Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-19-10973
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2019, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
S. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes. Hagihind 2 430 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
09.10.2019
nende Hageja:
S. K. (isikukood xxxxxxxxxxxx)
Hageja seaduslik esindaja:
A. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, 30324, xxx, e-post xxxx)
Kostja:
A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx-xx, 30325 xxx, e-post xxx)
S. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes rahuldada õigeksvõtuotsusega TsMS § 440 alusel. Välja mõista A. K.ilt hageja S. K. (isikukood xxxxxxxxxx) kasuks elatis alates 01.01.2019 summas 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus kuni S. K. (sündinud 24.04.2017) täisealiseks saamiseni, so kuni 24.04.2035.a. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A. I. arveldusarvele. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid (600 eurot). Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
S. K. seaduslik esindaja A. I. esitas Viru Maakohtule hagi A. K. vastu elatise nõudes. Kostja lapse ülalpidamises ei osale. Hageja seaduslik esindaja palub kostjalt alates 01.01.2019 välja mõista hageja kasuks elatise summas 270 eurot kuus, so seadusega ettenähtud miinimummääras. (tl. 2-3) Kostja edastas 24.07.2019 kohtule konto väljavõtted, millest nähtub elatise osaline maksmine alates veebruar-juuli 2019. (tl. 8-11)
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste ütlustega kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega. Kostja 09.10.2019 kohtuistungil nõustus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagile lisatud sünni tõendist (tl 3) nähtub, et A. I. ja A. K. on alaealise lapse S. K. vanemad, seega on A. I. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). PKS § 100 lg 1, 2, 4
kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär 2019. aastal on 540 eurot ning elatise miinimummäär 270 eurot. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja 09.10.2019 kohtuistungil nõustus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses. Kostja esitas kohtule konto väljavõtted, millest nähtub, et on ajavahemikul veebruar-juuli 2019 maksnud elatist summas 600 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja S. K. kasuks alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus kuni S. K. (sündinud 24.04.2017) täisealiseks saamiseni, so kuni 24.04.2035.a. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (PKS § 101 lg 1). Elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja A. I. arveldusarvele. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid (600 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.