Marina Seero hagi Korteriühistu Tedre 27 vastu kostja kohustamiseks tagastama Hansapangale saadud põhilaen (intressita), taastama remondifondi maksed endises suuruses – 5 kr/m2 ning 24.02.2008 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
50 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marina Seero apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
28.01.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Marina Seero (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX), seaduslik esindaja Milvi Suursaar; Kostja Korteriühistu Tedre 27 (registrikood 80144012, asukoht Tedre 27-37, Tallinn), seaduslik esindaja Maret Merisaar, tehinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.06.2009 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Asjas kantud menetluskulud jätta hageja Marina Seero kanda.
4.Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.04.2008 esitas Marina Seero (hageja) Harju Maakohtusse hagi Korteriühistu Tedre 27 (kostja) vastu, milles ta taotles kostja kohustamist taastama 07.06.2006 üldkoosoleku kehtetuks tunnistatud otsustele eelnenud olukorra ehk tagastama AS-le Hansapank (praegu AS Swedbank) õigusliku aluseta saadud laenu ilma intressideta ja taastama remondifondi maksed endises suuruses, so 5 kr/m2 eest. 09.10.2008 esitas hageja kohtule hagi, milles taotles kostja 24.02.2008 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. 08.04.2008 määrusega liitis kohus asjad ühte menetlusse. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-31458 tunnistati kehtetuks kostja 27.07.2006 üldkoosoleku otsused. Kohtuotsus jõustus 07.04.2008. 09.02.2008 andis kostja seaduslik esindaja hagejale allkirja vastu kostja üldkoosoleku kutse, milles teatas koosoleku kokkukutsumisest 24.02.2008 kl 12.00 Nõmme tee 51 kohvikus „Suliko". Päevakorda teates ei olnud, kuid viidatud oli koosoleku kokkukutsumisele seoses ringkonnakohtu otsusega 07.07.2006 koosoleku õigustühiseks tunnistamise kohta. Hageja esindaja osales koosolekul. Kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidudes pani kostja juhatuse esimees hääletusele päevakorras mitteolnud kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud 07.06.2007 üldkoosoleku otsuste kinnitamise. See ei ole mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) järgi üldkoosoleku pädevus. Kehtetul otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi. Päevakorra mitteteatavaks tegemine on vastuolus MTÜS § 21 lg-ga 4. Vaidlusalune koosolek oli pädev vastu võtma vaid neid otsuseid, mis tulenesid Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2008 otsusest kas Riigikohtusse kassatsioonkaebuse esitamise, otsuse vabatahtliku täitmise või kehtetutele otsustele eelnenud olukorra taastamise otsustamine. Koosoleku kokkukutsumine riiklikul pühal 24.02.2008 on vastuolus heade kommetega. TsÜS § 38 lg 2 ja MTÜS § 241 lg 2 alusel on riiklikul pühal vastuvõetud otsused tühised vastuolu tõttu heade kommetega. Enne koosolekut esitas hageja kostja juhatusele teate, milles märkis, et koosoleku toimumine riiklikul pühal ei vasta headele kommetele, mistõttu vastuvõetud otsused on tühised. Riigi elanikel on õigus riiklikul pühal puhata ja tähistada püha oma vaba tahte kohaselt. Riiklikul pühal vastuvõetud otsused on igal juhul tühised. Kostja liikmete mõjutamiseks oli laud juba enne koosoleku algust kaetud söökide-jookidega. Otsuseid ei ole teatavaks tehtud. Hageja sai selle kätte tsiviilasja nr 2-08-13680 menetlemise ajal. Kahel korral nõudis hageja protokolli teatavaks tegemist. Hagejale ei vastatud. Protokoll on valdavas osas võltsitud. Protokollis märgitud päevakord erineb hagejale kätteantud teatel olevast. Enne koosolekut teatavaks tegemata küsimustes otsuseid vastu võtta ei saanud (MTÜS § 21 lg 4). Hagejale laekuvad endiselt arved kehtetuks tunnistatud otsuste alusel 5 kr/m2 eest asemel 10 kr/m2 eest (kehtetu otsuse p 3). Remondifondi maksetest tasutakse endiselt laenumakseid ja intressi pangale (kehtetu otsuse p 2,4). Revisjonikomisjoni volitused lõppesid 03.11.2005. Uut revisjonikomisjoni ei valitud. Majandusaasta aruandele tuleb sellisel juhul revisjonikomisjoni arvamuse asemel lisada audiitori
otsus (MTÜS § 36 lg 2). Ilma selle otsuseta ei saa üldkoosolek majandusaasta aruannet kinnitada. Kui ta seda teeb, on otsus kehtetu (RK 15.06.2005 3-2-1-63-05). Revisjonikomisjoni arvamust 2006.a majandusaasta aruande kohta koosolekul ei esitatud ega arutatud. Kohtuotsusega tühistatud otsuseid ei saa üle kinnitada. Otsus on tühine vastuolu tõttu seadusega. Otsus revisjonikomisjoni valimise kohta koosolekul on ilmne võltsing. Hagejale esitatud päevakorras seda ei olnud. Ka kohalalgatatud küsimusi (remonditööde kvaliteet jne) hagejale esitatud päevakorras ei olnud, mistõttu otsuseid ei saanud vastu võtta (MTÜS § 21 lg 4). 2006.a majandusaasta aruanne on kontrollimata ja kinnitamata. Et saada teada hageja õigusi ja kohustusi puudutavatest dokumentidest, soovib hageja õigust tutvuda kostja ja Hansapanga vahel sõlmitud laenulepinguga ja maksegraafikuga, andmeid tagasimakstud laenusummade kohta, tagastamata põhilaenu kogusumma kohta. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. 24.02.2008 ei olnud ringkonnakohtu otsus veel jõustunud. Seega oli kostjal võimalus otsused ise kinnitada. Protokoll on hagejale saadetud koos kutsega 19.06.2008 toimuvale koosolekule. Kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumisel seadust, üldkoosoleku toimumine riiklikul pühal ei ole vastuolus heade kommetega ning väited 24.02.2008 üldkoosoleku protokolli ja revisjonikomisjoni valimise tulemuste võltsimisest ning üldkoosolekul osalenute mõjutamisest on paljasõnalised ning tõendamata. Seadus ei reguleeri ega piira mittetulundusühingu tööorgani tööaega ega keela juhatuse- või üldkoosoleku kokkukutsumist riiklikul tähtpäeval. Hageja arvamus, nagu oleks üldkoosoleku toimumise aeg olnud vastuolus heade kommetega ja üldkoosolekul vastu võetud otsused seetõttu tühised, on hinnanguline ja meelevaldne. Hageja vaidlused kostjaga on kestnud pikka aega ja mistahes varasemad otsused, mis on korteriühistu liikmete üldkoosolekul vastu tähtpäeval ei erine üldkoosoleku kokkukutsumisest suvalisel nädalavahetusel, kui inimesed puhkavad. Tegemist on korteriühistuga, mille liikmed enamuses on tööealised inimesed ning tööajal üldkoosolekul osaleda ei saaks, kuid samas on nad korteriühistu organi tegemistes õigustatud hääletama ja otsustama. Üldkoosoleku kokkukutsumine riiklikul pühal oligi tingitud heast tahtest, et võimaldada kõigil liikmetel üldkoosolekul osaleda. Keegi ühistu liikmetest peale hageja ei ole pidanud üldkoosoleku toimimise aega heade kommetega vastuolus olevaks. Kostja teavitas kõiki ühistu liikmeid 24.02.2008 üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast. Kostja esitas kohtule 08.01.2009 kohtuistungil KÜ Tedre 27 juhatuse teate 24.02.2008 üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ning päevakorrast. Koosoleku teade pandi koridoridesse 06.02.2008. Teade lükkab ümber hageja väite, et arutati päevakorraväliseid küsimusi. Teade oli paigaldatud kõikidesse koridoridesse teadetetahvlitele 10 päeva enne üldkoosoleku toimumise aega ja kostja tõendas oma väidet tunnistajate ütlustega. Hagejale isiklikult edastati käsikirjas meeldetuletus, et kõrges vanuses hageja ei unustaks üldkoosoleku toimumise aega ja kohta. Hagejat teavitati eraldi ka üldkoosoleku päevakorrast. Et hageja tütar Milvi Suursaar käib emal sagedasti külas ning oli 24.02.2008 üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast ning päevakorrast teadlik, kinnitab hageja ise oma väitega hagiavalduses. Asjaolu, et hageja esindaja sai üldkoosoleku protokolliga tutvuda kohtuasja raames, võib iseenesest õige olla, kuid ei mõjuta üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. Hageja väited 24.02.2008 üldkoosoleku protokolli võltsimisest on hüpoteetilised, ainetud ja tõendamata. Hagejale ei ole meelejärgi asjaolu, et kostja üldkoosolek võttis 24.02.2008 vastu varasemal, kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsused, mis on Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2008 otsusega tunnistatud kehtetuks. Ühtki seadusest tulenevat põhjendust, miks kostja ei oleks tohtinud vormi
vigade tõttu kehtetuks tunnistatud otsuseid vormivigade kõrvaldamise järel uuesti vastu võtta, hageja ei esita. Seadus ei sätesta, et kord juba vastu võetud ja kehtetuks tunnistatud otsuseid ei tohi vormivigade kõrvaldamisel uuesti vastu võtta. Seda enam, et kostja on 24.02.2008 üldkoosoleku otsuste pinnalt tellinud elamus suured renoveerimistööd, astunud lepingulistesse suhetesse AS-ga Swedbank ja kandnud reaalselt suuri kulutusi. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 30.06.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Sama põhimõte on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2, mille järgi on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. MTÜS § 20 lg 5 näeb ette, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 6. 4 sätestab etteteatamise tähtajaks 15 päeva. Sama punkti kohaselt pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Õige on hageja väide, et kostja andis talle 08.02.2008 kuupäevaga teate (tsiviil asi 2-08-66399 lk 12), milles teatab hagejale Ringkonnakohtu otsuse, millega kuulutati 07.07.2006 koosolek õigustühiseks, kättesaamist. Samas teates sisaldub informatsioon ühistu uue korralise üldkoosoleku kokku kutsumise kohta 24.02.2008 kl 12.00 Nõmme tee 51. Hageja peab seda teadet 24.02.2008 koosoleku kutseks, kostja aga hageja kui kõrges eas isiku täiendavaks informeerimiseks, et ta ei unustaks koosolekut. Kostja esitas kohtule koosoleku kutsena samas toimikus lk 137-138 oleva veebruari 2008.a kuupäeva kandva dokumendi. Selles on märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. Päevakorras on muuhulgas 2006.a kevadel toimunud üldkoosoleku otsuste ülekinnitamine ja kohalalgatatud küsimused (remonditööde kvaliteet jms). Kostja väitel oli teade paigaldatud kõikidesse koridoridesse teadetetahvlitele 10 päeva enne üldkoosoleku toimumise aega. Kostja väidet kinnitas kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A. M.. Tunnistaja elab hagejaga samas trepikojas, vaidlusalusest koosolekut võttis osa poja, kes on korteriomandi omanikuna korteriühistu liige, esindajana volikirja alusel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli koosoleku toimumise teade teadetetahvlil, mis on välisuksest sisse tulles paremal pool seinal. Tunnistaja mäletas, et teade oli trükitud 4A formaadis paberile, kuid väitis, et tema meelest oli teade ühel lehel. Tegelikult oli teade kahel lehel. See aga ei muuda kohtu arvates tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks. Tunnistaja ei väitnud kindlalt, et teade oli ühel lehel, vaid ütles, et tema meelest oli see nii. Arvestades, et möödunud on üle aasta, ei saagi nõuda, et kellegi oleksid täpselt meeles kõik asjaolud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli teade väljas kindlasti paar nädalal enne koosolekut. Arvestades, et teade kannab 06.02.2008 kuupäeva, on see tõenäoline. Peale selle kinnitas tunnistaja, et koosoleku teade oli samal ajal ka postkastis. Ülalmärgitust tulenevalt leidis kohus, et hageja eksib pidades koosoleku kutseks talle personaalselt saadetud käsikirjas teadet ja mitte trepikodadesse pandud teadet. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes. Tunnistaja ütlused tõendavad, et koosolekust teatas kostja ette seaduses ja põhikirjas ettenähtud tähtaja jooksul. Tunnistaja oskas täpselt öelda, kus asub teadetetahvel, kuhu oli koosoleku kokkukutsumise teada välja pandud. Sellest võib järeldada, et ta teadet seal ka tõepoolest nägi. Tunnistaja võttis ise koosolekust osa, mis omakorda kinnitab, et ta pidi eelnevalt teada saama koosoleku toimumise aja ja koha. Tunnistaja ütlusi ei muuda väärtusetuks see, et ta ei ole ühistu liige. Kohtuistungil möönis hageja, et kutse võis olla postkastis.
Seega ei ole koosolekul vastuvõetud otsused tühised põhjusel, et koosolekust ei teatatud ette seaduses sätestatud aja jooksul ja koosolekul võeti vastu otsused küsimustes, mis ei olnud koosoleku kutse päevakorda märgitud. Hageja esindaja võttis koosolekust osa, asjaolu, et talle ei meeldi vastuvõetud otsused ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. Hageja väide, et tema esindaja ei saanud osaleda samal ajal toimunud pidulikul üritusel, on paljasõnaline. Hageja väide, et kostja liikmed ei saanud minna külla väljaspool Tallinna elavatele sugulastele-tuttavatele, maakodudesse või reisile, on asjakohatu. Hagejal puudub volitus esitada argumente teiste kostja liikmete nimel, kes ei ole menetlusosalised. Puudub alus lugeda koosoleku toimumine riiklikul pühal 24.02.2008 heade kommetega vastuolus olevaks. Korteriühistu peab üldkoosolekud kokku kutsuma selliselt, et tagatud oleks liikmetele võimalus koosolekust osa võtta. Üldkoosolekust osavõtmine on ühistu liikme seadusest ja põhikirjast tulenev õigus (MTÜS § 18 lg 1, põhikirja p 3.1 alap 2). Koosolekust osavõtnud liikmete hulk võimaldas koosolekul otsuseid vastu võtta, seega korraldas kostja koosoleku ajal, mis tagas liikmete seadusest ja põhikirjast tuleneva õiguse järgimise. Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2008 otsusega (tsiviilasi nr 2-06-31458) tunnistati kostja 07.06.2006 üldkoosoleku otsused kehtetuks. Viidatud kohtuotsuse motiveerivas osas märgitu kohaselt tingis hagi rahuldamise ja otsuste kehtetuks tunnistamise kvoorumi puudumine koosolekul ja KÜS § 15 lg 2 sätestatu rikkumine (majandustegevuse aastakava mitteesitamine enne koosolekut). Otsuses märgitu kohaselt sai hageja majandustegevuse aastakava pärast järelepärimist 30.07.2006. Kohtuotsuses märgitu ja 07.06.2006 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustati 07.06.2006 üldkoosolekul muuhulgas laenuvõtmine Hansapangast ja elamu remontimine. 24.02.2008 üldkoosolekul otsustati (tsiviilasi 2-08-66399, lk 13-17) koosoleku protokolli kohaselt 2006.a kevadised otsused uuesti üle hääletada. Enne otsust on protokollis kirjas, et tehakse ettepanek 2006.a kevadiste üldkoosolekute (31.05 ja 07.06) otsuste ülekinnitamiseks. Sellest sõnastusest on üheselt mõistetav, et 31 poolt häälega otsustas üldkoosolek muuhulgas laenuvõtmise Hansapangast ja elamu remontimise. Kooskõlas MTÜS § 21 lg 1 esimese lausega võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Kohus on ülalpool põhjendanud koosoleku kokkukutsumise korra mitterikkumist. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei oie ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Ülalpool on kohus põhjendanud ka seda, et küsimused, milles otsused vastu võeti, olid teatavaks tehtud koosoleku kokkukutsumise teates. Erinevalt hagejast leidis kohus, et kostja liikmete 24.02.2008 üldkoosolekul oli õigus kinnitada ka hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud otsused. Otsuste kinnitamise võimaluse näevad ette ka MTÜS § 24 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 5, seda küll teises kontekstis, kuid see lükkab ümber hageja väite otsuste ülekinnitamise võimatuse kohta. Hageja seisukohast tulenevalt ei saakski ühistu liikmed enam laenu võtta ja remonditegemise vajadust otsustada, kuna varasemad sellekohased otsused on kohtu poolt kehtetuks tunnistatud. Käesoleval juhul tähendas koosolekul 31.05. ja 07.06.2006 vastuvõetud otsuste ülekinnitamine seda, et koosolek otsustas laenu võtta ja majas remonti teha, mitte aga Ringkonnakohtu ülalmärgitud otsust eirata nagu hageja ekslikult arvab. Kuna 24.02.2008 kostja liikmete üldkoosolekul otsustati nii laenuvõtmine Hansapangast kui ka remonditegemine, puudub alus ka hageja poolt 11.04.2008 esitatud hagi, milles ta taotleb laenu intressideta tagastamist Hansapangale ja remondifondi maksete endises suuruses taastamise, rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4.Hageja palub kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega kohustada kostjat tagastama AS-le Swedbank saadud põhilaen (intressideta) ja taastama remondifondi maksed endises suuruses, s.o 5 kr/m2 eest ning tuvastada kostja 24.02.2008 üldkoosoleku otsuste tühisus. Kohus on hinnanud koosoleku vastuolu heade kommetega ainult ühest aspektist ehk koosolekust osavõtnud liikmete hulga põhjal, tehes sellest järelduse, justkui taganuks osavõtjate arv liikmete seadusest ja põhikirjast tuleneva õiguse järgimise. Sünnis ei ole koosolekut kokku kutsuda öisel ajal või riiklikul pühal, kuigi seadusest otsest keeldu ei tulene. Kohus on jätnud hindamata, et koosolekust osavõtt riiklikul pühal tagati kohvikus pidulaua korraldamisega. Selliselt koosoleku korraldamine on ebaeetiline ja korruptiivne tegevus, olles olemuslikult KÜ liikmete häälte ostmine. Riigikogu kantselei väljastas 30.04.2009 hageja 24.04.2009 teabenõudele vastusega OÜ Pentum Kaubandus arve-müügitšeki nr 37, kus on märgitud seminariteenindus ja arve allääres on selgituseks märgitud elamumajandusseminari korraldamine KÜ-le Tedre 27. KÜ koosoleku toitlustamiskulude varjamine olematu elamumajandusseminari viigilehega näitab, et kostja juhatuse liige M.Merisaar sai ka ise aru, et KÜ liikmete koosolekut ei saa rahastada Riigikogu liikme kuluhüvitiste arvel, otsustades Riigikogu kantseleile esitada valeandmetega arve olematu seminari toimumise kohta. Hageja esitas eelnimetatud dokumentaalse tõendi, kuid kohus tagastas asjas olulist tähtsust omava tõendi ilma selgitusteta, rikkudes tõendi vastuvõtmisest keeldumisega poolte võrdsuse põhimõtet. Maakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga (13.02.2008 otsus nr 3-2-1-140-07). Maakohus tuvastas õigesti, et kostja põhikirja p 6.2. sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise etteteatamise tähtajaks 15 päeva. Kohus hindas kostja otsitud ja hageja väärikust alandavat väidet, et hagejale esitati ühe päevakorrapunktiga kutse koosolekule seetõttu, et hageja ei unustaks koosolekut, tõeseks, vaatamata sellele, et ka hageja esindaja perekonnaliikmena ei näinud kahe nädala jooksul enne koosoleku toimumist teadetetahvlil mitte ühtegi teadet koosoleku päevakorraga. Vaidlus ei ole selles, mitu päeva varem fabritseeritud 06.02.2008. kuupäevaga dateeritud teade trepikoja teadetetahvlil oli, vaid selles, et sellist teadet, mis kohtule alles 08.01.2009 kohtuistungil esitati, ei ole enne koosolekut KÜ liikmetele teatavaks tehtud. Kohus on andnud kostja väitele suurema kaalu kui hageja väidetele. Hagejal on raske tõendada negatiivset asjaolu koosoleku teate avalikult teatavaks tegemata jätmise kohta. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et väljatrükk kutsest oleks koostatud ja esitatud kostja liikmetele enne 24.02.2008 koosolekut. Teate väljatrükk esitati esmakordselt 08.01.2009 kohtuistungil. 06.02.2008 kuupäevaga dateeritud üldkoosoleku kokkukutsumise allkirjastamata teate pärast tõendite esitamise tähtaega seitse kuud hiljem vastuvõtmisel ja arvestamisel rikkus kohus TsMS § 237 lg 1 nõudeid ning § 238 lg 3 p 3 ja lg 5 tõendite vastuvõtmise ja hindamise põhimõtteid. Kohus ei pööranud tähelepanu ka vastuolule kostja põhikirja p 6.4 ja kostja vastuse väite vahel, millest iseenesest piisab seaduserikkumise tuvastamiseks. Kostja põhikirja p 6.4 sätestab üldkoosoleku kokkukutsumise etteteatamise tähtajaks 15 päeva, samas kui kostja 27.03.2009 vastuses (p 7) väidab, et vastav teade oli pandud kõikidesse koridoridesse teadetahvlile 10 päeva enne üldkoosoleku toimumise aega, seega võtab kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses omaks põhikirja p 6.4 rikkumise. Kostja omaksvõtt on tõendamisest vabastamise alus (TsMS § 231 lg 2). Kohus ei ole analüüsinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt tunnistaja A. M.u ütlusi, millega rikkus TsMS § 232 lg-t 1. 24.02.2008 üldkoosoleku registreerimislehest nähtub, et koosolekust osa võtnud KÜ liikmed ja volitatud isikud on registreeritud eraldi real ning koosolekust võttis osa krt 44 omanik R. M. isiklikult. Lisatud volikirjadest nähtub, et A. M.ule ei ole ka välja antud volikirja koosolekul osalemiseks. Järelikult andis tunnistaja A. M. kohtule valeütlusi isegi selle kohta, et võttis osa kostja 24.02.2008 koosolekust korteriomaniku R. M. volikirja alusel. Maakohus ei ole A. M.u ütluste usaldusväärsust analüüsinud. Kohus järeldas vastuolus dokumentaalsete tõenditega, et tunnistaja võttis ise koosolekust osa. Tunnistaja kinnitas, et teade oli ühel lehel. Kohtule esitatud
teade oli kahel lehel. Tunnistaja ei suutnud vastata hageja esindaja küsimusele koosoleku päevakorra kohta, s.t tunnistaja ei mäletanud päevakorra punkte. Samas mäletas tunnistaja kindlalt, et teade oli väljas vähemalt kaks nädala enne koosolekut. Lisaks kinnitas tunnistaja, et koosoleku teade oli sama ajal ka postkastis. Tunnistaja ütlused on vastuolulised. Korteriühistul Tedre 27 on 45 liiget, kuid mitte ükski KÜ liige ei soovinud kohtus valetunnistusi anda. Kahtlusi tekitab samuti, miks tunnistusi ei andnud koosolekul isiklikult osalenud KÜ liige R. M., vaid A. M., kes koosolekul dokumentaalset tõendite põhjal ei osalenud. Maakohus ei ole analüüsinud otsuses hagiväidet, et ka kostja esitatud 06.02.2008 dateeritud koosoleku teate päevakord ei kattu täielikult 24.02.2008 üldkoosoleku protokollis märgitud päevakorraga, mistõttu kohtuotsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Kostja esitatud 06.02.2008 üldkoosoleku teate p 5 on sõnastatud järgmiselt - juhatuse volituste pikendamine või uue juhatuse valimine. Seevastu 24.02.2008 üldkoosoleku protokolli päevakorras on sama punkt sõnastatud järgmiselt - juhatuse ja revisjonikomisjoni volituste pikendamine või uute organite valimine. Seega revisjonikomisjoni valimist kostja 06.02.2008 teate päevakorras ei olnud. MTÜS § 21 lg 4 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Seega kostja 24.02.2008 üldkoosolek ei olnud pädev vastu võtma otsust revisjonikomisjoni valimise kohta, sest isegi kostja enda poolt kohtule esitatud teate kohaselt ei ole revisjonikomisjoni valimist üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Selline otsus on tühine. Laenu võtmise otsustamise kohustuslikuks eelduseks on, et korteriühistu juhatus on andnud KÜS § 15 lg 2 kohaselt igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks aastakava projekti koos eelmise majandusaasta aruande ja bilansiga. Majandustegevuse aastakava ei olnud kaks nädalat enne 24.02.2008 erakorralist koosolekut KÜ liikmetele järjekordselt esitatud. Seda tõendab kostja 24.02.2008 üldkoosoleku protokolli päevakorrapunktis juhatuse ja revisjonikomisjoni volituste pikendamine või uute valimine protokollitu, et ühistu liikmed paluvad vana juhatust jätkata veel järgmise üldkoosolekuni, mis tuleb kokku kutsuda majandusaruande (p.o. majandusaasta aruande) kinnitamiseks. /.../. Heldur Allese nõustub tegema veel 2007 majandusaruande (p.o. majandusaasta aruande) revisjoni. Seaduserikkumiste tõttu kehtetuks tunnistatud otsuseid ei saa tagantjärele heaks kiita ilma seaduserikkumist kõrvaldamata, korrates seaduserikkumist. Kohtu järeldus, et kostja liikmete 24.02.2008 üldkoosolekul oli õigus kinnitada ka hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud otsuseid, ei ole kooskõlas käesoleva vaidluse asjaoludega, seadusega ega Riigikohtu praktikaga. Kostja 07.06.2006 üldkoosoleku otsused tunnistati kehtetuks Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2008 otsusega. Kostja erakorraline koosolek toimus selles küsimuses 24.02.2008, seega pärast ringkonnakohtu otsuse väljakuulutamist, kuigi enne otsuse jõustumist. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et 24.02.2008 üldkoosolek kinnitas hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud otsused. Avalikult välja kuulutatud ringkonnakohtu otsust, millega tunnistati kostja üldkoosoleku otsused kehtetuks, saab muuta või tühistada üksnes Riigikohus, mitte kostja oma organi (üldkoosoleku) otsusega. Teisisõnu, kui kostja üldkoosoleku otsused on eelnevalt tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks, ei saa kostja enam oma organi otsusega kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud otsuseid tagantjärele heaks kiita või kinnitada. Kuivõrd otsused olid enne kostja üldkoosolekut kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud, ei ole kohaldatavad ka MTÜS § 24 lg 2 ja TsÜS § 38 lg 5. Ka sel juhul, kui kostja oleks enne üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist 07.06.2006 üldkoosoleku otsused heaks kiitnud, ei oleks muutnud hilisem heakskiitmine 07.06.2006 otsustusvõimetut üldkoosolekut tagantjärele otsustusvõimeliseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-06). Üldkoosolek võib igal aastal otsustada vajalike remonditööde tegemise ja vajadusel ka laenu võtmise, kuid see ei anna KÜ juhatusele õigust ei üldkoosoleku kokkukutsumisel ega otsuste vastuvõtmisel rikkuda seadust. KÜS § 15 rikkumine oligi üheks aluseks kostja 07.06.2006 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisele. Remonditööde tegemist saab otsustada iga-aastasel
korralisel koosolekul, järgides seadusest tulenevaid nõudeid. Varasemad kohtuotsused iga-aastast majandustegevust ei takista. Tegelikuks takistuseks on juhatuse poolt seadusevastaselt ja majanduslikult põhjendamatult võetud pikaajalised kohustused, mistõttu kostja remondifondi KÜ liikmetelt laekuvate remondimaksete arvel tasutakse pangalaenu, s.t remondifondi, mille arvel teha edaspidi remonditöid, 15 aasta jooksul ei tekigi. Seega on majas edaspidise remondi tegemise takistuseks remondiks vajalike rahaliste vahendite puudumine. Vastused apellatsioonkaebustele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
6.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski apellandi väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Hageja on apellatsioonkaebuses põhilises osas korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on kohus otsuses piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et 24.02.2008 koosolekust oli teatatud seaduses sätestatud aja jooksul ja koosolekul võeti vastu otsused küsimustes, mis olid kutse päevakorda märgitud. Samuti ei ole koosoleku kokkukutsumine riiklikul pühal vastuolus heade kommetega. Maakohus ei ole rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme sellega, et keeldus hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmisest. Kuigi vastavalt TsMS § 5 lg-le 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab, võtab kohus TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Maakohtu keeldumine tõendite vastuvõtmisest toimus kooskõlas menetlusseadusega ja sellega ei kahjustatud kuidagi hageja huve. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et KÜ üldkoosolekul on õigus kinnitada hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud otsustusi. Üldkoosoleku pädevusse kuulub laenu võtmise ja remonditegemise vajaduse otsustamine (põhikirja p 6.2.6). Kohtu hinnangul ei ole seaduse ega ka kostja põhikirjaga vastuolus otsuste kinnitamine pärast seda, kui varasemad sellekohased otsused on kehtetuks tunnistatud. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel tekib periood, mille kohta kehtivat üldkoosoleku otsust eelnimetatud küsimustes ei ole, mis omakorda läheks vastuollu korteriühistu eesmärgiga (KÜS § 2 lg 1). Maakohtu poolt tõendite hindamine on toimunud kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 2 ja kohus on täitnud otsuse põhjendamiskohustuse (TsMS § 442 lg 8) ja teinud seadusliku ja põhjendatud lahendi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt jätab
ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Urmas Reinola
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.