Perekonnaõigus › Abielulahutus

Abielusuhted lõppesid umbes 5 aastat tagasi. Hageja soovib kostjaga abielu lahutada kohtu kaudu, kuna kostja ei ole nõus Eestisse sõitma. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 20.08.2019, mille kohta on olemas kohtutoimikus väljastusteade. Kostja vastust hagile esitanud ei ole. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud 15.10.2019, kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu nõudel esitas hageja 10.12.2019 kohtule tõendi, so inglise keelse kirjavahetuse 29.11.2019 Viberi vestlusest kostjaga, milles kostja avaldab, et on nõus abielulahutusega ja mingeid pretensioone tal hagejale ei ole. Kostja avaldab, et ei ole võimeline tasuma mingeid kohtukulusid, sest on töötu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja kohtuistungil isiklikult ära, saanud kostjalt seisukoha hagi osas ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 102 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik ja tema elukoht on Eestis. Pooltel ei ole ühist elukohta ega ühiseid lapsi. Kostja elab väljaspool Eestit. Seega on hagi esitatud kohtualluvuse järgi õigesti Eesti kohtusse. Hagiavaldusele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 01.08.2012 Iirimaal (abielutõend, registreerimise number xxxxxx). Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Hageja seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud umbes 5 aastat tagasi. Reaalselt pooled koos ei elanud. Kostja sellele vastu ei ole vaielnud. Pooled ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada M. L.(ik xxxxxxx/sündinud 10.02.1973) ja R. M., (sündinud 10.07.1976/ik xxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud 01.08.2012 Iirimaal (registreerimise number xxxxx). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.