Harju Maakohus
Kohtunik
Tiiu Hiiuväin
Kohtujurist
Kadri Kroodo
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-13680
Tsiviilasi
Korteriühistu XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus
Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine nende Avaldaja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Puudutatud isik I: XXX(isikukood XXX, aadress XXX; epost XXX) Puudutatud isik II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku II esindaja (eestkostja): Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine 2, 10414 Tallinn) Puudutatud isik III: XXX(XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik IV: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku IV esindaja (eestkostja): XXX (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Puudutatud isik V: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
EE401700017002872300 99915700036991.
Nordea
Bank
Finland
Eesti
filiaalis,
viitenumbriga
27.05.2010 arve nr 22/2010 15.02.2010 kassatsioonkaebuse analüüs – 2 h, XXXkaebuse analüüs – 2 h, seadusandluse ja kohtupraktika analüüs – 3 h, varasema kohtuasja analüüs – 1 h, vastuse koostamine – 4 h; kokku 12 h, 36 000 krooni (2300,82 eurot). 15.02.2011 täiendavas selgituses (III kd, t lk 114-115) märgib avaldaja, et arvelt nr 52/2008 nähtuvad toimingud sisaldavad õigusbüroo tööd juhtumiga seotud dokumentide läbitöötamisel, kostja nõustamisel ning esindamist Harju Maakohtus toimunud kohtuprotsessil. Tegelikult oli büroo ajakulu isegi palju suurem kui arvel deklareeritud tundide arv. Arvestus on kujunenud tunnipõhiselt ja tunnitasu oli kokku lepitud õigusabilepingus, mis on konfidentsiaalne. Tunnitasu oli 1500 krooni. Arve nr 22/2010 kajastab õigusabitööd Riigikohtus, mispuhul oli lepitud kokku kõrgemas tasus. Sel korral polnud tegemist tunnipõhise arvestusega. Vandeadvokaadi töö oli viljakas, kuna kaebust ei võetud menetlusse, mis oligi lepingu eesmärk. XXXvastuväited XXXesitas oma vastuväited menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele 09.12.2010 menetlusdokumendis (III kd, t lk 93-98). XXXesindajaks oli sealjuures puudutatud isik I XXX. Vastuväidete kohaselt polnud avaldajal vajalik professionaalset õigusabi kasutada, sest korteriühistu seaduslikul esindajal on selleks endal vajalik pädevus. Lisaks on kostja lepingulise esindaja õigusabikulud tehtud ilma seadusliku aluseta, sest nende kandmiseks puudub korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku otsus. Selliseid õigusabikulusid ei saa teiselt poolelt välja mõista. Samuti on õigusabikulud ebaproportsionaalselt suured. Tsiviilasjaga nr 2-08-13680 liideti tsiviilasi nr 2-08-66399. Hageja esialgne nõue tsiviilasjas nr 2-08-13680 oli kostja 24.02.2008 üldkoosoleku protokolliga tutvumise võimaldamine. Kostja esitas hageja nõutud üldkoosoleku protokolli alles pärast hagi menetlusse võtmist, misjärel loobus hageja kohtuistungil hagist. TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt võib kohus sellisel juhul mõista menetluskulud välja kostjalt. Hageja ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuigi tal see võimalus oli. Hageja ei pea kandma vastaspoole menetluskulusid liidetud tsiviilasjas, milles tal oli endal TsMS § 168 lg 5 alusel õigus taotleda menetluskulude hüvitamist. Arve nr 22/2010 summas 36 000 krooni on ebatäpne. Kostja esindaja esimesest arvest nr 52/2008 ja teisest arvest nr 3/2010 nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnihind oli 1500 krooni. Arvest nr 22/2010 nähtub, et kostja esindaja töömaht kassatsioonimenetluses oli 12 tundi. Tunnihinnaga 1500 eurot peab arve (käibemaksuta) olema seega 18 000 krooni, mitte 30 000 krooni. Puudutatud isikute XXX, XXX, XXXja XXXvastuväited XXX, XXX(eestkostja XXXkaudu) ja XXXselgitavad ühises seisukohas (IV kd, t lk 49), et neil on eelnevalt puudunud kohtuasjast igasugune teave. Pärimisasja algatamisel selgus inventuuri tagajärjel, et pärimisega ei kaasne võlgu ega kohtuasju. XXXkorteris elab ja seda haldab pärast XXXsurma XXX. Pärijate hulgas on kaks eestkostetavat (XXXja XXX), kes vajavad riigipoolset õigusabi ja kohtu otsust kaasomandi lõpetamiseks, et pärandvara oleks võimalik müüa. See avaldus on kohtule veel esitamata. XXXon mittetöötav üliõpilane. XXXperes kasvab
kaks väikelast. Nad leiavad, et ei soovi kanda kahju pärandvarasse puutuvate kohtumenetluste ja kulude kandjana, kuna pole selles asjas algataja pool, samuti pole nende kaasamine Korteriühistu XXXja XXXvahelisse kohtusaagasse eetiline. XXX(eestkostja Põhja-Tallinna valitsuse kaudu) on seisukohal, et Harju Maakohtu 28.02.2011 määrusega kindlaksmääratud menetluskulud on põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Kuivõrd Riigikohus tühistas Harju Maakohtu 28.02.2011 määruse menetluskulude kindlaksmääramise kohta ning saatis asja menetluskulude kindlaksmääramise osas uuesti maakohtusse, tuleb maakohtul uuesti kindlaks määrata Korteriühistu XXXmenetluskulude suurus tsiviilasjas nr 2-08-13680. Kuna asjas hagejaks olnud XXXon surnud ning tema õigused ja kohustused on pärimisseaduse § 130 lg 1 alusel üle läinud tema pärijatele, on kohus puudutatud isikutena menetlusse kaasanud XXXüldõigusjärglased, kes nähtuvad notar Triin Leki koostatud ja tõestatud pärimistunnistusest (IV kd, t lk 18). Esmalt märgib kohus, et XXXon kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise osas seisukoha XXXnimel (IV kd, t lk 52-54; dokumendis märgitud lepinguliseks esindajaks) ning täiendavalt on XXXe-posti aadressilt 20.04.2015 saadetud samasisuline seisukoht märkega, et see on XXXkoostatud. Kumbki seisukoht pole allkirjastatud, samuti puuduvad tõendid, et XXXoleks volitatud XXXt esindama. Eeltoodut arvestades jätab kohus need seisukohad tähelepanuta. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha. Seega tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (TsMS 2008). TsMS (2008) § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS (2008) § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Avaldaja taotleb lepingulise esindaja kulu 78 000 krooni (4985,11 euro) suuruses väljamõistmist. Asjakohatud on väited selle kohta, et korteriühistu ei tohtinuks asjas professionaalset õigusabi kasutada, kuna puudus vastavasisuline korteriühistu üldkoosoleku otsus või et korteriühistu juhatuse liikmetel endal oli selleks pädevus. Kuskilt ei tulene, et korteriühistu ei võiks kasutada kohtuvaidlustes professionaalset õigusabi, samuti ei saa kohus menetluskulude suuruse väljamõistmise menetluses teha otsustust selle põhjal, kas korteriühistu oli lepingulise esindajaga lepingu sõlminud õiguspäraselt või mitte. Kohus ei nõustu ka sellega, nagu poleks avaldajal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist osas, milles ta hagist loobus. Kõik liidetud asja menetluskulud jäid kohtute otsustega XXXkanda. Menetluskulude jaotust oleks olnud võimalik vaidlustada üksnes nimetatud otsuste peale kaevates. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses ei saa kohus enam menetluskulude jaotust muuta ning väljamõistmisele kuuluvad kõik asjas avaldaja kantud põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. TsMS (2008) § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. TsMS (2008) § 175 lg 3 kohaselt sätestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Riigikohus on 26.06.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 leidnud, et TsMS § 175 lg 3 alates 01.01.2006 kuni 31.12.2008 kehtinud redaktsioon ning samuti Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, mis kehtis alates 01.01.2006 kuni 11.09.2008, olid põhiseadusega vastuolus. Käesolevas asjas on Riigikohus rõhutanud, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust, lähtumata menetluskulude piirmääradest. Avaldaja taotleb 19.12.2008 arvelt nr 52/2008 (II kd, t lk 87-88) nähtuva õigusabikulu 35 400 krooni (2262,47 euro) väljamõistmist puudutatud isikutelt. Nimetatud arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on õigusabi osutatud 20 h vältel ning toiminguteks on asja materjalidega tutvumine, kohtutoimikuga tutvumine, menetlusdokumentide koostamine ja esindus kohtuistungitel. Kuigi spetsifikatsioon on üsna üldine, on kohtul võimalik toimiku abil avaldaja esindaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust siiski hinnata. Kohus on seisukohal, et näidatud õigusabi on sellises ulatuses põhjendatud üksnes osaliselt. Arve kuupäev on 19.12.2008 ning see on tasutud 27.12.2008 (t lk 87). Toimikutest nähtuvalt on avaldaja 12.06.2008 ja 01.10.2008 esitanud asjas nr 2-08-13680 vastuse (I kd, t lk 42-43; 123), kuid neile on alla kirjutanud avaldaja seaduslik esindaja XXX, mistõttu pole nende seisukohtade osas avaldaja õigusabikulude kandmine tõendatud. Avaldaja esindaja on esimest korda toimikutest nähtav alates 08.01.2009, mil asjas toimus esimene kohtuistung (I kd, t lk 139-140). Seejärel on avaldaja esindaja esitanud kohtule 29.01.2009 seisukoha (I kd, t lk 157), 09.02.2009 seisukoha (I kd t lk 166), enne tsiviilasjade liitmist asjas nr 2-08-66399 30.03.2009 vastuse (t lk 51-53), osalenud 07.04.2009 kohtuistungil (I kd, t lk 175-176), 04.06.2009 kohtuistungil (t lk 187-189) ning esitanud 05.06.2009 ja 08.06.2009 seisukohad avaldaja protokolli parandamise taotlusele (t lk-d 196 ja 198). Rohkem toiminguid avaldaja esindaja esimeses kohtuastmes teinud ei ole. Kuigi avaldaja viitab nimetatud toimingute tegemisel arvele nr 19.12.2008, mis on toimingutest varasem, ei saa kohus välistada, et pooltel võis olla kokkulepe õigusabitasu ettemaksmise kohta, mistõttu on siiski toimikust nähtavate toimingute ja mõistlikus ulatuses ettevalmistava töö osas võimalik õigusabitasu välja mõista. Kolm kohtuistungit, millel avaldaja esindaja esimeses kohtuastmes osales, kestsid protokollidest nähtuvalt kokku 3 h ja 20 min. Avaldaja esindaja käis I toimiku teadete lehelt nähtuvalt 02.01.2009 toimikuga tutvumas ning selleks võis kuluda 1 h. Asjaoludega tutvumiseks ja menetlusliku positsiooni kujundamiseks asjas nr 2-08-13680 on mõistlik aeg 2 h. Sama aeg (2 h) võis kuluda XXXmenetlusdokumentidega tutvumisele. Avaldaja esindaja on kohtule esitanud lühikese (leheküljepikkuse) seisukoha (29.01.2009) ja korralduslikke e-kirju (09.02.2009, 05.06.2009, 08.06.2009), mille koostamiseks võis kokku kuluda 1,5 h. Samuti on avaldaja esindaja esitanud 30.03.2009 vastuse hagile, mille koostamine, arvestades, et tegemist oli avaldaja esimese menetlusdokumendiga asjas nr 2-08-66399 ning selle koostamiseks tuli tutvuda hagiavalduse ja tõenditega, samuti kujundada menetluslik positsioon, on põhjendatud 4 h vältel. Seega on kokku põhjendatud menetlusabi esimeses astmes osutatud 13 h ja 50 min vältel.
Avaldaja taotleb lisaks arvelt nr 3/2010 (III kd, t lk 89) nähtuvate ringkonnakohtus kantud õigusabikulude väljamõistmist. Nimetatud arve spetsifikatsioonist nähtuvalt on avaldaja esindajal kulunud 3 h ettevalmistusele ning materjalide ja toimiku analüüsile ning 1 h 28.01.2010 Tallinna Ringkonnakohtus korteriühistu esindamisele. Asja toimikust (III kd, t lk 30) nähtub, et apellatsioonkaebusele esitas vastuse korteriühistu seaduslik esindaja. Korteriühistu lepinguline esindaja osales üksnes ringkonnakohtu 28.01.2010 kohtuistungil, mis kestis protokollist nähtuvalt 21 minutit. Kohus möönab, et istungil osalemiseks oli eelnevalt vajalik tutvuda maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning mõistlik aeg selleks on kohtu hinnangul 2 h. Seega on ringkonnakohtus kantud mõistlikud ja vajalikud õigusabikulud kokku 2 h ja 21 min. Kohus ei pea põhjendatuks kassatsiooniastmes kantud õigusabikulude väljamõistmist. XXXesitas kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2010 otsusele 30.04.2010. Riigikohus jättis kaebuse 07.05.2010 määrusega käiguta. Korteriühistu XXXesitas 25.05.2010 Riigikohtule kassatsioonkaebuse vastuse. Riigikohus keeldus kassatsioonkaebust 22.06.2010 määrusega menetlusse võtmast. Avaldaja esitas kassatsioonkaebuse vastuse ilma, et Riigikohus oleks temalt vastust küsinud ja selleks tähtaega andnud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-158-12 tehtud 18.12.2012 määruse p-s 12 rõhutanud, et TsMS § 677 lg 2 p 2 ja § 678 lg 1 koostoimes tekib vastustajal kohustus kassatsioonkaebusele vastata alles siis, kui Riigikohus teda selleks kohustab. Lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega, ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks olukorras, kus korteriühistu ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Seega jäävad kassatsiooniastmes kantud menetluskulud vastaspoolelt välja mõistmata. Eeltoodust tulenevalt on asjas põhjendatud õigusabi osutatud 16 h ja 11 min vältel. Arvetest nähtuvalt on õigusabi tunnitasumäär olnud 1500 krooni (95,87 eurot) + km (aastal 2008 esitatud arve puhul oli see 18% ning 2010 arve puhul 20%), mida võib advokaaditeenuse puhul pidada mõistlikuks. Seega kuuluvad hüvitamisele õigusabikulud kokku 1564,59 eurot (maakohtus kantud õigusabikulud) + 270,34 eurot (ringkonnakohtus kantud õigusabikulud) = 1 834,93 eurot. Nimetatud menetluskulud tekkisid XXXosalemisest käesolevas tsiviilasjas. Käesolevas asjas on puudutatud isikud XXXpärijateks, kellele on vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 läinud üle kõik XXXõigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. PärS § 143 lg 1 kohaselt on pärast inventuuri tegemist pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Notar Triin Lekk on vastavalt kohtu päringule esitanud tõendi selle kohta, et XXXpärandavara suhtes on läbiviidud inventuur. Seega vastutavad puudutatud isikud väljamõistetud menetluskulude hüvitamise eest üksnes pärandvara väärtuses. Pärijad vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt (PärS § 151 lg 2), mis tähendab, et sissenõudja võib kohustuse täielikku või osalist täitmist nõuda kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Kohtu 28.02.2011 määrusega mõisteti XXXTsMS § 190 lg 2 alusel riigituludesse riigilõiv 127,82 eurot, mille tasumisest ta 30.04.2008 määrusega (I kd, t lk 35) vabastati. Kuna
28.02.2011 määrus tühistati, tuleb kohtul nimetatud riigilõiv riigituludesse välja mõista. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb riigilõivu tasumisega viivitamisel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib, et kui XXXeest on 28.02.2011 määrusega väljamõistetud riigilõiv juba riigituludesse tasutud, saavad puudutatud isikud riigilõivu sissenõudmise korral esitada vastava vastuväite. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.