Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

osanike erakorralise koosoleku otsuste, millega kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi EK ja VA ning määrati juhatuse liikmeks AG, tühisus. Hagiavalduse menetlusse võtmisega sama päeval 21.10.2014 võttis kostja osanike erakorraline koosolek äriseadustiku nõudeid järgides vastu uue otsuse hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumise kohta. 21.10.2014 otsuse vaidlustamiseks ettenähtud 3 kuud on möödunud, hageja otsust ei vaidlustanud. Seega 21.10.2014 lõppesid hageja juhatuse liikme volitused, sõltumata 22.08.2014 otsuse tühisuse tuvastamisest. Hageja esitatud põhjendustest ei nähtu õigustatud huvi kostja osanike 22.08.2014 erakorralise koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, mille tagajärjel taastunuks hageja staatus juhatuse liikmena tagasiulatuvalt kahekuiseks perioodiks, s.o 22.08.2014 – 21.10.2014. Hagejal ei ole võimalik tagasiulatuvalt juhatuse liikme kohustusi täita. Üksnes 17.11.2014 seisukohas väljendatud hageja soov „olla juhatuse liige võimalikult kaua“ ei põhista tuvastusnõude esitamiseks õigusliku huvi olemasolu. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, kuna hageja esitas kaks tuvastusnõuet, millest üks on kostja õigeksvõtu alusel rahuldatud ning teine nõue jäetud õigusliku huvi puudumise tõttu läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti läbi vaatamata hageja nõue tuvastada OÜ Ringi Grupp 22.08.2014 osanike erakorralise koosoleku otsuste, millega kutsuti juhatuse liikme ametikohalt tagasi EK ja VA ning määrati ainukeseks juhatuse liikmeks AG, tühisus ja jaotati menetluskulud ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus tuvastas, et 21.10.2014 on kostja osanike erakorraline koosolek võtnud äriseadustiku nõudeid järgides vastu uue otsuse hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta. Samas kohus ei märkinud otsuse põhjendavas osas tõendeid, millele on rajatud vastav järeldus, ega ole kõiki tõendeid analüüsinud. Hageja ei ole võtnud õigeks asjaolu, et 21.10.2014 võttis kostja osanike erakorraline koosolek (äriseadustiku nõudeid järgides) vastu uue otsuse hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta. Kostja esitas koos hagi vastusega osanike 21.10.2014 erakorralise koosoleku protokolli, kuid see ei tõenda, et kostja osanikud oleksid võtnud (äriseadustiku nõudeid järgides) vastu uue otsuse hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta. 21.10.2014 protokollile lisatud osalejate nimekirjast selgub, et koosolekul osalesid osanikena AG, EK ja hageja. Hageja esitas kostja üld- ja isikuandmete ajaloo väljatrüki äriregistri teabesüsteemist, millelt nähtub, et AG oli kostja osanik kuni 15.08.2014 ning EK oli kostja osanik samuti kuni 15.08.2014. Seega ei olnud AG ja EK 21.10.2014 erakorralise koosoleku toimumise ajal enam kostja osanikud. 21.10.2014 protokollist nähtub, vaidlustatud otsuse kinnitamise poolt hääletasid AG ja EK ning vastu hääletas hageja. Seega ei ole mitte ükski isik, kes oli 21.10.2014 seisuga kostja osanik, hääletanud vaidlustatud otsuse kinnitamise poolt. Äriregistri andmeid ning 21.10.2014 protokolli koos tõenditena analüüsides ei ole võimalik teha järeldust, et 21.10.2014 on kostja osanike erakorraline koosolek võtnud (äriseadustiku nõudeid järgides) vastu uue otsuse hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta. Ka on arusaamatu, millisest õigusnormist tulenevalt asus maakohus seisukohale, et 21.10.2014 otsuse vaidlustamiseks on ettenähtud tähtaeg 3 kuud – maakohtus ei viidanud vastavale õigusnormile. Kui maakohus pidas silmas ÄS § 178 lg 2, siis on tegemist asjakohatu normiga. Hageja ei esitanud otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet. Hageja nõudis 22.08.2014 osanike

erakorralise koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist. Tühisuse tuvastamise nõude esitamist reguleerib ÄS § 1771, milles ei sisaldu ÄS § 178 lg-ga 2 analoogset regulatsiooni. ÄS § 1771 lg 4 viitab otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses üksnes ÄS § 178 lg-te 5 ja 6 kohaldamisele. Seega ei kuulu otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldamisele ÄS § 178 lg 2. Hagejal ei ole kohustust esitada hagi 21.10.2014 otsuse vaidlustamiseks, kuna isegi juhul kui käsitleda seda otsust ekslikult osanike otsusena, oleks tegemist ÄS § 1771 lg-s 1 nimetatud tühise otsusega – selle tegemisel on oluliselt rikutud otsuse tegemise korda, kuna ükski osanik (21.10.2014 seisuga) ei hääletanud otsuse poolt. ÄS § 1771 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda ka vastuväite esitamisega. Kuna 21.10.2014 ei ole osanikud teinud otsust hageja osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta, siis on hagejal jätkuvalt õiguslik huvi 22.08.2014 otsuse tühisuse tuvastamise vastu. Hagi rahuldamise korral on hageja jätkuvalt (mitte tagasiulatuvalt) osaühingu juhatuse liige. Registripidaja ei kustuta hagejat kui kostja juhatuse liiget registrist 21.10.2014 otsuse alusel, kuna seda otsust ei ole teinud kostja osanikud. Isegi kui 21.10.2014 otsus oleks kehtiv, siis on hagejal õigustatud huvi selle vastu, et ta oli osaühingu juhatuse liige ka ajavahemikul 22.08.2014 – 21.10.2014, kuna vastasel korral tekib küsimus hageja kui juhatuse liikme poolt sel ajal tehtud võimalike toimingute kehtivusest. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata otsusega. Maakohtu viidatud TsMS § 442 lg 5, mis lubab otsuse resolutsiooniga lahendada veel lahendamata taotlused, ei tähenda, et otsusega võiks jätta hagi läbi vaatamata. Selle rikkumisega on maakohus pannud hageja olukorda, kus määruskaebuse esitamise asemel on hageja sunnitud esitama apellatsioonkaebuse ja seetõttu tasuma 50 euro asemel riigilõivu 300 eurot. Ka on maakohtu vastav otsustus hagejale üllatuslik. Maakohus ei informeerinud hagejat kavatsusest jätta hagi läbi vaatamata ega küsinud vastavaid selgitusi. Kohus ei pidanud kohtuistungit ega määranud pooltele ka tähtaega, mille jooksul oleks olnud võimalik esitada avaldusi ja dokumente ega teatanud otsuse teatavakstegemise aega, millega rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Menetluskulude jätmine poolte endi kanda on ebaõige olukorras, kus maakohus tuvastas, et hagi kohtusse esitamise ajal septembris 2014 ei olnud hageja jaoks kostja käitumisest põhjustatud alused kohtusse pöördumiseks veel ära langenud. Hageja ei saanud hagi esitamise ajal olla teadlik, et kostja kavatseb puudused kõrvaldada (tegelikult pole neid siiani kõrvaldatud). Kui maakohus leidis, et kostja on hageja teise nõude osas puudused osanike otsuses kõrvaldanud (st sisuliselt nõude rahuldanud) pärast hagi esitamist, oleks tulnud menetluskulude jaotamisel analoogia korras juhinduda TsMS § 168 lg-st 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus märkis otsuses, et kostja on hageja teise nõude osas puudused osanike otsuses kõrvaldanud enne hagiavalduse kättetoimetamist, s.o hageja nõudest sõltumatult. Kostja ei ole esitanud väidet, et ta oleks puudused kõrvaldanud enne hagiavalduse kättetoimetamist või hageja nõudest sõltumatult. Kohus võttis hagi menetlusse küll alles 21.10.2014, kuid hagi esitamisest oli kostja teadlik juba märgatavalt varem. See ajendaski kostjat kokku kutsuma 21.10.2014 koosoleku – kostja poolt hagi vastuse lisana esitatud 21.10.2014 erakorralise koosoleku protokolli p 1.1 alapunktis e) viidatakse käesoleva tsiviilasjas menetletavale hagiavaldusele. Eeltoodud põhjendustel oleks maakohus pidanud jätma menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks ega teatanud otsuse teatavakstegemise aega, mistõttu ei olnud hagejal võimalik esitada maakohtule menetluskulude nimekirja. Kohus oleks pidanud võimaldama esitada menetluskulude nimekirja

ka juhul, kui ta kavatses jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna järgmistes kohtuastmetes võidakse menetluskulude jaotust muuta. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuludena 2190 eurot ja lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise väljamõistetavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, ühtlasi mõista hagejalt välja kostja apellatsiooniastme menetluskulud 360 eurot. Ringkonnakohtu otsus Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis hageja nõude 22.08.2014 erakorralise koosoleku otsuse juhatuse koosseisu muutmise kohta tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et Pärnu Maakohtu 29.01.2015 otsus on kaevatavas osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 21.10.2014 erakorralise koosoleku protokollist nähtub, et hagejale ja tema esindajale adv Aarne Akerbergile tutvustati samal koosolekul PlusSize Ekspert OÜ, AG ja EK vahel sõlmitud ja notari poolt 17.10.2014 tõestatud kokkulepet, millega tehingu pooled loevad tühiseks nende vahel 15.08.2014 sõlmitud osade müügitehingu (nimetatud müügitehingust tulenevatele asjaoludele tugines hageja ise oma hagis). Samuti nähtub protokollist, et VA ja tema esindaja võtsid ülaltoodud informatsiooni teadmiseks ning väljendasid sellega nõustumist Ringi Grupp OÜ osanike 21.10.2014 erakorralise koosolekul osalejate nimekirja allkirjalise kinnitamisega. Seega oli hagejale 21.10.2014 teada, et AG ja EK on alates 17.10.2015 osaühingu osanikud. Eeltoodust tulenevalt on alusetu hageja väide, nagu poleks 21.10.2014 erakorralisel koosolekul hääletanud ükski osanikuks olev isik. OÜ Ringi Grupp osanike koosolekul osalejate nimekirjast nähtub, et vaidlusalusest koosolekust võtsid osa AG ja EK isiklikult ning VA esindaja kaudu (tl 36). 21.10.2014 koosoleku protokollist nähtuvalt võeti otsus hageja ja EK osaühingu juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta vastu häälteenamusega, s.o 1375 häälega, mis on 55% kõigist häältest (tl 50). Maakohtul ei olnud alust pidada viidatud otsust tühiseks. Olukorras, kus osanike koosolek oli vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud (ÄS § 178 lg 22) ja kinnitatavat otsust ei olnud vaidlustatud, ei saanud kohus hageja vastavat nõuet enam rahuldada. Menetlusökonoomia kaalutlustest lähtuvalt võis maakohus eelmärgitut arvestades jätta hindamata selle, kas eksisteerivad õiguslikud alused otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Samas ei ole hageja hagiavalduses ega apellatsioonkaebuses ka selgitanud ega põhjendanud väiteid õigustoimingute võimaliku tegemise kohta juhatuse liikmena ajavahemikul 22.08.2014 – 21.10.2014 ega nende toimingute kehtivuse tähendust. Seega on põhjendatud maakohtu järeldus, et üksnes hageja soov olla juhatuse liige võimalikult kaua ei põhista hagejal tuvastusnõude esitamiseks õigusliku huvi olemasolu TsMS § 368 lg 1 tähenduses. Kolleegium ei nõustu apellandiga, nagu oleks maakohus rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme ning jätnud hageja ära kuulamata. Kohus edastas hageja esindajale 12.11.2014 kostja vastuse ja küsis selle kohta arvamust (tl 54). Hageja esitas 17.11.2014 arvamuse

hagi vastuse kohta (tl 57), milles tõi muuhulgas välja oma seisukoha kostja taotluse suhtes hagi läbivaatamata jätmiseks ning avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seega andis kohus hagejale võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. See, et maakohus ei märkinud oma kirjades täpset otsuse teatavaks tegemise aega (TsMS § 452 lg 3), on küll minetus, kuid kindlasti ei ole see hinnatav olulise menetlusnormi rikkumisena, mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ka selles osas, et jättis hageja ühe nõude läbi vaatamata otsusega. Hageja nõuete kohta ühe lahendi tegemine oli igati põhjendatud ja otstarbekas. Kuna maakohus tegi hageja ühe nõude osas sisulise lahendi, oli põhjendatud teha samas lahendis otsustuse ka hageja teise nõude kohta, s.o jätta see läbi vaatamata. Mingit vajadust kahe eraldi lahendi tegemiseks ei olnud. Sama seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt olukorras, kus kohtul tuleb seisukoht võtta mitme nõude osas, jäetakse vajadusel nõue läbi vaatamata kohtuotsusega (näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3-15). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega menetluskulude ebaõige jaotamise kohta. Maakohtul ei olnud alust kohaldada analoogia korras TsMS § 168 lg-t 5. Hageja ei loobunud hagist ega võtnud seda tagasi, vaid vaidles jätkuvalt kostja väidetele vastu. Kui kohus leidis, et hageja teine nõue tuleb jätta läbi vaatamata õigusliku huvi puudumise tõttu, ei olnud alust kohaldada kõnealust sätet. Hageja esimene nõue küll rahuldati, mis iseenesest võiks anda alust jätta selles osas menetluskulud kostja kanda, samas sätestab TsMS § 168 lg 6 olukorra, et juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, jäetakse hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuna hageja üks nõue rahuldati ja teine nõue jäeti läbi vaatamata õigusliku huvi puudumise tõttu, siis ei ole alust pidada ebaõigeks maakohtu otsustust jätta TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus on kooskõlas menetluse käigu ja lahendi tulemusega. See, et kohtusse pöördumise ajaks ei olnud hagemist tinginud asjaolud veel ära langenud, ei anna iseenesest alust menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks. Õige on kostja väide selle kohta, et maakohus, menetledes asja kirjalikus menetluses, oleks pidanud määrama menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Samas ei mõjutanud see asjas tehtud lõpplahendi õigsust, sest kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, pealegi oleks selle vea vajadusel saanud ringkonnakohus kõrvaldada. Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks hagejalt tuleb jätta rahuldamata. Väär on kostja seisukoht, et ta saab nõuda hagejalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist, kuigi ta ei ole hagejale ega kohtule teada andnud, et teda esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja. Kõik toimikus olevad menetlusdokumendid on allkirjastanud kostja seaduslik esindaja AG. Kuna kohtumenetluses ei ole osalenud kostja lepingulise esindajana vandeadvokaat Heldur Otti, ei pea hageja TsMS § 175 lg 1 alusel kostja õigusabikulusid hüvitama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.