Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

A I esitas 24.04.2019 Viru Maakohtule hagi N Ii (I) vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hageja märkis, et tal on põhjendatud kahtlus eeldada, et ta ei ole alaealise lapse N Ii isa. Hageja palus tuvastada, et N I ei põlvne A Iist ning ebaõige on rahvastikuregistrisse tehtud kanne, mille kohaselt A I on N Ii isa. Alaealise lapse seaduslik esindaja N Ia esitas 16.05.2019 vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud, kuna ta on veendunud selles, et hageja on kostja isa. 03.06.2019 määrusega määrati lapse N Ii isast A Iist põlvnemise tuvastamiseks DNAekspertiis. Ekspertiisiasutuseks määrati Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Võrdlusmaterjali võtmine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisi osakonnale. 04.07.2019 esitas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut kohtule 02.07.2019. a ekspertiisiakti nr. 19E-GE0602, millest nähtub, et A I saab 99,999999998% tõenäosusega olla N Ii bioloogiline isa. Kostja seaduslik esindaja esitas 07.07.2019 kohtule taotluse hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt moodustavad kostja seadusliku esindaja menetluskulud kokku 236,39 eurot ehk 17 493 rubla. Hageja esitas 10.07.2019 tsiviilasja menetlus.

kohtule

avalduse hagist loobumiseks. Hageja palus lõpetada

Kostja seaduslik esindaja esitas 15.07.2019 arvamuse hagist loobumise kohta. Kostja esindaja nõustus menetluse lõpetamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja 10.07.2019. a avalduses loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Vastavalt kohtu 22.05.2019. a nõudele tasusid hageja (01.06.2019) ja kostja seaduslik esindaja (23.05.2019) ekspertiisitasu ettemaksu kogusummas 171 eurot (85,50+85,50). Vastavalt ekspertiisiasutuse 02.07.2019. a õiendile oli ekspertiisi maksumuseks 171 eurot, mis kuulub kandmisele riigituludesse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja seaduslik esindaja N. Ia palus kostja menetluskulud hagejalt välja mõista. Kuna hageja loobub hagist, siis jätab kohus kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja seaduslik esindaja palus hagejalt välja mõista menetluskulud kogusummas 236,39 eurot ehk 17 493 rubla. Kostja ja tema seadusliku esindaja kulud seoses kohtumenetlusega on alljärgnevad: * elamiskulud 68 eurot; * sidekulud 4 eurot, * toidukulud 25,69 eurot, * reisikulud 48,50 eurot (3 585 rubla), * transpordikulud (metroo) 2,40 eurot (180 rubla), * kindlustus 2,30 eurot (168 rubla); * ekspertiisitasu 85,50 eurot, kokku 236,39 eurot. Hageja vastuväiteid kostja menetluskulude osas ei esitanud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 236,39 eurot. Hageja menetluskulud jätab kohus hageja enda kanda. Riigilõivuseaduse § 59 lg 3 kohaselt, hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot. Kuigi esitatud hagi puhul on tegemist tuvastushagiga TsMS § 125 mõttes, kohaldab kohus tasumisele kuuluva riigilõivu arvestamisel RLS § 59 lg 3 analoogiat ka isaduse vaidlustamise nõude korral. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus selgitab hagejale, et RLS § 59 lg 3 tulenevalt on hageja maksnud riigilõivu nõutust enam 260 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Ülaltoodust lähtuvalt on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 2 p 2, lg 4 alusel õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, kogusummas 280 eurot (260+20), tagastamiseks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 168 lg 4, § 178 lg 1, 2, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.