Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 5. oktoobril 2015 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-14-2090
Tsiviilasi
XXXhagi XXXAS (pankrotis) vastu XXXOÜ osanike 21.02.2013 osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500,00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja adv. Henrik Kirsimäe Kostja: XXXAS (pankrotis), registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja pankrotihaldur adv. Maire Arm
Istungi toimumise aeg
7. september 2015
Resolutsioon
Jätta XXXhagi XXXAS (pankrotis) vastu XXXOÜ osanike 21.02.2013 osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud XXX kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse asjaolud
1.Hagiavalduse asjaolude kohaselt asutati XXXOÜ 27.08.2010 ja äriühingu põhitegevuseks oli metallitoodete, sh teras- ja metallkonstruktsioonide ning nende osade, tootmine ja metalli töötlemine. 30.01.2013 omandas hageja XXX(endise nimega XXX) XXXOÜ osad. 21.02.2013 otsustati XXXOÜ osanike otsusega suurendada XXXOÜ osakapitali. 21.03.2013 kandeavalduse alusel kandis Harju maakohtu registriosakond 28.03.2013 äriregistris XXXOÜ osakapitali suurendamise.
2.XXXOÜ 21.02.2013 osanike erakorralise üldkoosoleku otsuse tegemisel on rikutud ÄS § 172 lg 1 ja ÄS § 173 lg 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna vaidlusalune osanike otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Hagejale, kui kostja osanikule ei ole kätte toimetatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis osanike otsuse eelnõud. Hageja ei olnud teadlik 21.02.2013 XXXOÜ osanike hääletus protokollist. Hageja ei saanud vaidlusaluste otsuste vastuvõtmisel osaleda ega seisukohta avaldada, kuna teda ei oldud nõuetekohaselt selle otsuse vastuvõtmisest teavitatud. Kui osanike koosoleku kokkukutsumisel, sh kui osanike otsuse vastuvõtmisel koosolekut kokku kutsumata, on oluliselt rikutud seadust, ei ole osanike koosolekul ÄS § 1721 esimese lause kohaselt õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Hagejal on õigus nõuda XXXOÜ 21.02.2013 osanike otsuste tühisuse tuvastamist, kuna vaidlusaluse otsuse alusel tehti kanne 28.03.2013 – seega vähem kui kaks aastat tagasi.
3.Antud otsustega on muutunud enamusosaniku (aktsionäri) suhe hageja osade (aktsiate) suhtes, mille kaudu on teine äriühingu omanik omandanud suurema kontrolli äriühingu üle. Seeläbi on kahjustatud hageja seadusega kaitstud huve ning hagejal ei ole äriühingu osalusest tulenevaid õigusi võimalik teostada algsel viisil. Hageja õiguslik huvi seisneb selles, et taastada esialge õiguslik olukord kostja juhtimise üle, et oleks tagatud tema, kui kostja osaniku õigused ja huvid ning äriühingu omanike vaheline tasakaal ja hääleõigus vastavalt osa suurusele. Vaidlusalune otsuse mõjutab otseselt hageja õigust kasumile, just seetõttu, et vaidlusaluse otsusega vähenes tema osalus proportsioon teise osaniku/aktsionäri suhtes. Hageja õiguslik huvi seisneb ka selles, et tema osalusega seotud äriühingu ja vara kohta tehtavad kanded on seadusega kooskõlas ning on tehtud õiguslike tehingute alusel. Samuti leiab hageja, et kostja kasutas teist osaniku hääleõigust vaidlusaluse otsuse tegemisel, mille tulemusel teine osanik omandas hageja ees enda kasuks eeliseid kostja juhtimisel. Seega on hagejal õigus nõud kõnealuse kostja osanike otsuse kehtetuks tunnistamist. Sõltumata asjaolust, et kostja on pankrotis, ei ole välistatud kostja tervenemine. Käesoleval juhul on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi 2-13-53582, XXXAS (pankrotis) hagi OÜ XXX vastu ettevõtte müügilepingu ja nõude loovutamise lepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Kuna antud kohtuvaidlus on pooleli ja kostja esindajast pankrotihaldur on hinnanud nimetatud tagasivõitmise hagi perspektiivikaks, siis ei ole välistatud kostja pankrotist väljatulemine ja
majandustegevuse jätkumine. Seda silmas pidades ongi hagejale õiguslik huvi kostjas osalusest/aktsiatest tuleneva hääleõiguse suhtes.
Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja arvates ei saa ÄS § 487 lgtest 1 ja 4 tulenevalt pärast äriühingu ümberkujundamist vaidlustada selle registrisse kandmist. Kuna osaühing XXX on kujundatud ümber aktsiaseltsiks, ei saa registris taastada osakapitali suurust ja enne osakapitali suurendamist kehtinud olukorda. Seega ei võimalda kehtiv õigus taastada esialgset õiguslikku olukorda kostja juhtimise üle, tagamaks hageja osaniku õigused, huvid ja XXXAS (pankrotis) omanike vaheline tasakaal, mistõttu ei saavuta hageja tuvastushagi rahuldamisega soovitud eesmärki. Kostja arvates ei piisa tuvastushuvi põhistamiseks üksnes väitest, et 21.02.2013 osanike otsuse tegemine oli seadusega vastuolu. Kostja on ka seisukohal, et 21.02.2013 osanike otsuse tegemisel ei rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Pankrotihalduri kasutuses olevatest materjalidest nähtub, et 12.02.2013 kell 14.30 on XXXOÜ töötaja XXXhagejale edastanud XXXOÜ juhatuse liikme XXXpoolt allkirjastatud 21.02.2013 otsuse eelnõu, põhikirja kui ka osaniku kirjaliku seisukoha projekti. Dokument on edastatud hageja e-posti aadressile XXX. Hagejal olid kõik võimalused 12.02.2013 edastatud dokumentidega tutvuda. Asjaolu, et mainitud e-posti aadressi kasutab hageja igapäevaselt, tõendab ka XXXOÜ töötaja XXXpoolt 14.08.2013 saadetud e-kiri koos 22.08.2013 osanike otsuse eelnõu ja osaniku kirjaliku seisukoha projektiga. Nimetatud kirja on hageja samal päeval edastanud nii oma advokaadist esindajale kui ka aadressil XXX, mis tõendab dokumendi kättesaamist. Seega on kostja seisukohal, et hageja väited osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta on alusetud. Tuginemine XXXOÜ 21.02.2013 osanike otsuse tühisusele on kostja arvates vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja pidi pärast osanike 21.02.2013 osaühingu osakapitali suurendamise otsust olema teadlik talle kuulunud osa nimiväärtuse vähenemisest. Hageja on 25.10.2013 allkirjastanud XXXAS (pankrotis) aktsionäride koosoleku protokolli, millest nähtuvalt kuuluvad hagejale aktsiaid summas 639 eurot, mis moodustavad 0, 17 protsenti häältest. Hageja ei ole esitanud tähtaegselt hagi 21.02.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja tegevuse hea usu põhimõtte vastasust tõendab käesoleva kohtuvaidluse tegelik eesmärk, milleks on kohtuvaidluse abil tekitada XXX pankrotimenetluses nõue XXXAS (pankrotis) vastu. 21.02.2013 otsuse tühistamise tagajärjel tekkis XXX teoreetiline õigus taganeda 25.02.2013 mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingust ning samuti tegi otsuse tühistamine võimalikuks otsuse p.-s 2.3 märgitud nõude tagasiloovutamise XXX 05.02.2014.a. Võlgnik ja XXX kinnitavad 05.02.2014 dokumendis käesoleva kohtuvaidluse puutumust pankrotivaraga märkides, et XXXAS (pankrotis) tagastab XXX25.02.2013 sõlmitud rahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu alusel antud nõude, kuna osakapitali suurendamise osanike otsus on tühiseks tunnistatud, mille alusel on osakapitali suurendamisele suunatud tehingud tühised. Kohtuotsuse põhjendused
8.Puudub vaidlus, et hageja on kostja XXXOÜ osade omanik, et 21.02.2013 XXXOÜ osanike otsusega otsustati suurendada kostja osakapitali 384 804 euroni ja 21.03.2013 kandeavalduse alusel kandis Harju maakohtu registriosakond 28.03.2013 äriregistris XXXOÜ osakapitali suurendamise.
9.Pooltel on vaidlus selle üle, kas 21.02.2013 XXXOÜ osanike otsus on tühine ning kas saab taastada enne osakapitali suurendamist kehtinud olukorda ja kostja osakapitali suurust äriregistris.
10.21.02.2013 XXXOÜ osanike hääletusprotokollist (tlk 9-11) nähtuvalt on otsused vastu võetud vastavalt ÄS § 173 lõikele 1 osanike koosolekut kokku kutsumata. Sellisel juhul saadab juhatus vastavalt ÄS § 173 lõikele 2 kõikidele osanikele otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, määrates tähtaja, mille jooksul osanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.Hageja väitel ei ole kostja talle kätte toimetanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis osanike otsuse eelnõud ning hageja ei olnud teadlik 21.02.2013 XXXOÜ osanike hääletus protokollist.
12.Kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleks 21.02.2013 otsuse allkirjastatud eelnõu, põhikiri ja osaniku kirjalik seisukoht edastatud postiaadressile XXXTallinnas. Samas on kohtule esitatud 12.02.2013 e-kirja ja selle lisadega (tlk 137-144) tõendatud, et 12.02.2013 kell 2:30 on XXXOÜ töötaja XXXedastanud hagejale XXXOÜ juhatuse liikme XXXpoolt 21.02.2013 otsuse allkirjastatud eelnõu, põhikirja ja osaniku kirjaliku seisukoha projekti. Dokument on edastatud hageja e-posti aadressile XXX. Asjaolu, et hageja kasutab antud e-posti aadressi igapäevaselt, tõendab J.Vilba poolt 14.08.2013 saadetud e-kiri koos 22.08.2013 osanike otsuse eelnõu ja osaniku kirjaliku seisukoha projektiga (tlk 145-149). Nimetatud e-kirja on hageja samal päeval edastanud aadressidele XXX ja XXX, mis tõendab dokumendi kättesaamist. Järelikult oli hagejal võimalus ka 12.02.2013 e-kirjaga edastatud dokumentidega tutvuda. Kostja ei ole põhistanud, et hageja antud e-kirja ja selle manuses olevaid dokumente kätte ei saanud. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on tõendanud, et hagejale edastati 21.02.2013 otsuse allkirjastatud eelnõu, põhikiri ja osaniku kirjalik seisukoht kooskõlas ÄS § 173 lg-ga 2, et ta oli teadlik vastuvõetavast otsusest ning tal oli võimalik oma õiguste rikkumise kõrvaldamiseks pöörduda kohtu poole juba 2013.a esimesel poolaastal. Järelikult ei ole XXXOÜ 21.02.2013 osanike erakorralise üldkoosoleku otsused tühised ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka seetõttu, et XXXOÜ on kujundatud ümber aktsiaseltsiks, mistõttu ei saa registris taastada osakapitali suurust ja enne osakapitali suurendamist kehtinud olukorda.
14.ÄS § 487 lg 1 kohaselt loetakse ühing ümberkujundatuks ümberkujundamise registrisse kandmisest. ÄS § 487 lg 4 kohaselt ei saa ümberkujundamist pärast selle registrisse kandmist vaidlustada.
15.XXXAS (pankrotis) registrikaardi väljavõttega (tlk 6-8) on tõendatud, et XXXOÜ on ümberkujundatud 06.06.2013 otsuse alusel aktsiaseltsiks ärinimega XXXAS. Harju Maakohtu
registriosakonna 20.02.2014 eitavast kandemäärusest (tlk 108) nähtub, et registriosakonna kohtunikuabi on jätnud hageja kandeavalduse, millega taotleti Harju Maakohtu 05.02.2014 kohtuotsuse alusel muuta XXXAS-i (pankrotis) registrikannet ja taastada olukord, mis oli registris enne 28.03.2013 osakapitali suurendamise kannet, rahuldamata samadele äriseadustiku sätetele tuginedes.
16.ÄS § 487 lg 2 esimene lause sätestab, et ümberkujundamise äriregistrisse kandmisega saavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid uue ühingu osanikeks või aktsionärideks ning nende osad või aktsiad asendatakse uue ühingu osade või aktsiatega.
17.XXXAS-i (pankrotis) aktsionäride 25.10.2013.a üldkoosoleku protokolliga (tlk 109) on tõendatud, et hagejale kuulub pärast ühingu ümberkujundamist kostja aktsiaid summas 639 eurot, mis moodustab 0,17% aktsiakapitalist ning annab talle 639 häält. Kuivõrd antud koosolekut juhtis hageja, kes nimetati ka samal kuupäeval XXXAS-i (pankrotis) nõukogu liikmeks, siis oli ta teadlik nii ühingu ümberkujundamisest kui ka oma aktsiakapitali suurusest. Seega ei ole hageja kostja suhtes hagiavalduses toodud asjaoludel kohtuvaidlust algatades käitunud heas usus TsÜS § 138 lg 1 mõttes.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi XXXOÜ osanike 21.02.2013 osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
20.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
21.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
22.Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud 11.02.2015 otsuses nr 3-2-1-147-14 seisukohale, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1.jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks.
Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.