Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT

Hageja D. K. seaduslik esindaja esitas Viru Maakohtule hagi A. T. vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu 19. veebruari 2003 kohtuotsusega nr 21868/2003 kostjalt välja mõistetud hageja ülalpidamiseks elatis summas 700 krooni, so 44,75 eurot kuus. Hageja on täielikult oma ema ülalpidamisel ja elab koos emaga. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista elatis summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud alammäär, kuni hageja täisealiseks saamiseni. (tl. 2-6). Hageja seaduslik esindaja esitas 27.05.2019 seisukoha kostja 21.03.2019 vastusele, milles märkis, et hageja seaduslik esindaja on maininud kostjale kohtusse pöördumist elatise suurendamise nõudes. Kostja ei ole üles näidanud huvi lapse vastu. Lapse teenitav raha on aga tema vaba raha, mitte igapäevaste ülalpidamiskulude kandmiseks. Hageja seaduslik esindaja palus lahendada asi kirjalikus menetluses (tl. 39-40).

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 21.03.2019 kohtule vastuse, milles hagi ei tunnistanud. Kostja arvamuse kohaselt ei ole elatise suurendamine põhjendatud, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole eelnevalt pöördunud tema poole elatise suurendamise küsimuses, et jõuda omavahelisele kokkuleppele. Pealegi maksab kostja täitemenetluse raames hageja seaduslikule esindajale elatise võlgnevust, mis moodustab keskmiselt 300-400 eurot kuus (vahel vähem), sõltuvalt tema töötasust. Kostja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last, P. T. (sündinud 19.04.2011) ja E. K. (sündinud 03.06.2004). Peale elatise võlgnevuse väljamakset jääb kostja kasutusse ca 1000 eurot kuus. Kostjal puudub vara, mida oleks võimalik võõrandada elatise katteks, kostjale kuuluvale sõidukile on seatud käsutamise keelumärge. Pealegi teenib hageja ise endale ülalpidamist, so, hageja töötab. Elatise summa suurendamine suurendaks ka kostja võlgnevust hageja ees. Kostja leiab, et tema poolt makstav elatis, hageja ema panus lapsesse ja lapse enda palgatulu peaksid katma kõik lapse vajadused. Pealegi ei võimalda kostja tervislik seisund maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses (kostjal seisab ees plaaniline operatsioon (käele, võimalik, et ka 2 operatsiooni, so mõlemale käele), mis toob endaga kaasa sissetulekute vähenemise. (tl. 13-35).

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 esimese lause kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ida-Viru Maakohtu 19. veebruari 2003 kohtuotsusega nr 2-1868/2003 kostjalt välja mõistetud hageja ülalpidamiseks elatis summas 700 krooni, so 44,75 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui veerand (so 1⁄4) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. (tl 26-27) Tulenevalt PKS § 96 on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning PKS § 97 lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kuupalga alammäär 2019. aastal on 540 eurot ja elatise miinimummäär 270 eurot. 1⁄4 kuupalga alammäärast moodustab 2019. aastal 135 eurot. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidis Riigikohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole nõus elatise maksmisega hageja poolt nõutud ulatuses alljärgnevatel põhjendustel:  Ta maksab elatise võlgnevust igakuiselt keskmiselt 300-400 eurot kuus (vahel vähem, sõltuvalt töötasust);  Kostja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last;  Hageja töötab, seega omab ise sissetulekut.  Kostja tervislik seisund ei võimalda maksta elatist suuremas ulatuses. Antud asjaoludest lähtuvalt puudub alus elatise suurendamiseks. Elatise suurendamine tooks endaga kaasa ka kostja elatise võlgnevuse suurenemise. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kui ta maksab hagejale elatise võlgnevust ja hageja ise töötab, siis on see aluseks hagi rahuldamata jätmiseks, alljärgnevatel põhjendustel:

 See, et kostja maksab elatise võlgnevust ei tähenda, et kostjal on selles tulenevalt õigus maksta jooksvat elatist vähem, kui seadusega ette nähtud. Kostja võlgnevus on tekkinud kostja enda käitumise tõttu, seda ei ole põhjustanud hageja või tema seadusliku esindaja käitumine. Ka see, kui hageja seaduslik esindaja loobus täitemenetlusest ja palus selle lõpetada, ei tähenda, et kostja ei pidanud elatist maksma. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja hageja seadusliku esindaja vahel oli PKS § 100 lg 3 tulenev kokkulepe elatise muul viisil andmiseks, seega ei anna elatise võlgnevuse tasumine alust hagi rahuldamata jätmiseks.  Samuti ei vabasta kostjat elatise kohustuse täitmisest see, et hageja ise töötab, hageja on alaealine laps, kellel puudub kohustus ise endale ülalpidamist teenida. Võib-olla asjaolu, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt hageja ülalpidamise kohustust, tingiski selle, et hageja oli sunnitud hakkama juba 15-aastaselt ise endale ülalpidamist teenima. Kohus ei pea võimalikuks „karistada“ hagejat selle eest, et ta töötab ning leiab, et see ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.  Kostja märkis, et ka seoses eelseisva(te) operatsiooni(dega) ei ole tal võimalus maksta elatist suuremas ulatuses, kui praegu maksab, kostja esitas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 30.11.2018 saatekirja 03.04.2019 toimuvale karpaaltunneli operatsioonile. (tl. 33) Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas kostjale tehti operatsioon, kui pikk oli kostja töövõimetuse aeg ja milline oli kostja sissetulek sellel ajal ning kas kostjale määrati kindlaks ka uue operatsiooni aeg (nagu kostja oma vastuses eeldas). Seega ei anna ka see alust hagi rahuldamata jätmiseks.  Kohus leiab, et ainus asjaolu, mis annab aluse välja mõista elatise seadusega ettenähtust väiksemas ulatuses, on veel 2 alaealise lapse olemasolu kostjal. 03.06.2019 teostas kohus päringud Maksu- ja Tolliametile D. K., O. K. ja A. T. sissetulekute kohta. Maksu- ja Tolliameti 04.06.2019 vastuse kohaselt moodustas hageja neto-sissetulek ajavahemikul 01.05.2018-30.04.2019 summas 3 746,70 eurot, so 312,23 eurot kuus (tl. 52-54). Maksu- ja Tolliameti 05.06.2019 vastuse kohaselt moodustas hageja seadusliku esindaja O. K. neto-sissetulek ajavahemikul 01.06.2018-31.05.2019 summas 5 087,21 eurot, so 423,93 eurot kuus (tl. 57-60). Maksu- ja Tolliameti 05.06.2019 vastuse kohaselt moodustas kostja A. T. neto-sissetulek ajavahemikul 01.06.2018-31.05.2019 summas 14 628,96 eurot, so 1 219,08 eurot kuus (tl. 62-64). Hageja seadusliku esindaja poolt esitatud töötasutõenditest nähtub, et hageja D. K. neto-töötasu ajavahemikul 01.02.2018 – 31.01.2019 moodustas kokku 3687,66 eurot, so keskmiselt 307,32 eurot kuus, O. K. töötasu moodustas ajavahemikul 01.08.2018 – 31.01.2019 moodustas kokku 2973,50 eurot, so keskmiselt 495,58 eurot kuus. (tl. 4, 5) Hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, 2004.a sündinud tütar S. K. (tl. 6) Kostja A. T. poolt esitatud töötasutõendist nähtub, et tema bruto-töötasu ajavahemikul september 2018-veebruar 2019 moodustas kokku 10 683,57 eurot ning sellest on teostatud kinnipidamisi elatise võlgnevuse katteks (kohtutäitur Risto Küttile) kogusummas 2177,43 eurot (tl. 17-18). Kostja poolt esitatud palgakonto väljavõttest nähtub, et kostjale laekus perioodil september 2018veebruar 2019 neto-töötasuna (so antud summast on juba maha arvestatud elatise võlgnevuse katteks kinnipeetud summa) 6 222,03 eurot, so keskmiselt 1 037 eurot kuus. (tl. 35) Mõningatel kuudel moodustab laekumine ca 900 eurot, mõningatel natuke rohkem kui 1000 eurot, seega loeb kohus kindlaks neto-sissetulekuks, mida kohus võtab arvesse elatise summa määramisel, 900 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, P. T. (sündinud 2011. aastal) ja E. K. (sündinud 2004. aastal, tl. 31-32). Kohus teostas päringud X-tee kaudu kostja ja hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta ning tuvastas, et:

 Kostjale A. T.le kuulub sõiduauto xxxxxx, reg.märgiga xxxxx, 2000.a. väljalase, antud sõidukile on seatud käsutamise keelumärge. Kinnisvara kostjal puudub. Seega puudub kostjal vara, mille arvelt oleks võimalik hageja ülalpidamiskohustust täita.  Hageja seaduslikule esindajale O. K.le kuulub sõiduauto Honda Accordo, reg.märgiga xxxxxx, 2004. aasta väljalase ja korteriomand aadressil xxx xx-xx, Kohtla-Järve, kus hageja ja tema seaduslik esindaja elavad. Tsiviilasjas nr 2-16-2343 (p 13) leidis Riigikohus, et „Arvestades sellega, et kostjal on nelja lapse ülalpidamise kohustus, tuleks kohtutel selgeks teha kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 15). Samas ei tähenda Riigikohtu varasem seisukoht, et nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui kostja neid andmeid omal algatusel ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda TsMS § 230 lg-te 3-6 alusel. Selle sätte alusel tõendite kogumist peab kolleegium mõistlikuks ka olukorras, kus hagejad viitavad sellele, et kostja varjab oma tegelikke tulusid.“ Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et antud juhul esineb alus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra – selleks on kostjal peale hageja veel 2 alaealise lapse olemasolu, kelle ülalpidamise peab kostja tagama. Elatise summa määramisel, sh suurendamisel, lähtudes asjaolust, et kostja on tööealine inimene, peab kohus põhjendatuks lähtuda kostja tegelikust keskmisest sissetulekust – 900 eurot kuus, tuleb kostja sissetulek jagada proportsionaalselt kostja, hageja ja veel kahe alaealise lapse vahel, moodustades seega 225 eurot kuus inimese kohta (900/4=225). Kohus arvestab ka sellega, et nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja saavad lastetoetust summas 60 eurot lapse kohta kuus (Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3), samuti sellega, et hageja saab 25.09.2020 täisealiseks, seega ei ole elatise maksmise periood pikk. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on põhjendatud muuta Ida-Viru Maakohtu 19. veebruari 2003 kohtuotsusega nr 2-1868/2003 väljamõistetud elatise suurust, suurendades seda 225 euroni kuus. Elatis kuulub maksmisele alates hagi esitamisest. Kohus mõistab kostjalt A. T. lt välja elatise hageja D. K. kasuks alates 01.03.2019 summas 225 eurot kuus, kuni D. K. (sünd. 25.09.2002) täisealiseks saamiseni, so kuni 25.09.2020.a.

Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda.

/digitaalallkiri/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.