Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud OÜ Purustaja ja XL Ehitusjuhtimine OÜ sõlmisid jaanuaris 2014 suulise lepingu killustiku ja aheraine tarnimiseks ehitusobjektile. Jaanuarist kuni juulini 2014 laabus koostöö tõrgeteta, kuid perioodil 21.07.-31.07.2014 tarnitud killustiku ja aheraine eest on kostjal tasumata kokku 1 288.39 eurot. Nimetatud summa on kajastatud arvel nr 14367, 10.08.2014. Hageja saatis kostjale arve ja selle aluseks olevad saatelehed, kostja arvet ei tasunud. Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi arve tasumise kohta. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldusele vaidles võlgnik vastu, väites, et ei ole arve aluseks olevaid dokumente saanud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1 288.39 eurot, hagi kohtusse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 50.68 eurot ja viivise kuni kohase täitmiseni VÕS §-des 94 lg 1 ja 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule teatas, et ei ole saanud hageja väidetud teenuseid ning hageja ei ole seda millegagi tõendanud. Hagiavaldusele lisatud saatelehtedel olevad allkirjad ei kuulu kostjale. Kostja ei ole saatelehtedel märgitud kaupa vastu võtnud. Kohtuistungil selgus, et hageja esindaja on hagiavaldusele lisanud hageja poolt vedajale kauba üleandmist tõendavad saatekirjad ning esitatud ei ole vedaja poolt kostjale kauba üleandmise saatelehti vms dokumente. Pärast 15.06.2015 kohtuistungit edastas hageja kostja esindajale OÜ Regalis Consult autojuhtide poolt kostja esindajalt kauba kättetoimetamise kohta võetud allkirjad töölehtedel nr 56, 36, 72, 89 ja 83. Kostja esindaja kinnitas saadetud e-kirjas, et töölehtedel märgitud kaup on kostja volitatud esindaja poolt vastu võetud ning hageja esitatud arve kuulub tasumisele. Kostja ei nõustunud maksma viivist, sest tõendid kauba kättetoimetamise kohta esitati alles kohtus, ning hüvitama hageja menetluskulusid. Hageja esindaja esitas OÜ Regalis Consult esindaja e-kirja, mille kohaselt on töölehed saadetud XL Ehitusjuhtimine OÜ-le 31.07.2015 ning äriühing tasus töölehtede alusel veoteenuse arve OÜ-le Regalis Consult 05.09.2014 (tl 100). Hageja jäi kõikide esitatud nõuete juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osalisel õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kostjal ei ole pärast töölehtede esitamist, nähtuvalt pärast 15.06.2015 kohtuistungit hageja ja kostja esindajate vahel peetud e-kirjavahetusest, vastuväiteid põhivõla nõudele. Kohus mõistab õigeksvõtu alusel kostjalt hageja kasuks välja 1 288.39 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude. VÕS § 113 lg 1 2. lause kohaselt määratav viivis oli perioodil 01.07.-31.12.2014 8,15 % aastas ja alates 01.01.2015 on 8,05 % aastas, so mõlemal juhul 0,022 % päevas. Hageja esindaja on hagiavaldusele lisanud 13.08.2014 e-kirja kostjale (aadressidel XXX ja XXX , tl 31), millest nähtub, et saadetakse arve, millele on lisatud saatelehed. Tegemist on hageja poolt vedajale kauba üleandmist kinnitavate saatelehtedega, mitte kauba kostjale üleandmist kinnitavate dokumentidega (tl 32-38). Hageja on arve esitanud 13.08.2014, arve kohaselt oli tasumise tähtaeg 20.08.2014 (tl 30). Kuivõrd arvele ei olnud lisatud kauba kättetoimetamise dokumente, siis kohtu hinnangul tasumise kohustust ei saabunud. Lähtudes hageja esitatud e-kirjast OÜ-lt Regalia Consult, mille osas ei ole vaidlust, et ta osutas kostjale veoteenust, on kostja tasunud töölehtedel näidatud vedude eest, millega ühtlasi toimetati kostjale kohale hageja poolt müüdud kaup, 05.09.2014. Kohus on seisukohal, et hiljemalt samal kuupäeval oleks kostja pidanud tasuma hagejale ka kauba eest, kuivõrd tasus vedajale kauba kohaletoimetamise eest. 5. september 2014 on mõistlik tähtaeg juulikuus saadud kauba eest tasumiseks. Viivis perioodi eest 05.09.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.02.2015 on (1288.39 eurot x 0,022 % x 166 päeva) 47.05 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sellesisuline nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt välja lisanduva viivise alates 18. veebruarist 2015 kuni põhivõla tasumiseni. Viivist arvestatakse VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud summas 1 677.74 eurot, kõik kokku 1 877.74 eurot, mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb. Hageja esindaja on kulutanud õigusabi osutamisele aega 17 tundi 25 minutit. Kostja esindaja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Hagiavaldusele ei olnud lisatud kostja võlgnevust tõendavaid dokumente, need esitati alles kohtumenetluse käigus. Kostja ei ole nõus üldse hageja menetluskulusid kandma. Kui kohus leiab, et mingis osas lasub vastutus ka kostjal, palub kostja välja mõista ainult tõepoolest vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud. Eelkõige on hageja menetluskulu ebamõistlikult suur, moodustades 130 % põhivõla summast. Kostja tunnistab riigilõivu tasumise vajadust, hagiavalduse koostamiseks kulunud aega 1,5 tunni ulatuses ning kohtuistungil

osalemiseks kulutatud aega 1 tund 20 min. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks kulutatud aeg ei ole põhjendatud. Tegemist on lihtsustatud vormis menetlusega, milleks isegi õigusteadmisteta isikul ei kulu üle 10 minuti. Ajakulu mitmesuguste dokumentidega tutvumiseks ja suhtlemiseks kliendiga ei ole põhjendatud. Tehnilise ja abistava iseloomuga tegevused (edastamine, esitamine jms) ei kujuta endast õigusabi osutamist. Kohtuistungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud keeruka tsiviilvaidlusega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostja ei vaidle vastu riigilõivu väljamõistmisele. Riigilõiv 200 eurot jääb kostja kanda. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad kulud olema põhjendatud ja vajalikud. Seejuures tuleb kohtupraktika kohaselt asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem. Kohus on seisukohal, et tegemist on õiguslikult lihtsa kohtuasjaga. Kui hageja esindaja oleks hagiavaldusele koheselt lisanud ka kostja esindajale kauba üleandmise töölehed, mis esitati kohtule alles 16. juunil 2015, oleks ka kohtul olnud võimalik aru saada hageja nõude põhistusest. Esitades kauba tasumise nõude põhjenduseks vedajale kauba üleandmise saatelehed (mis olid lisatud ka kostjale esitatud arvele), tekitas hageja olukorra, kus kohus määras lihtmenetluses kohtuistungi, sest iseenesest lihtne nõue oli tõendamata. See andis kostjale võimaluse esitada vastuväiteid nii maksekäsu kiirmenetluses kui ka hagimenetluses kuni tõendite esitamiseni. Kohus määrab eeltoodud asjaoludel hageja esindaja mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest 0,5 h, mis on kohtu hinnangul niivõrd lihtsustatud menetluse puhul õigusteadmistega isiku jaoks piisav aeg, hagiavalduse koostamise eest 1,5 h, hageja seisukoha koostamisele kulutatud aja eest 0,5 h, kohtuistungil osalemise ajakulu 1,3 h, kompromissiläbirääkimisteks kulutatud 0,2 h, menetluskulude jaotuse esitamise ajakulu 0,2 h, kokku 4,2 tundi hinnaga 97.78 eurot tund. Kohus võtab arvesse tunnitasu kõrgemas määras, sest aktsepteerib ainult otseselt õigusabi osutamisele suunatud tegevust, mitte tutvumist, edastamist, esitamist, suhtlemist jms. Hageja täiendavate seisukohtade esitamiseks kulutatud tunnid (ca 7 tundi) on asjatud, oleks piisanud õigete tõendite esitamisest kohtule ja kostjale, kui kostja on juhtinud hagi vastuses tähelepanu asjaolule, et nõue on tõendamata. Hagejaga suhtlemiseks ja nõupidamisteks kulutatud aja eest vastaspoolelt hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja õigusabi kulu põhjendatud suurus on seega (4,2x97.78) 410.68 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.