebaja seisukoht eeldaks seda, et ta oleks Harju Maakohtu 28.02.2011 määruse ehk teistmise korras tühistatud menetluskulude kindlaksmääramise määruse vaidlustanud üksnes osas, milles avaldus rahuldati. Sellist võimalust aga seadus ette ei näe, sest vaatamata vaidlustamise ulatusele sätestab TsMS § 710 lõige 1, et lahend tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks täies ulatuses.
41.Maakohus on asjakohaselt käsitlenud mh MS pärijate vastutuse piiratust pärandvara väärtusega pärimisseaduse sätete alusel, kuid jätnud sellekohase punkti ekslikult määruse resolutsioonist välja. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust vastavas osas.
42.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.