Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-23-13016 14. veebruar 2025, Narva Tamara Šabarova Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu avaldus S T vastu võlgnevuse nõudes Hagita menetlus Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu (registrikood 80535364) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isik S T (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Mõista S T (isikukood XXX) välja Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu (registrikood 80535364) kasuks:
1.1.võlgnevus summas 2268,53 eurot;
1.2.viivis alates 13.09.2023 kuni põhinõude (2268,53 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Määrata kindlaks ja mõista S T välja Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu kasuks Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu kantud menetluskulud 293 eurot.
3.Mõista S T välja Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 293 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Saata kohtumäärus menetlusosalistele
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks 1(4)
Tsiviilasi nr 2-23-13016
või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu esitas 13.09.2023 Viru Maakohtule avalduse S T vastu võlgnevuse nõudes.
2.Avalduse kohaselt Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu on asutatud elamu, asukohaga Ranna tn 25, Sillamäe linn, asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu tegevuse eesmärgiks on nimetatud elamute (väljaarvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja nende juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub S T korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga XXX. Puudutatud isik on Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 31.08.2023 ei tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 2268,53 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul mai 2018 – juuli 2023 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt osaliselt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Seisuga 31.08.2023 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 2268,53 eurot, mille palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 13.09.2023 kuni põhinõude (s.o 2268,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
3.Kohus 14.09.2023 võttis avalduse menetlusse. Avaldus koos lisadega ja avalduse menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega toimetati puudutatud isikule kätte 21.09.2023 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Puudutatud isik ei esitanud vastust avaldusele.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend ning rahuldada avaldus.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike 2(4)
Tsiviilasi nr 2-23-13016
omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
7.Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
8.Avalduse kohaselt, mis on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 9 -10), on puudutatud isik kantud kinnistusraamatusse eluruumi nr 13, registriosa numbriga XXX, asukohaga Sillamäe linn, Ranna tn 25, omanikuna. Kinnistusaamatu andmetel kuulub eluruumi juurde XXX mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum üldpinnaga 31,30 m2. Puudutatud isik kui eluruumi omanik on avaldaja liige.
9.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
11.Avaldaja nõue 2268,53 eurot hõlmab ühistu majandamiskulusid perioodi mai 2018 – juuli 2023 eest. Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (dtl 11 – 13). Lisaks võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja esitanud puudutatud isikule esitatud arved, millest selguvad mh erinevate kulude alaliigid (dtl 14 – 21).
12.Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited, on puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 31.08.2023 seisuga põhivõlgnevus 2268,53 eurot. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-23-13016
14.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 2268,53 eurot alates 13.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut, on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
17.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot, kulutanud õigusabi katteks 240 eurot (avalduse koostamine, 2 t x 120 eurot/t (s.o koos käibemaksuga)) ning dokumentaalsete tõendi saamise kulu 3 eurot (väljavõte kinnistusraamatust). Kokku on avaldaja menetluskulud 293 eurot. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja menetluskulude osas seisukohta.
18.TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot koos käibemaksuga (dtl 6). Kohtu hinnangul võib juristi tunnihinda 122 eurot pidada kohtupraktikale tuginedes tavapäraseks ja seega mõistlikuks kuluks. Avalduse koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud 2 tundi, mida võib pidada mõistlikuks ajakuluks. Seega avaldaja lepingulise esindaja kulu 240 eurot, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 alusel. Tõendi esitamise kulu 3 eurot, mis on kantud seoses kinnistusraamatust väljavõtte saamisega on põhjendatud menetluskulu TsMS § 143 p 2 alusel. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus menetluskulud asjast puudutatud isikult välja 293 euro ulatuses. Avaldaja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.