2-15-10819/7 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-15-10819 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Kostja põhjustas ärandatud sõidukiga Audi 100 registrimärgiga XXX 20.11.2014.a Tallinnas, Kalevipoja põik 2 juures liiklusõnnetuse. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse ajal kindlustamata. Hageja hüvitas 09.12.2014.a LKindlS § 45 lg 1 alusel Tallinna Kommunaalametile tekitatud kahju summas 178,80 eurot, 10.12.2014.a XXXtekitatud kahju summas 6 394,49 eurot, 14.01.2015.a XXXtekitatud kahju summas 416,02 eurot ning 02.06.2015.a Swedbank Liising AS-le tekitatud kahju summas 560,50 eurot. Põhjendatud käsitluskulude suuruseks oli 115 eurot. Hageja esitas kostjale 08.06.2015.a LKindlS § 57 p 1 alusel tagasinõude summas 7 664,81 eurot. Kostja mõistlikul tähtajal MTÜ-le Liikluskindlustuse Fond tagasinõuet ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks väljamakstud liikluskindlustuse hüvitis koos käsitluskuludega kogusummas 7 664,81 eurot ning menetluskuludena riigilõiv summas 475 eurot. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et juhul kui kostja hagile ei vasta, palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja sai isiklikult hagiavalduse koos lisadega ning Harju Maakohtu 17.08.2015.a menetlusse võtmise määruse kätte 17.09.2015.a. (t/l 45) ning kostja seaduslikud esindajad vastavalt 13.09.2015 (t/l 39) ja 17.09.2015 (t/l 44). Vastavalt menetlusse võtmise

2-15-10819 määrusele oli kostjal õigus oma vastuväidete ning seisukoha esitamiseks hageja esitatud hagiavaldusele. Kostja kohtule vastust hagiavaldusele esitanud käesoleva hetkeni ei ole. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 45 lg 1 kohaselt kindlustamata sõidukiga põhjustatud kindlustusjuhtumi korral või kui ühelgi kindlustusandjal ei ole käesoleva seaduse § 36 lõike 2 kohaselt hüvitamiskohustust, hüvitab kahju fond. LKindlS § 57 p 1 alusel on fondil õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustusega isiku või sõiduki valdaja vastu, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga, mille suhtes kindlustuskohustus oli täitmata, välja arvatud juhul, kui kindlustusjuhtum põhjustati automaatse liikluskindlustusega sõidukiga. Hagi asjaolude kohaselt põhjustas kostja ärandatud sõidukiga Audi 100 registreerimismärgiga 616 CDI 20.11.2014.a Tallinnas, Kalevipoja põik 2 juures. Kuivõrd kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse ajal kindlustamata, hüvitas hageja LKindlS § 45 lg 1 alusel Tallinna Kommunaalametile, XXX, XXXja Swedbank Liising AS-ile tekitatud kahju ning kandis käsitluskulud, kokku 7 664,81 eurot. Eeltoodust tulenevalt tekkis hagejal tagasinõude õigus kostja suhtes LKindlS § 57 p 1 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1053 lg 2 kohaselt vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lg 4 sätestab, et kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku omavahelises suhtes vastutavaks üksnes vanemad, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik. Asjaolude kohaselt oli kostja liiklusõnnetuse toimepanemise hetkel, so 20.11.2014.a 15-aastane. VÕS § 1053 lg 2 ja 4 mõtte kohaselt vastutab vähemalt 14-aastane isik kahju tekitamise eest. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja tekitatud kahju eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna käesolevas tsiviilasjas oli tegemist VÕS § 1053 lg 4 ja VÕS § 65 lg 1 alusel solidaarkohustusega, oli hagejal õigus valida, kelle suhtes ta nõude esitab. Hageja on esitanud hagiavalduse esitamisel tagasinõude konkreetselt vaid kostja suhtes. Kuna kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud, on hagis toodud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja hagi kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt vastutab kostja tekitatud kahju eest LKindlS § 45 lg 1, § 57 p 1, VÕS § 1053 lg 2 ja 4 ning § 65 lg 1 järgi ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista liikluskindlustuse hüvitis ja käsitluskulud kokku summas 7 664,81 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Alates 01.10.2015 jõustunud TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuluks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 475 eurot. Hageja poolt riigilõivu tasumine on tõendatud. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 475 eurot.