31. august 2015. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Täiendava otsuse kuupäev
30. september 2015. a
Tsiviilasja number
2-15-6801
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXja XXXvastu OÜ XXXkasuks 742,72 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
742,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX), seaduslik esindaja XXX Kostjad: XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja Artur Pärnoja
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXXOÜ hagi XXX ja XXX vastu OÜ XXX kasuks 742,72 euro väljamõistmiseks. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda ja määrata need kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostja XXX taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista hagejalt XXXOÜ kostja XXX kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 180 eurot (põhjendatud õigusabikulu).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
2-15-6801 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.XXXOÜ (hageja) esitas 6. mail 2015 kohtule hagiavalduse XXX(kostja I) ja XXX(kostja II) vastu nõudega mõista kostjatelt solidaarselt OÜ XXX(edaspidi „põhivõlgnik”) kasuks välja 742,72 eurot.
2.Kohus võttis hagiavalduse 11. mai 2015. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjatele kätte. Sama määrusega määras kohus menetleda asja lihtsustatud korras. Kostja II esitas
1.juunil 2015 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Kostja I hagile ei vastanud. Hageja esitas 9. juunil 2015 arvamuse kostja II vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
3.Kohus määras 6. juuli 2015. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja esitasid kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad, kostja II esitas tähtaegselt menetluskulude nimekirja. Kohus tegi
31.augustil 2015 teatavaks otsuse resolutsiooni. Hageja teatas, et soovib esitada apellatsioonkaebuse, kumbki kostja apellatsioonisoovi ei avaldanud.
4.Hageja taotleb hagiga, et kohus mõistaks kostjatelt kui põhivõlgniku osanikelt ja juhatuse liikmetelt solidaarselt välja summa, mille põhivõlgnik on jätnud hagejale tasumata. Põhivõlgniku kohustuse osas on jõustunud kohtuotsus, mida täitemenetluses ei ole õnnestunud täita. Kostjad rikkusid põhivõlgniku juhatuse liikmetena oma hoolsuskohustust ja vastutavad lisaks ka osanikena tasumata sissemakse ulatuses. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda. Kohtutoimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuluks riigilõiv.
5.Kostja II vaidleb hagile vastu. Ta ei ole teadlik põhivõlgniku kohustusest hageja ees, selle aluseks olevast lepingust ega varasemast kohtuasjast. Kostja II ei ole hagejale ega põhivõlgnikule kahju tekitanud, seda võis teha kostja I oma käitumisega. Kostja I pidas ka põhivõlgniku raamatupidamist ja haldas arveldusarveid. Kostjat II ta oma tegevusest ei teavitanud. Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuluks õigusabikulu 300 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda ja määrab need kindlaks ka rahaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Käesoleval juhul on hagihind TsMS § 124 lg 1 alusel 742,72 eurot. Seega vastab hagiavaldus TsMS § 405 lg 1 esimese lause tingimustele ja kohus menetles hagi lihtsustatud korras kooskõlas TsMS §-ga 405, mille lg 1 p 7 alusel lahendas kohus asja kirjalikus menetluses.
8.Juhindudes TsMS § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse kirjeldava osa lihtsustatult.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
2 (5)
2-15-6801 − Harju Maakohtu 9. aprilli 2014. aasta jõustunud otsusega rahuldati hageja hagi põhivõlgniku vastu 1 119,77 euro ja menetluskulude hüvitamise nõudes (tl 7–9); − põhivõlgniku suhtes läbi viidud täitemenetluses ei õnnestunud võlga sisse nõuda vara puudumise tõttu (tl 10); − kostja II soovis alates 23. juulist 2013 astuda tagasi põhivõlgniku juhatusest ja esitas
10.Hageja nõude õiguslik alus on esimese võimalusena äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 koosmõjus lg-ga 4. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 esimese lause kohaselt võib lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ÄS § 187 lg 4 esimese lause kohaldamise eeldused on täidetud, aga kostja II vastuväidetest nähtub tuginemine ÄS § 187 lg 2 teise lause alusel vastutusest vabanemisele.
11.Vastutus ÄS § 187 lg 2 järgi eeldab põhivõlgnikul varalise kahju tekkimist ja selle seost kostjate rikkumisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
12.Põhivõlgniku kui osaühingu juhatuse liikmete kohustused tulenevad eelkõige ÄS §-dest 180, 183, 185 ja 186 ning § 187 lg-st 1, samuti aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35. Lisaks võivad juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda muust seadusest, ühingu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja ühinguga sõlmitud kokkulepetest. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (Riigikohtu 6. mai 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 peab juhatuse liige kahju ÄS § 187 lg 2 alusel hüvitama üksnes juhul, kui tema kohustuse rikkumine on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on talle ette heidetava rikkumise tagajärg, st esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
13.ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on kokkuvõtvalt seega järgmised (vt ka Riigikohtu 3. märtsi 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 14 esimene lõik): − kostjad on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); − põhivõlgnikule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
3 (5)
2-15-6801 − kostja juhatuse liikmena vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
14.Kohus jaotas käesolevas asjas tõendamiskoormuse selliselt, et hageja pidi nõude maksmapanekul tooma esile ja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on põhivõlgnikule tekkinud kahju. Seejärel oli juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (eelmises punktis viidatud Riigikohtu otsuse p 14 teine lõik). Vaatamata kohtu sellekohastele selgitustele ei toonud hageja esile, milles konkreetselt seisnes põhivõlgniku kahju, kuidas kostjad rikkusid oma kohustusi juhatuse liikmetena ning milles avaldub kostjate võimaliku rikkumise ja kahju vaheline põhjuslik seos. Kohus ei nõustu hagejaga, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisena on piisav viidata Ametlikes Teadaannetes avaldatud täitmisteatele mittereageerimisele ja varatu äriühingu tegevuse lõpetamiseks asjakohaste meetmete mitterakendamisele. Esiteks ei ole need piisavalt konkreetsed teod ja rikkumised ning teiseks toimusid need hagis märgitud asjaoludel alles pärast põhivõlgnikult raha väljamõistmist, mistõttu puuduks põhjuslik seos põhivõlgniku kahju ja juhatuse liikmete tegude vahel. Samuti ei ole kohtu hinnangul piisav sedastada põhivõlgniku kahjuna üksnes suutmatust täita rahalise kohustusi. Kuna hageja ei toonud esile põhivõlgniku kahju ega kostjate kui põhivõlgniku juhatuse liikmete konkreetset rikkumist ning selle ja hagetava kahju vahelist põhjuslikku seost, siis ei saa kohus neid asjaolusid ka tuvastada. Seetõttu ei saa kohus ÄS § 187 lg 2 alusel hagi rahuldada sõltumata kostja II vastuväidetest ja kostja I vastuväidete puudumisest.
15.Teise võimalusena tugineb hageja ÄS § 1401 lg-le 2, mis sätestab, et kuni osanik ei ole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Viidatud sätte järgi ette nähtud vastutuse kohta ei sisalda ÄS normi, mis annaks võlausaldajale õiguse nõuda tasumata sissemakse arvel sooritust osaühingule. ÄS § 1401 lisati seadusesse Riigikogus 29. septembril 2010 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2011 jõustunud „Äriseadustiku muutmise seadusega”, mille eelnõus (733 SE) on muu hulgas märgitud järgmist (lk 4 ja 12): Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse. Nii laekub raha pankrotivarasse, mida saab kasutada väljamaksete tegemiseks (ÄS uus § 1401). [---] [I]siklik vastutus osaühingu kohutuste ees ei tähenda solidaarvastutust osaühingu võlausaldaja ees, vaid nõue osaniku vastu on üksnes osaühingul. Nõude osaühingu nimel paneb osaniku suhtes maksma osaühingu juhatuse liige või 3. lõike kohaselt pankrotihaldur. Teatud juhtudel võib nõude esitamist sissemakse tasumiseks pidada ka osaühingu juhatuse kohustuseks, seda näiteks olukorras, kus nõude mitteesitamine võiks oluliselt kahjustada osaühingu võlausaldajate huve. Kohustuse rikkumise korral rakendub juhatuse liikme vastutuse regulatsioon.
16.Kohus leiab, et seadusandja otsustas teadlikult sisustada võlausaldaja nõudeõigust osaühingu sissemakset tegemata asutamise puhul erinevalt juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest. Seetõttu ei saa hageja edukalt nõuda raha maksmist põhivõlgnikule vahetult ÄS § 1401 lg 2 alusel. Kohus asub seisukohale, et osanikelt sissemaksete tegemise nõudmata jätmine ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena. Nimelt on hagejal võimalik saavutada oma nõude rahuldamine põhivõlgniku pankrotimenetluses seeläbi, et pankrotihaldur nõuab asutajatelt puuduvate sissemaksete tasumist põhivõlgnikule. Seetõttu saaks ÄS § 1401 lg-s 2 ette nähtud nõude „teisendada” nõudeks ÄS § 187 lg 2 alusel üksnes erandlikel asjaoludel. Vastupidine poleks kooskõlas seaduse mõtte ja seadusandja eeldatava tahtega tagada sooritamata sissemaksete rahasumma 4 (5)
2-15-6801 kasutamine võrdsetel alustel kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna sissemakset saab osanikult (erinevalt juhatuse liikmelt nõutavast kahjuhüvitisest) nõuda ainult ühekordselt tema võlgnetava osamakse ulatuses, siis ei ole põhjendatud anda eelist neile võlausaldajatele, kes esitavad on nõuded esimestena.
17.Kokkuvõtvalt jääb hagi rahuldamata, sest seda ei saa rahuldada kummalgi eespool käsitletud õiguslikul alusel.
18.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja II menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja II nõuab õigusabikuluna 300 euro hüvitamist, mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 100 eurot tunnis kolme töötunni eest. Kostja II esindaja ajakulu on põhjendatud, aga kohane tunnitasu määr on kohtu hinnangul 60 eurot. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Viidatud juhtudel on kohtud hinnanud advokaadist esindaja tunnitasu määra. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär ei ole käesoleva vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kohus võtab tasumäära hindamisel arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem ka põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Eelneva põhjal tuleb hagejal kostjale II hüvitada 180 eurot ( = 3 × 60).
20.Kohus annab loa otsuse edasikaebamiseks. Osaühingu juhatuse liikmete vastu ÄS § 187 lg 2, aga eriti § 1401 lg 2 alusel esitatavad nõuded on harvad ning vastav Riigikohtu praktika suures osas puudub. Eelkõige ei tähelda kohus senises kohtupraktikas kinnitust eespool p-s 16 avaldatud käsitlusele. Seetõttu on otstarbekas anda võimalus maakohtu otsust vaidlustada (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 11 teine lõik). Tulenevalt TsMS § 448 lg-st 42 saab apellatsioonkaebuse esitada ainult hageja. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.