Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD

I. E. esitas Harju Maakohtule hagi K. E., D. E. ja K. K. vastu elatise vähendamise nõudes. Harju Maakohtu 18.09.2019 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ja edastati kohtualluvusel Viru Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt I. E.lt Viru Maakohtu 02.11.2016 otsusega xxxxx K. E., D. E. ja K. K. kasuks elatis alates 27.09.2015 kuni 31.12.2015 summas 195 eurot kuus ja alates 01.01.2016 summas 215 eurot kuus iga lapse kohta, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud määras. Hagejal on käesoleval ajal tuvastatud sügav puue ja 100% töövõimetust, hageja töövõimetoetuse suuruseks on 12,72 eurot päevas. Lisaks sellele saab hageja puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus summas 48,58 eurot kuus. Hageja sissetulek moodustab kokku 430 eurot, seega on hageja võimeline maksma elatist summas 30 eurot kuus iga lapse kohta, so 90 eurot kuus. Hageja palub muuta Viru Maakohtu 02.11.2016 otsusega 2-16-14499 välja mõistetud elatist ning palub välja mõista I. E.lt elatis laste K. E., D. E. ja K. K. ülalpidamiseks 30 eurot kuus lapse kohta alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

KOSTJATE VASTUS

Kostjate seaduslik esindaja, eestkostja Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 04.10.2019 vastuse, milles nõustus hagiga täies ulatuses. Kostjate esindaja nõustus elatisega summas 30 eurot kuus lapse kohta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.

leiab, et hagi on põhjendatud ja

kuulub

Kostjate seaduslik esindaja 04.10.2019 vastuses nõustus hagiga täies ulatuses. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja I. E. on 21.08.2011 sündinud K. E., 25.11.2008 sündinud D. E. ja 23.03.2006 sündinud K. K. ema. Viru Maakohtu 17.04.2015 määrusega nr xxxx on piiratud I. E. isiku- ja varahooldusõigust alaealiste D. E., K. E. ja K. K. suhtes. Alaealiste laste eestkostjaks on määratud Kohtla-Järve linn. Viru Maakohtu 02.11.2016 otsusega xxxxx on I. E.lt välja mõistetud K. E., D. E. ja K. K. kasuks elatis alates 27.09.2015 kuni 31.12.2015 summas 195 eurot kuus ja alates 01.01.2016 summas 215 eurot kuus iga lapse kohta, kuid mitte vähem kui seadusega ettenähtud määras. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise laste tütre K. E., D. E. ja K. K. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 30 eurot kuus lapse kohta. Hageja viitab asjaolule, et tal on tuvastatud sügav puue ja 100% töövõimekaotust. Kostjate seaduslik esindaja 04.10.2019 vastuses nõustus hagiga täies ulatuses. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt laste ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr xxxxx puudus kostjate seaduslikul esindajal vajadus laste ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte seisukohti, hageja varalist seisundit ja laste vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 02.11.2016 kohtuotsusega (tsiviilasi nr xxxxx) väljamõistetud elatise suurust hageja poolt märgitud ulatuses, so 30 euroni kuus lapse kohta.

Kohus mõistab hagejalt I. E.lt elatise välja alljärgnevalt:  K. E. kasuks alates 16.08.2018 summas 30 eurot kuus kuni K. E. (sündinud 21.08.2011) täisealiseks saamiseni, s.o. 21.08.2029;  D. E. kasuks alates 16.08.2019 summas 30 eurot kuus kuni D. E. (sündinud 25.11.2008) täisealiseks saamiseni, s.o. 25.11.2026;  K. K. kasuks alates 16.08.2019 summas 30 eurot kuus kuni K. K. (sündinud 23.03.2006) täisealiseks saamiseni, s.o. 23.03.2024. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostjad vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.