Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-19-7923 Kostjal on õigus esitada kohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul kaja. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos lisadega ja tasuda kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 ning kohtule tuleb esitada maksekorraldus selle tasumise kohta. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

A S esitas Viru Maakohtule hagi A S vastu elatise nõudes ja palub kostjalt välja mõista elatise alates 27.05.2018 kuni xxx lõpetamiseni kuni 30.06.2020.

ASJA KÄIK

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue sai kostja A S kätte isiklikult allkirja vastu 12.06.2019. Vastuse esitamise tähtaeg oli 25.06.2019. Kostja ei ole kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1, § 108 toodud õiguslikel alustel. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis mõistetakse välja alates elatishagi kohtule esitamisest. Kostja A S sai hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega kätte isiklikult allkirja vastu 12.06.2019. Vastuse esitamise tähtaeg oli 25.06.2019.

2-19-7923 Sünnitunnistuse järgi sai hageja A S 18- aastaseks xxx ning kostja A S on hageja isa. Hageja esitas xxx 02.05.2019 tõendi nr xxx, millest nähtub, et A S õpib gümnaasiumi 11.g klassis. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu rahuldab hagi nõutud summas. Kohus mõistab välja A Silt (ik xxx) A S (ik xxx) kasuks elatis alates 27.05.2019 summas 200 eurot kuus kuni A S poolt xxx lõpetamiseni kuni 30.06.2020. Elatis tuleb kanda hageja arvelduskontole. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1,2,3, § 415, § 416, § 442, § 444 lg 4, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hagejad kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.