lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-14279/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 02.10.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-14279/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Andrea Lega

Määruse tegemise aeg ja koht

02.10.2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-14279

Tsiviilasi, avaldaja nõue

XXX taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming

ja

nende Taotleja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX). riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
1.XXXesitas 25.09.2015.a kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses märgitud probleemi kirjeldusest nähtub, et taotleja soovib õigusabi, et algatada oma lapselaste hooldusõiguse äravõtmise menetlus kohtus. Taotleja soovib hooldusõigust endale saada. Taotleja märgib, et lapsed on ohus ning ta soovib nende elu parandada.
2.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.Taotlusest nähtub, et taotlejal on informatsiooni abivajavate laste kohta. Kohus osundab, et lastekaitse seaduse (LakS) § 26 sätestab, et abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. LakS § 27 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Laste registrijärgne elukoht on Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, XXX. Seega eeltoodust tulenevalt palub kohus taotlejal viivitamatult teatada abivajavatest lastest Põhja-Tallinna Valitsusele (Niine tänav 2, 10414 Tallinn; telefon 645 7040; e-post [email protected]).
4.Pärast teate saamist, kuid enne abivajavale lapsele sobiva meetme kohaldamist, hindab kohalik omavalitsus lapse abivajadust. Lapse abivajadust hindab lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik (LakS § 28 lg 1). Pärast seda osutab kohalik omavalitsus lastele vajalikku abi seaduses sätestatud korras, muu hulgas võib kohalik omavalitsus pöörduda ka kohtu poole vanematelt laste hooldusõiguse äravõtmiseks. Seega on oluline, et taotleja teeks nimetatud küsimuse lahendamiseks koostööd Tallinna linnavalitsusega.
5.Seega tuleb taotleja riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata, kuivõrd taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
6.Kohus selgitab taotlejale, et juhul, kui kohtus algatatakse Tallinna linna avalduse alusel vanematelt laste hooldusõiguse äravõtmiseks menetlus, toimub see menetlus alljärgnevas korras. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt kohus teeb kõiki vanema õigusi ja kohustusi käsitlevas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse hagita menetluses vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). Kohus selgitab, et hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et lapse hooldusõiguse kuuluvuse määramisel tuleb välja selgitada asjaolud, millest selgub, kelle hooldusel on laste huvid kõige paremini kaitstud. Seega ei ole tegemist keeruka õigusliku vaidlusega, kus pooled peaksid andma ja esile tooma õiguslikke hinnanguid asjaoludele, vaid lapse vanemad, ja ka taotleja, on ise suutelised hindama, kas ta on võimeline oma eluviisidest, tervislikust- ja majanduslikust seisundist ning elukorraldusest tulenevalt võimeline laste hooldusõigust teostama.
7.TsMS 219 lg 2 p 1 järgi võib perekonnaasjas kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Seega määrab kohus riigi kulul advokaadi alaealistele lastele, kelle hooldusõiguse küsimust kohtus arutatakse. Nimetatu on vajalik, et selgitada paremini välja laste huvid ja vajadused. Laste esindaja ja kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on erapooletult välja selgitada kõik olulised asjaolud ning anda omapoolne hinnang, kelle hooldusel on laste huvid kõige paremini kaitstud. Seega, isegi kui käesoleval juhul saaks taotleja avalduse alusel hooldusõiguse äravõtmise menetluse alustada, puudub kohtu hinnangul vajadus täiendava esindaja määramiseks. Laste olulised huvid ei jää riigi õigusabi rahuldamata jätmisel kaitseta.
8.Kuivõrd XXX on kohtu hinnangul piisavalt võimeline ise kaitsma enda ja oma lastelaste õigusi, ei ole ta riigi õigusabi saama õigustatud isikuks riigi õigusabi seaduse mõttes. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium