Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ). Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

osised. Samuti tuleb hagiavalduses viidata, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta. Hageja ei ole kohtu selgitustele vastanud. Kuivõrd vastavalt kokkuleppele andis hageja kostjale laenu 16.01.2021 summas 200 eurot ja kosta pidi hiljemalt 12.12.2021 tagasi maksma 350 eurot, siis sellest võib järeldada, kostja pidi maksma intressi 150 eurot 11 kuu eest. See teeb intressimääraks 81,5% aastas. Kuigi hageja ei ole välja toonud krediidikulukuse määra suurust, siis arvestades, et poolte vahel on kokku lepitud, et kostja maksab intressi 81,5 % aastas, siis nii kõrge intressi määraga laenulepingu puhul ületab krediidi kulukuse määr krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24) 3/4

eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Seega ei saa krediidiandja viivist asendada leppetrahviga. Eeltoodust tulenevalt on poolte vaheline kokkuleppe, mille kohaselt kostja maksab maksetega viivitamisel hagejale leppetrahvi, tühine. Seetõttu jätab kohus hageja leppetrahvi nõude summas 200 rahuldamata.

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.