Marja Management OÜ avaldus saneerimismenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03. septembri 2015 saneerimismenetluse algatamata jätmise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marja Management OÜ määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende avaldaja: Marja Management OÜ (registrikood 11692426), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 3. septembri 2015 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Marja Management OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Marja Management OÜ esitas 27.07.2015 Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Avaldaja tegevusalaks on kinnisvara väljaüürimine. Avaldaja müügitulu oli 2014. aastal 227 352 eurot ja kasum 71 566 eurot. Ettevõtte omakapital moodustas 31.12.2014. a, seisuga 468 498 eurot, millest jaotamata kasum oli 394 119 eurot ja aruandeaasta kasum 71 567 eurot. Avaldaja on enda võlausaldajatena 25.08.2015 seisuga nimetanud AS-i G.S.G.METAL ja Reining Invest OÜ-d nõuetega kogusummas 176 700,25 eurot.
2.Avaldaja on pantinud endale kuuluva kinnistu Tallinnas, aadressil Marja 7 AS-i G.S.G.METAL laenu tagatiseks Nordea Bank AB kasuks. Nordea Bank AB on algatanud hüpoteegiga (hüpoteegisummaga 30 000 000 Eesti krooni) tagatud nõude täitmiseks täitemenetluse. Tallinnas Marja 7 asuvate ruumide üüritulu moodustab kogu avaldaja müügitulu. AS-i G.S.G.METAL võimetus tasuda laen ja toimuv täitemenetlus viivad olukorrani, kus avaldaja peamine sissetulekuallikas kaob ja tekib avaldaja maksejõuetus.
3.Avaldajal pole vahendeid, et tasuda sissenõudjale hüpoteegiga tagatud summat ja seeläbi vältida Marja 7 kinnistu sundmüüki. Samuti pole avaldajal võimalik laenu võtta, sest tal puudub tagatis, kuivõrd olemasolev kinnistu on juba hüpoteegiga koormatud.
4.Avaldajal on 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt põhivara väärtuseks 702 167 eurot. Selle moodustab peamiselt täitemenetluse esemeks oleva kinnistu väärtus. Ettevõtte varad katavad käesoleval hetkel tema kohustusi ning ettevõttel on püsivad ja perioodilised sissetulekud, kuid tekkinud bilansiväline kohustus AS-i G.S.G.METAL laenu tagamisest on tekitamas ettevõttele makseraskusi.
5.Avaldaja leiab, et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist võimalik, sest ettevõtte majandustegevus pole täielikult seiskunud, avaldajal on olemas kõik varad, mida ta oma majandustegevuses vajab ning need varad ei vaja täiendavaid investeeringuid. Avaldaja on aktiivselt pidamas läbirääkimise põhiüürnike leidmiseks. Avaldaja näeb peamise vajaliku nõuete ümberkujundamise meetmena nõuete ajatamist ja nõuete vähendamist. Avaldaja palus nimetada saneerimisnõustajaks vandeadvokaat Kaimo Räppo. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 03.09.2015 määrusega saneerimisavalduse algatamata. Saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 järgi algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja käesolevas seaduses esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
7.Maakohus leidis, et avaldaja ei ole põhistanud saneerimisvajadust. Avaldaja ei ole veenvalt näidanud, mil moel on tema majanduslikud raskused läbi saneerimismenetluse ületatavad. Avaldaja ei ole avalduses toonud esile mingeid sellekohaseid konkreetseid põhjendusi, märkides üksnes üldiselt, et tulude suurenemist plaanitakse saavutada uute rentnike leidmisega. Sealjuures pole täpsustatud, missuguste ruumide või ehitiste osas
uusi rentnikke soovitakse leida ja mis on need asjaolud, mis viitavad sellele, et uute rentnike leidmine on perspektiivne ja toob kaasa olulist tulu suurenemist. Avaldaja pole muu hulgas esile toonud, millised on ettevõtte reaalsed rahavood.
8.Maakohus märkis, et avaldaja ei ole vaatamata kohtu nõudele esitanud nõuetekohast võlanimekirja saneerimisavalduse esitamise seisuga vastavalt SanS § 7 lg 3. Avaldaja on märkinud saneerimisavalduse lisas üldsõnaliselt, et avaldajal on võlad sidusettevõtete ees suurusjärgus 260 000 eurot ning võlg Nordea Bank AB ees summas kuni 1,5 miljonit eurot. Nimetatud summade puhul pole täpsustatud põhivõlgnevuse ega kõrvalnõuete suurust. Sealjuures on avaldaja esitanud 01.09.2015 täpsustatud võlanimekirja, milles on võlausaldajateks märgitud üksnes AS G.S.G.METAL ja Reining Invest OÜ. Avaldaja viitab avalduses hüpoteegile summas 30 000 000 Eesti krooni, mis on seatud AS-i G.S.G.METAL laenu tagatiseks Nordea Bank AB kasuks, kuid täpsustatud võlanimekirjas pole avaldaja võlausaldajana välja toodud Nordea Bank AB-d. Eeltoodule lisaks nähtub kinnistusraamatust, et avaldajale kuuluvale kinnistule on seatud Nordea Bank AB kasuks veel hüpoteek summas 8 000 000 Eesti krooni, kuid avaldaja pole avalduses selgitanud, missuguse kohustuse tagamiseks vastav hüpoteek on seatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et avaldaja võlanimekiri on puudulik vaatamata 13.08.2015 kohtumääruses esitatud kohtu nõudele esitada täielik võlanimekiri.
9.Saneerimismenetluse käigus tuleb hinnata ka ettevõtte olulisust tööandjana. Käesoleval juhul ilmneb avaldusest, et avaldajal on ainult üks töötaja, mistõttu on kohus seisukohal, et tegemist ei ole saneerimismenetluse mõttes olulise ettevõtjaga.
10.Saneerimismenetlust on alust algatada siis, kui avaldaja põhistab kohtule veenvalt, et saneerimismenetluse kaudu on võimalik ületada majanduslikud raskused ning vältida pankrotti. Käesoleva avalduse pinnalt seda ei saa järeldada. Saneerimismenetluse eesmärgiks ei saa olla pelgalt võlgade tasumise edasilükkamine või turusituatsiooni paranemise ootamine. Määruskaebus
11.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega algatada saneerimismenetlus.
12.Ebaõige on maakohtu etteheide, et avaldaja ei ole avalduses kirjeldanud täpset abinõude valikut. Täpsed saneerimisabinõud aitab valida asjatundjast saneerimisnõustaja ja saneerimisabinõude valik kinnitatakse saneerimiskavas.
13.Ebaõige on seisukoht, et kaebaja esitatud võlanimekiri on puudulik. See, et avaldaja ei esitanud võlanimekirjas AS-i G.S.G METAL võlgnevusi Nordea Bank AB ees tuleneb asjaolust, et tegemist ei ole avaldaja bilansilise kohustusega. Avaldaja esitab koos määruskaebusega täpsustatud võlanimekirja.
14.Avaldaja ei nõustu maakohtu väitega, et ta ei ole saneerimismenetluse mõttes oluline ettevõte, kuna tal on ainult üks töötaja. Avaldaja pakub tööd palju enamatele inimestele (koristajad, turvatöötajad jms), kellega ta ei ole küll sõlminud töölepingut, kuid kes läbi teenuse osutamise lepingu avaldajalt tööd saavad.
15.Avaldaja esitas ka avalduse määruskaebuse tagamiseks, milles palus peatada täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/1168. Menetluse edasine käik
16.Maakohus jättis 25.09.2015 määrusega määruskaebuse tagamise avalduse rahuldamata. Samuti jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi.
18.Maakohtu määruse kohaselt ei ole avaldaja põhistanud saneerimisvajadust. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui maakohus leidis, et saneerimisvajadus on põhistamata, siis pidanuks ta andma TsMS § 3401 lg 1 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja saneerimisvajaduse põhistamiseks. Maakohus on 13.08.2015 määrusega andnud avaldajale küll tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid ei ole märkinud, et avaldajal tuleb põhistada saneerimisvajadust. Määruses viidati üksnes puudulikule võlanimekirjale ja maksmata riigilõivule.
19.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus 03.09.2015 määruses põhjendamatult tuginenud ka asjaolule, et avaldaja ei ole saneerimismenetluse mõttes oluline ettevõte. SanS §-ist 8 ei tulene, et ettevõtte olulisus omaks tähendust saneerimismenetluse algatamise otsustamisel.
20.Määruskaebuse lisana on avaldaja esitanud täpsustatud vara ja võlanimekirja.
21.Eeltoodu ei anna aga alust määruskaebust rahuldada. Avalduse kohaselt on avaldajal kaks isiklikku võlausaldajat - AS G.S.G METAL ja Reining Invest OÜ nõuetega kogusummas 176 700,25 eurot. Avaldaja ei ole väitnud, et need võlgnevused põhjustaksid makseraskusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldaja jaotamata kasum on 31.12.2014 seisuga 394 119 eurot, s.t oluliselt suurem võlgnevuste kogusummast. Avalduse kohaselt vajab avaldaja saneerimist seetõttu, et ta ei suuda tasuda Nordea Bank AB-le hüpoteegiga tagatud summat. Hüpoteegi suuruseks on 30 000 000 Eesti krooni. Saneerimisavalduse lisa (toimik lk 28) kohaselt on Nordea Bank AB nõude suuruseks kuni 1,5 miljonit eurot. Avaldusest selgub ka, et tegemist ei ole avaldaja isikliku võlaga, vaid avaldaja tagab oma varaga AS-i G.S.G METAL ja Nordea Bank AB vahel sõlmitud laenulepingu täitmist.
22.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 p 59 selgitanud, et saneerimisseadusest ei tulene, et saneerimise käigus saaks võlausaldaja ilma jätta nõuet tagavast õigusest, st saneerimise esemeks on SanS § 22 järgi isiklikud nõuded ettevõtja vastu, mitte aga nt asjaõiguslikud realiseerimisõigused. Seega ei saa asjaõigusi saneerimismenetluses iseenesest ka ümber kujundada, st nende sisu muuta.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja saneerimismenetlusega oma eesmärki saavutada (vähendada või ajatada hüpoteegiga tagatud nõuet). Saneerimise esemeks on SanS § 22 järgi isiklikud nõuded ettevõtja vastu. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole avalduse kohaselt Nordea Bank AB-l avaldaja vastu isiklikku võlanõuet (laenulepingust
tulenev nõue on AS-i G.S.G METAL vastu, mitte avaldaja vastu). Nordea Bank AB-l on avaldaja vastu asjaõiguslik realiseerimisnõue, kuid asjaõigusi ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada.
24.Avaldaja on väitnud, et Tallinnas Marja 7 kinnistu müügi korral saabub avaldaja maksejõuetus. Kuna asjaõigust ei saa ümber kujundada ning Nordea Bank AB ja AS-i G.S.G METAL vahelisest laenulepingust tulenevat nõuet ei saa avaldaja saneerimismenetluses ümber kujundada, siis esineb kolleegiumi hinnangul saneerimismenetluse algatamata jätmise alus – ettevõtte jätkusuutlik majandamine ei ole pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik (SanS § 8 lg 1 p 3). Ülaltoodule tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
25.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.