Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 250 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Padriku tee 12 korteriühistu avaldus X ja Y vastu majandamiskulude hüvitamise ja korteri võõrandamise nõudes. Avaldaja esitas 07.11.2024 kohtule taotluse menetlusest loobumiseks, kuivõrd puudutatud isikud on võlgnevuse tasunud. Samuti palus avaldaja menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 kohaselt solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Kohus palus puudutatud isikutel esitada oma seisukoht hagist loobumisele ja menetluskulu nõudele hiljemalt 18.11.2024. Puudutatud isikud märkisid oma 18.11.2024 esitatud seisukohas, et 2006 - 2016 esitatud arved on aegunud, millest tuleneb, et kohtule avaldaja poolt esitatud arved ja nende võlasummade andmed ei ole õiguspärased. Kohtule esitatud arved sisaldavad ebaõigeid andmeid meie korteri üldpinna kohta, kuna korteri pindala on 54,20 m2 , mitte 67,20 m2. Kodulehel Korto.ee avaldatud andmetes ei ole arvesse võetud KÜ-le tasutud ettemaksete summasid. Puudutatud isikud taotlevad kohtult arvete aegumise aegumistähtaegade saabumisel aegumise kohaldamiseks.

tuvastamist

ning

vastavate

Avaldaja on taotlenud “välja mõista X`lt (puudutatud isik I) ja Y’lt (puudutatud isik II) hageja kasuks korteriomandiga seonduv majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus alates september 2022 kuni juuni 2024 summas 2610.00 eurot”, millest puudub alus, kuna eelnimetatud perioodil on Padriku tee 12/5-xx korteri eest tasutud 4907.23 eurot. Korteriomandi õiguste tagamiseks on tänaseks Padriku tee 12/5-xx korteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest KÜ Swedbank arveldusarvele XXXXXXXX tasutud ettemakse summas 2610 eurot. Seega maksti perioodil 2022-2024 KÜ-le kokku summas 7517.23 eurot, mille alusel ei ole kaebajal seaduslikku õigust ühelegi rahalisele nõudele ja korteri sundvõõrandamisele. Vastupidi, maksete põhjal peab KÜ oma avalduse tagasi võtma. Kohtul on õigus otsustada, kes kannab hagita menetluses menetluskulud, lähtudes menetluse asjaoludest ja õigluse põhimõttest. Üldreeglina jäävad menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud juhul, kui puudutatud isikud on põhjustanud menetluse või kulude suurenemise (nt viivitamise või tõendite esitamata jätmise tõttu). Käesolevas asjas ei ole puudutatud isikud põhjustanud menetluse algatamist ega viivitust. Vastupidi, 15.08.2024 on avaldajale tasutud 2610.00 eurot, mistõttu ei saa puudutatud isikuid kohustada täiendavate menetluskulude, sealhulgas lepingulise esindaja tasu või riigilõivu tasumiseks. Korteriühistu juhatuse liige W otsustas kaasata lepingulise esindaja ja määrata talle tasu ilma puudutatud isikute osaluseta või nõusolekuta. Korteriühistu seadus kohustab juhatuse liiget tegutsema korteriomanike huvides. Kõik kulud, mis on seotud juhatuse liikme poolt tehtud otsustega (sealhulgas lepingulise esindaja tasu), tuleb katta korteriühistu poolt, mitte nõuda nende tasumist üksikutelt korteriomanikelt. Korteriühistu juhatuse liige W, omades esindusõigust, palkas teise isiku lepinguliseks esindajaks, ning lepinguline esindaja otsustas esitada kohtule avalduse lepingulise esindaja kaudu, tekitades korteriühistule mitteõigustatud lisakulusid. Lisaks sellele püüab avaldaja rakendada hagiga menetluse sätteid, et nõuda lisatasu lepingulise esindaja poolt tasutud summa katmiseks. Selline nõue ei ole õiguspärane. Puudutatud isikud leiavad, et neil ei lasu seaduslikku kohustust tasuda korteriühistu menetluskulusid, sealhulgas lepingulise esindaja tasu ja riigilõivu. Kohus küsis avaldajalt seisukohta puudutatud isikute esitatud menetlusdokumendile ja taotlustele. Avaldaja esitas 06.12.2024 kohtule seisukoha, milles märkis, et avaldaja hinnangul ei ole aegumise taotlus käesoleval juhul asjakohane kuivõrd puudub selgus, milliste konkreetsete arvete aegumist puudutatud isik taotleb, samuti on puudutatud isik tasunud menetluse alustamise järgselt avaldajale nende arvete eest, mille väljamõistmist avaldaja on tsiviilasja 2-24-109781 raames taotlenud. Puudutatud isik on esitanud vastuväite avaldaja taotlusele jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja leiab, et avaldaja menetluskulude jätmine puudutatud isikute kanda on põhjendatud: puudutatud isik ise on põhjustanud menetluskulude kandmise. Puudub vaidlus, et puudutatud isikul on majandamiskulude kandmise kohustus ja et puudutatud isik jätab oma kohustuse avaldaja ees täitmata. Nimetatud põhjusel on avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse oma õiguste kaitseks. Puudub vaidlus ka selles, et puudutatud isik tasus võlgnevuse,

mida avaldaja antud asja raames nõuab, menetluse alustamise järgselt ja et avaldaja ei oleks pidanud menetluskulusid kandma, kui seda ei oleks põhjustanud puudutatud isik. Seega tuleb jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isikute kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus selgitab, et nõude suhtes aegumise kohaldamise näol on tegemist sisulise otsustusega, mis eeldab avaldaja nõude kvalifitseerimist ja poolte väidete ning tõendite sisulist hindamist. Kuivõrd puudutatud isikud on avaldaja poolt tasutud nõude täies ulatuses tasunud 15.08.2024 ning avaldajal on seetõttu seadusest tulenev õigus taotleda menetluse lõpetamist, ilma asja sisulise aruteluta, siis tuleb aegumise kohaldamise taotlus jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. Ainsaks vaidlusküsimuseks jääb kulude jaotamine TsMS § 168 lg-te 4-5 alusel, st kas avaldaja on avaldusest loobunud puudutatud isikute poolt nõude tasumise tõttu või mitte. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on avaldaja esitanud 12.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse saamiseks. Antud menetlus anti üle Harju Maakohtule ning avaldaja esitas nõuete kohase avalduse 10.07.2024. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 26.07.2024. Puudutatud isikud tasusid menetluse käigus oma võlgnevuse avaldaja ees täies ulatuses 15.08.2024, tehes makse vaidlusaluste arvete tasumiseks. Seega tuleb TsMS § 168 lg 5 kohaselt jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et puudutatud isikud on korteriomandi omanikud, mistõttu lasub neil kohustus tasuda majandamiskulusid. Puudutatud isikud vabatahtlikult nõuet ei täitnud enne, kui kohus oli avalduse menetlusse võtnud. Puudutatud isikud on ise kohtule avaldanud, et tegid ühistule täiendavad maksed „kohtumenetluses korteriomandi õiguste tagamiseks“, st tasumine oli avalduse alusel kohtumenetluse algatamise otsene tagajärg. Mitte miski menetluses ei viita, et puudutatud isikud oleksid ühistule makseid teinud ilma kohtusse avalduse esitamiseta. Kohus leiab, et puudutatud isikud on seetõttu andnud oma käitumisega põhjuse avalduse esitamiseks ja kohtu hinnangul ei ole alust jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 järgi avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Avaldaja palub menetluskulude nimekirja kohaselt puudutatud isikutelt välja mõista õigusabikulud 250 eurot (koos käibemaksuga)ja riigilõivu summas 50 eurot. Kohus asub seisukohale, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga ning kuulub puudutatud isikutelt välja mõistmisele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 250 eurot (koos käibemaksuga), on samuti põhjendatud. Kulu vastab menetluses tehtud toimingutele (avalduse, loobumise taotluse ning seisukoha koostamine) ning asjaoludest nähtuvalt on olnud see tegevus vajalik puudutatud isikutelt korteriühistu arvete võlgnevuse kättesaamiseks. Seega on avaldaja menetluskulud põhjendatud kokku 300 euro ulatuses ning puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt välja mõista avaldaja kasuks menetluskulu summas 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.