Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

tulenevate

kohustuste

ülemineku

tõendamiskoormis

Pärandi avanemise ajal 7.02.2011 ei olnud jõustunud täitedokumenti veel olemas. Kohtumäärus on

tehtud õigusvõimetu isiku suhtes, pärijaid menetlusse kaasamata. Avaldaja on täitedokumendi jõustumise järel kohustuse vabatahtlikult täitnud. 16.05.2012 maksekorralduse alusel tasus avaldaja menetluskulud vastavalt oma mõttelisele pärandiosale (1/3). Erinevate täiteasjade vahel tasaarvestamine on lubamatu. Sissenõudja soovis oma menetluskulusid tasa arvestada täiteasjas nr 022/2013/6311 avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskuludega. Kohtutäituri 21.10.2013 nõude arestimise aktist õiguslikke tagajärgi ei tulene. Avaldaja on kohtutäiturile teatanud, et on välisriigi (Soome) püsiresident alates 1.10.2012. Avaldaja ei ole Eesti Vabariigi elanike registrisse kantud. TMS § 4 lg 4 alusel võib kohtutäitur teha täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Kohtutäituril ei olnud õigust kätte toimetada vara arestimise akti välisriigi residendile ega edastada seda TMS § 10 lg 1 märgitud korda eirates (e-postiga). Ei ole täidetud TMS § 114 lg 4 kohustuslik tingimus (arestimisakti kättetoimetamine kolmandale isikule, kes ei ole ei sissenõudja ega võlgnik). Seega on 21.10.2013 arestimisakt tühine, sest TMS § 114 lg 3 ja lg 4 sõnastatud võlgniku ning võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku eristamine välistavad arestimisaktis võlgniku ja võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku samasuse. Ka ei saa sissenõudja olla samas täiteasjas võlgniku suhtes kohustatud isik. Arestimisaktiga ei saa teha erinevate täitemenetluste vahel tasaarvestust. Avaldaja taotleb kohtutäituri 14.11.2013 otsuse ja arestimisakti tühistamist.

Puudutatud isiku I (kohtutäitur) seisukoht Puudutatud isik I palub jätta kaebuse rahuldamata, jääb 14.11.2013 otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Kaebuse mittevõlgnikuks olemise kohta esitas avaldaja juba 21.04.2013, kohtutäitur jättis 16.05.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Selles küsimuses on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Täitemenetluse formaliseerituse printsiipi on kohtutäitur avaldajale korduvalt selgitanud (kohtutäituri pädevuse puudumine hinnata nõude põhjendatust või rahuldamise küsimust) ning viidanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele (TMS § 221). Kohtutäituri seisukoht sissenõude pööramise õiguse kohta täitemenetluses nr 022/2013/6311 (avaldaja on selles täitemenetluses sissenõudjaks) laekunud tulemile on kajastatud kohtutäituri 14.11.2013 otsuses (seisuskoha aluseks on TMS § 111 ja § 112). Täitemenetluses nr 022/2013/6311 ei olnud tegemist ühegi TMS §-s 112 nimetatud nõudega, mis tähendab, et puudusid tingimused, mis välistaksid sissenõude pööramise nõudele ning arvestades TMS § 8 pööras kohtutäitur sissenõude täitemenetluses nr 022/2013/6311 laekunud rahale, mis on käsitletav võlgniku nõudeõigusena TMS § 111 mõttes. Nõude arestimise lubamatuse seisukohalt ei oma tähendust, et täitemenetluses nr 022/2013/6311 on avaldaja sissenõudjaks ja täitemenetluses nr 022/2013/424 võlgnikuks, kuna see ei mõjuta nõude materiaalõiguslikku iseloomu. Avaldaja tõlgendus on vastuolus nii täitemenetluses kui ka võlaõiguslikes suhetes üldiselt kehtivate põhimõtetega.

Avaldaja 21.10.2013 kaebus sisaldab etteheidet seoses territoriaalsuse põhimõttega. Selle kohta võttis kohtutäitur seisukoha 14.12.2013 otsuses. Avaldaja kaebuse alusel menetleb asja kohus (2-1357635). Kuna võlgniku vara asub Eestis kohtutäituri arvelduskontol seoses täitemenetluses nr 022/2013/6311 võlgniku poolt tasutuga, on kohane järeldada, et tulenevalt territoriaalsuse põhimõttest on kohtutäitur õigustatud sellele sissenõuet pöörama. Nõude arestimise akti kättetoimetamise kohta jääb kohtutäitur 14.11.2013 otsuses märgitud seisukohale. Kohtutäitur toimetas akti avaldajale kätte TsMS § 3111 lõikes 5 sätestatud viisil (e2

posti teel) ning avaldaja kinnitas akti kättesaamist. Seega on täidetud nii kättetoimetamise nõue kui ka eesmärk – võlgniku informeerimine. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukohta ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ning puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri 14.11.2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. TMS § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas kohtutäiturile 24.10.2013 kaebuse (lk 13-16) tema tegevuse peale. 14.11.2013 otsusega (lk 7-9) jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Avaldaja on kohtutäiturile esitatud kaebuses märkinud kaebuse esitamise põhjustena järgmised asjaolud: 1) notariaalsest dokumendist ei nähtu avaldaja ainuõigusjärglus; 2) avaldaja on kohustuse vabatahtlikult täitnud; 3) sissenõudja soov vastastikuseid nõudeis tasaarvestada; 4) avaldaja esitatud 21.10.2013 kaebus kohtutäituri täitemenetluse uuendamise otsusele; 5) täitemenetluse põhjendamatu alustamine. Kõik nimetatud asjaolud ja nende põhjendused on märgitud ka kohtule esitatud avaldusse avalduse alustena. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata põhjendades seda alljärgnevaga: 1) seisukoha avaldaja väite kohta, et ta ei ole kohustatud isikuks ega täitemenetluses võlgnikuks, võttis kohtutäitur juba 16.05.2013 otsuses; 2) kohtutäitur on avaldajale korduvalt selgitanud, et nõude rahuldamise korral on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi; 3) territoriaalsuse põhimõtte rikkumise väitele on kohtutäitur vastanud 14.11.2013 otsuses; 4) TMS § 111 tulenevalt oli kohtutäituril õigus pöörata sissenõue võlgniku nõudeõigusele täitemenetluses nr 022/2013/6311 ning arestida kaebajale väljamaksmisele kuuluv summa täitemenetluse nr 022/2013/424 katteks; võlgnik ja kohustatud isik ei kattu; 5) nõude tasaarvestamist lubab TMS § 112; 6) menetlusdokumentide kättetoimetamise reegleid kohtutäitur ei rikkunud. Avaldaja on esitanud kohtule kaks kaebust kohtutäituri 24.11.2013 otsuste tühistamiseks (üks käesolevas tsiviilasjas ja teine tsiviilasjas nr 2-13-57635). Täitetoimikust, mille kohus juhindudes TsMS § 477 lg 7 kohtutäiturilt välja nõudis, nähtuvalt on kohtutäitur teinud avaldaja erinevate kaebuste (nõude arestimise kohta ning täitemenetluse uuendamise otsuse kohta) lahendamiseks 14.11.2013 kaks otsust (ühe kaebuse vaatas kohtutäitur läbi 5.11.2013 ja teise 7.11.2013). Nii viidatud otsustes kui ka kohtutäituri 15.11.2013 otsuses kattuvad osaliselt küsimused, mida kohtutäitur on avaldaja kaebuste alusel lahendanud. Osaliselt on käesolevas tsiviilasjas esitatud kaebus lahendatud tsiviilasjas nr 2-13-57635 tehtud 28.01.2014 määrusega. Nii on tsiviilasjas nr 2-13-57635 võtnud kohus seisukoha avaldaja kaebuse selle osa kohta, mis puudutab täitedokumendi kehtetust seoses õigusjärglusega, täitemenetluse territoriaalsuse printsiipi, tasaarvestuse tegemise küsimust. Kohus lahendab avaldaja kaebuse arestimisakti tühisusse puutuvas osas jättes käsitlemata asjaolud, mille kohta on kohus seisukoha võtnud tsiviilasjas nr 2-13-57635. 21.10.2013 rahalise nõude

arestimise aktis (lk 10-11) on kohtutäitur märkinud, et tsiviilasjas nr 2-10-31678 esitas täitmisavalduse XXXKÜ XXX suhtes ning viimane tasus kohtutäituri ametialasele arveldusarvele 15.10.2013 764,46 eurot (sh täitekulu 103,46 eurot), millest XXXtuleks välja maksta 661 eurot (täiteasi nr 022/2013/6311). Kuna aga XXX ei ole täitemenetluses nr 022/2013/424 sissenõutavat summat tasunud, arestib kohtutäitur XXX rahlise nõude KÜ XXX vastu täiteasjas nr 022/2013/6311. Selline arestimine ei ole keelatud tulenevalt TMS § 111, mis sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Selliselt on käesoleval juhul täitemenetluses toimitudki. Kohustatud kolmas isik (korteriühistu) täitis kohustuse XXX kasuks kohtutäiturile. TMS §-s 112 nimetatud nõuet (mitteloovutatav nõue), millele ei saa sissenõuet pöörata, käesoleval juhul ei esine. Nõude arestimise akti kättetoimetamise keeldu e-postiga ei esine. Avaldaja sai akti kätte (TMS § 10 lg 1). Kättetoimetamise eesmärgiks on, et adressaat saadetu kätte saaks. Kuna avaldaja akti kätte sai, on arestimise akti kättetoimetamise eesmärk saavutatud. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata, puudub alus kohtutäituri 14.11.2013 otsuse seoses 21.10.2013 rahalise nõude arestimise aktiga, tühistamiseks. Juhul, kui nõue on täidetud (nagu kaebuses on avaldaja märkinud), õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine.

on

kohaseks

Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 on puudutatud isikutel õigus esitada 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.