Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 200 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

M. B. seaduslik esindaja, eestkosteasutus Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas Viru Maakohtule hagi J. B. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja M. B. hageja ema, hageja on sündinud vallaslapsena. Viru Maakohtu 10.01.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx oli alaealine laps esialgse õiguskaitse korras perekonnast eraldatud, lapse ajutiseks eestkostjaks oli määratud Kohtla-Järve Linnavalitsus. Alates 11.01.2019 viibib alaealine laps riiklikul ülalpidamisel asenduskoduteenusel. J. B. ei suhtle oma lapsega ega täida lapsevanema kohustusi ja seda lapse ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 määras kuni lapse täisealiseks saamiseni.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale J. B.le hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 09.04.2019 TsMS § 326 alusel (postkasti panekuga). Kostja vastust hagile ei esitanud.

KOHTUISTUNG

Kohus teatas kohtuistungil, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 21.10.2019.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esindaja esitas 16.10.2019 kohtuistungil taotluse rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. TsMS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus. Sünni tõendist nähtub, et kostja J. B. on alaealise lapse M. B. ema, isa kohta andmed puuduvad. Viru Maakohtu 10.01.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx oli alaealine laps esialgse õiguskaitse korras perekonnast eraldatud. Viru Maakohtu 09.10.2019 kohtumäärusega nr xxx on J. B.lt täielikult ära hooldusõigus (nii isiku- kui varahooldusõigus) alaealise lapse M. B. suhtes, lapse eestkostjaks on määratud Kohtla-Järve Linnavalitsus. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eestkosteasutus ei või elatist kasutada oma huvid. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2019. aastal on 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 09.04.2019 TsMS § 326 alusel (postkasti panekuga). Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud 20.09.2019 TsMS § 321 alusel (elukaaslase S. B. kaudu). Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile ja ei ilmunud kohtuistungile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt J. B.lt välja elatise hageja M. B. kasuks alates 29.01.2019 summas 270 eurot kuus, kuni M. B. (sündinud 09.01.2019) täisealiseks saamiseni, so kuni 09.01.2037,

kusjuures elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjatel vähendamist. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 410, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.