A. A. hagi M. A. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagihind 1215 eurot. 29.05.2019 / Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, 31024 Kohtla-Järve, e-post xxx)
Kostja:
M. A. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, 31022 Kohtla-Järve)
Kostja seaduslik esindaja:
V. S. (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, 31022 Kohtla-Järve, e-post xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Harland Paas (volikirja alusel, Õigusbüroo OÜ jurist, [email protected] )
Eesti e-post
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. A. hagi osaliselt.
2.Vähendada Viru Maakohtu 09. oktoobri 2015. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-10715 A. A.lt M. A. (sündinud 26.11.2011) kasuks välja mõistetud elatist.
3.Välja mõista A. A.lt elatis igakuise elatusrahana M. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 28.01.2019 kuni 31.12.2019 summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot kuus ning alates 01.01.2020 summas 220 (kakssada kakskümmend) eurot kuus, kuni M. A. (sündinud 26.11.2011) täisealiseks saamiseni, so. 26.11.2029.
4.Otsuse täitmisel arvestada hageja A. A. poolt alates 28.01.2019 elatisena makstud summasid.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Viru Maakohtu menetluses on A. A. hagi M. A. vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Viru Maakohtu 09.10.2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1510715 kostja M. A. kasuks elatis PKS § 101 lg 1 määras, so 2015. aastal 195 eurot kuus. Hageja ei ole võimeline maksma elatist seadusega ettenähtud määras, kuna tal on veel 1 alaealine laps M., sündinud 05.09.2017, ning 2019. aasta märtsis on sündimas veel üks laps. Hageja käesoleval ajal ei tööta, ta on arvel Töötukassas tööotsijana, kuid toetuseid enam ei saa. Seega võib peale veel ühe lapse sündi tekkida olukord, kus kostja on varaliselt paremini kindlustatud, kui teised hageja lapsed. Hageja palub arvestada ka sellega, et kostja ema saab lapsetoetust ning ajal, mil kostja viibib hageja juures, kannab ta kõik kostja ülalpidamisega seotud kulud. Hageja on võimeline maksma kostja ülalpidamiseks elatist summas 135 eurot kuus. Hageja palub muuta Viru Maakohtu 09.10.2015. a otsusega 2-15-10715 kostja M. A. kasuks välja mõistetud elatist (1/2 kuupalga alammäärast) ning palub välja mõista A. A.lt elatis M. A. ülalpidamiseks 135 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem, kui 1⁄4 seadusega ettenähtud kuupalga alammäärast. (tl. 2-9).
2.Hageja esitas 26.02.2019 seisukoha kostja esindaja vastusele, milles teatab, et kostja esindaja väited ei ole õiged ja ei vasta tegelikkusele. Hageja ei oma varjatud tulusid, ta läbis ettevõtluse koolituse ja sai Eesti Töötukassalt toetust enda ettevõtluse alustamiseks, millega käesoleval ajal ka tegeleb. Aastatel 2016-2017 töötas ta Soomes ning sealt saadud töötasu eest soetasid nad abikaasaga korteri. Temale kuulub sõiduauto Fiat Stilo Wagon, 2005.a. väljalase, mille turuväärtus jääb alla 1000 euro. Teised tema poolt kasutatavad sõidukid kuuluvad tema isale V. A.le. (tl. 30-37)
KOSTJA VASTUS
3.Kostja lepinguline esindaja esitas 21.02.2019 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista ja palub jätta väljamõistetud elatise suuruse muutmata. Vastuses märgib kostja esindaja, et hageja märgib ühe põhjusena, miks ta ei ole võimeline maksma kostjale elatist seaduses ettenähtud alammääras seda, et ta on töötu. Asjaolu, et hageja on ennast Töötukassas registreerinud töötuna, ei tõenda üheselt, et ta tegelikult ei tööta. Kostja seadusliku esindaja hinnangul on hagejal varjatud sissetulekuid, mida eelkõige tõendab tema praeguse perekonna elustandard. Hageja koos praeguse abikaasaga ostsid
2017. aastal ilma pangalaenuta kaasomandisse koretriomandi. Samuti on hageja kasutuses vähemalt kaks sõiduautot (Opel, Toyota). Asjaolu, et hageja abikaasa on rase, ei oma käesoleval ajal vaidluses sisulist tähendust. Kostja seaduslik esindaja V. S. on samuti rase ja tema eeldatav sünnituse toimumise aeg on aprillis 2019. Seega suurenevad ka tema väljaminekud seoses teise lapse sünniga. Esindaja esitas taotluse välja nõuda hageja ja tema abikaasa viimase kuue kuu pangakontode väljavõtted. Väljavõtete alusel on võimalik hinnata hageja perekonna tegelikku rahalist olukorda, aga samuti võimalike varjatud tulude olemasolu. Lisaks palub kostja välja nõuda Maanteeametist andmed hageja ja tema abikaasa nimele registreeritud ja nende kasutuses olevate sõidukite kohta. Kostja ei ole nõus asja lahendama kompromissiga, kostja soovib asja lahendamist kohtuistungil. Menetluskulu palub kostja jagada vastavalt seadusele. (t. 18-27).
KOHTUISTUNG
4.29.05.2019 kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Kostja poolt pakutud summa 220 eurot kuus teda ei rahulda. Laps on sündinud, tal on praegu raske majanduslik olukord. Firma ei ole veel registreeritud. Sissetulekud hagejal puuduvad, saab raha ainult Töötukassast. Hageja lubas esitada enda ja oma abikaasa pangakonto väljavõtted. Kostja esindaja H. Paas hagiga ei nõustunud, kostja on nõus elatisega summas 220 eurot kuus. Ettevõtlustoetuse saamisest on möödas juba 5 kuud ning seda ei ole alustatud. Hageja poolt pakutud variant, 1⁄4 alampalgast, kostjat ei rahulda. Pooled nõustusid asja arutamise jätkamisega kirjalikus menetluses. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 10.06.2019, teise poole arvamuse esitamiseks kuni 17.06.2019 Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.06.2019 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 49).
5.Hageja esitas 08.06.2018 kohtule väljavõtte. (tl. 60-61).
06.03.2019 sündinud lapse sünni tõendi ja enda konto
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja A. A. ja kostja seaduslik V. S. on 26.11.2011 sündinud M. A. vanemad. Viru Maakohtu 09.10.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-10715 mõistis Viru Maakohus A. A.lt välja elatise M. A. ülalpidamiseks alates 16.07.2015 igakuise elatusrahana 195 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni poja M. A. täisealiseks saamiseni, so kuni 26.11.2029.a Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise poja M. A. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 135 eurot kuus. Hageja viitab asjaolule, et tal on pärast kohtuotsuse tegemist sündinud veel üks laps: M. A. (sündinud 05.09.2017, tl. 5), ning märtsis 2019 on sündimas veel üks laps, seega hakkab hageja ülalpidamisel olema peale kostja veel kaks last. Kostja on töötu, sissetulekud puuduvad. Hageja on võimeline maksma elatist ainult 135 eurot kuus ehk 1⁄4 kuupalga alammäärast. 08.06.2019 esitas hageja kohtule lapse sünni tõendi, millest nähtub, et 06.03.2019 on sündinud tütar A. A. (tl. 60).
Kostja seaduslik esindaja hagi ei tunnista. Kostja esindaja teatel ei töötus aluseks elatise vähendamisel, kostja seadusliku esindaja hinnangul on hagejal varjatud sissetulekud, ta on ostnud endale korteri, tema omandis on mitu sõiduautot. Samuti on kostja seaduslikul esindajal sündimas 2019. aasta aprillikuus teine laps, seega suurenevad ka tema väljaminekud seoses teise lapse sünniga. Kohtuistungil märkis kostja esindaja, et on nõus elatise summaga 220 eurot kuus.
7.Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
9.Riigikohus on oma praktikas korduvalt asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6608, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; 16. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17 ). Elatise maksmine (sh makstava elatise suurus ja selle muutmine) on ülalpidamissuhe ning elatise suuruse muutmisel hindab kohus asjaolusid, mis on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise kohtuotsuse tegemise ajaga.
10.09.10.2015.a kohtuotsuse (tsiviilasi nr 2-15-10715) tegemise ajal lähtus kohus sellest, et kostja A. A. nõustus hagiga ja oli nõus oma poega materiaalselt toetama. Elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras, ning sellest lähtuvalt kohus hagi ka antud ulatuses kohtuotsusega rahuldas.
2015. aastal, so kohtuotsuse tegemise ajal, oli A. A.l üks laps - M. A., kelle suhtes ta oli kohustatud ülalpidamiskohustust täitma. Käesolevaks hetkeks on hagejal 3 last, so kostja M., kelle ülalpidamiseks on välja mõistetud elatis, ning lapsed M. ja A., kes elavad koos hagejaga ning kellele ta on kohustatud ülalpidamist andma.
11.Kohus tegi 30.05.2019 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 51). Maksu- ja Tolliameti 03.06.2019 vastuse kohaselt moodustas A. A. neto-sissetulek ajavahemikul 01.05.2018.a. kuni 30.04.2019.a. 3 785,15 eurot, so keskmiselt 315,43 eurot kuus (tl. 57). Hageja poolt kohtule esitatud Eesti Töötukassa tõendi kohaselt on hageja 11.01.2018 töötuna arvele võetud. (tl. 8) 09.01.2019 otsusega on hagejale antud toetust summas 4 474 eurot ettevõtluse alustamiseks. Nimetatud otsuse p 3.3 kohaselt on toetuse kasutamise perioodiks 1 aasta alates toetuse ülekandmisest (toetus on üle kantud 16.01.2019, tl. 35). Sama otsuse p 3.4 kohaselt, toetuse saaja peab 6 kuu jooksul alates toetuse ülekandmisest looma uue äriühingu või registreerima end füüsilisest isikust ettevõtjana ja alustama äriplaanis kavandatud tegevuse elluviimist. (tl. 36). Hageja esitas kohtule alaealiste laste M. A. (sündinud 05.09.2017, tl. 5) ja A. A. (sündinud 06.03.2019, tl. 60) sünni tõendid. Maksu ja Tolliameti 03.06.2019 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja V. S. netosissetulek ajavahemikul 01.05.2018.a. kuni 30.04.2019.a. 15 022,55 eurot, so keskmiselt 1 251,88 eurot kuus (tl. 56).
12.Kohus teostas päringud hageja ja kostja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta. Kohus tuvastas, et A. A.le kuulub sõiduauto Fiat Stilo SW, reg.märgiga xxxxxx, 2005.a. väljalase. Samuti kasutab A. A. 3 tema isale V. A.le kuuluvat sõidukit. A. A.le kuulub 1⁄2 korteriomandist aadressil xxx xx-xx, Kohtla-Järve, kus hageja oma perekonnaga elab. Seega puudub hagejal vara, mida oleks võimalik elatise katteks võõrandada. Kostja seaduslikule esindajale kuulub korteriomand aadressil xx xx-xx, Kohtla-Järve, kus kostja seaduslik esindaja elab. Sõidukeid ei ole V. S. nimele registreeritud.
13.Kohus peab vajalikuks anda hinnangu elatise vähendamise aluseks olevatele asjaolude muutumisele ja mõjuva põhjuse olemasolule või selle puudumisele. Asjaolude muutumisena ja mõjuva põhjusena arvestab kohus seda, et pärast elatise otsuse tegemist, so aastatel 2017-2019 on hagejal sündinud veel 2 last, kes elavad koos hagejaga ja kelle ülalpidamise kohustus hagejal on. Hageja maksab elatist lapse M. ülalpidamiseks summas 270 eurot kuus (vastavalt Viru Maakohtu 09.10.2015 kohtuotsusele nr. 2-15-10715). Peale kostja on hagejal veel kaks last, seega võib öelda, et hageja ülalpidamisel on 3 last, hageja keskmine neto-töötasu moodustas 315,43 eurot kuus. Seega peab kohus hindama seda, et hageja teised lapsed ei osutuks elatise väljamõistmisel alammääras varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps, so kostja. Kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel on käesolevaks hetkeks 2 last (vastavalt rahvastikuregistri andmetele sündis 22.04.2019 kostja seaduslikul esindajal poeg M. S.), tema keskmine neto-töötasu moodustas 1 251,88 eurot kuus.
14.Vastavalt Riigikohtu seisukohale võib mõjuvaks põhjuseks olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (nt Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 18; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 10; 16. jaanuari 2013.a. otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-160-12, p. 17). Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest. Hagejalt lapse
ülalpidamiseks elatise nõudmise tsiviilasjas nr 2-15-10715 puudus kostja seaduslikul esindajal vajadus lapse ülalpidamiskulude tõendamiseks, kuna elatise nõue oli esitatud seadusega ettenähtud miinimummääras, seda enam, et hageja nõustus hagiga. Samuti oli 2015. aastal hagejal ülalpidamiskohustus ainult ühe lapse, so M. suhtes. Vara, mille müügi arvelt oleks hagejal võimalik kostja ülalpidamiskohustust täita, puudub.
15.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, milleks oli 2015. aastal 195 eurot kuus ning käesoleval aastal on 270 eurot. Hageja on nõus maksma elatist summas 135 eurot kuus, so 1⁄4 miinimumpalgast ehk 1⁄2 seadusega sätestatud elatise alammäärast.
16.Riigikohus on 09.06.2017 lahendi nr. 3-2-1-35-17 punktis 21.4 jõudnud seisukohale, et „Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11915, p 11). Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis.“ Punktis 30 märgib kohus, et „Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Miinimumelatis ei täida oma eesmärki, kui paljudel, kui mitte enamikul juhtudel taandub vaidlus tõendamisele, kas on mõjuvat põhjust elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ja kohtupraktikas tuleb aina laiendada mõjuvate põhjuste ringi, tagamaks regulatsiooni proportsionaalne rakendamine. Miinimumpalk ei seostu laste vajadustega ega ole praeguses olukorras sobiv vahend elatise määramiseks. See ei arvesta ka vanemate võimalusi elatist maksta. Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma. Isegi keskmist palka saav vanem võib olla kohustatud maksma mitmele lapsele elatiseks kogu oma sissetuleku (vt Riigikohtu
22.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku (vt ka RAKE 2013. a uuring).“
17.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja laste (kostja ning M. A. ja A. A.) vajadusi, samuti lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest, et hageja teised lapsed ei oleks vähem kindlustatud, kui kostja, leiab põhjendatud olevat muuta Viru Maakohtu 09.10.2015.a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-15-10715) väljamõistetud elatise suurust alljärgnevalt: 1) Kohus rahuldab hageja taotluste elatise vähendamiseks osaliselt, vähendades väljamõistetud elatise summat 135 euroni kuus perioodil 28.01.2019 kuni 31.12.2019. Kohus lähtub sellest, et käesoleval hetkel hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendid elatise maksmiseks seadusega ettenähtud ulatuses ning hageja ülalpidamisel on kokku 3 last. Kuna hageja peab tagama endale sissetuleku vähemalt miinimumpalga ulatuses, mis käesoleval aastal moodustab 540 eurot, siis on põhjendatud mõista välja elatis 1⁄4 miinimumpalga ulatuses, so 135 eurot kuus.
2) Alates 01.01.2020 kuni kostja M. täisealiseks saamiseni, so kuni 26.11.2029 moodustab väljamõistetud elatise summa 220 eurot kuus (so summa, millega on nõustunud kostja seaduslik esindaja). Kohus lähtub sellest, et hiljemalt 16.07.2019 tuleb hagejal alustada ettevõtlust, so registreerida kas äriühing või registreerida ennast füüsilisest isikust ettevõtjana – igal juhul tuleb hagejal alustada tulutoova tegevusega. Kuna Eesti Töötukassa poolt 16.01.2019 laekunud toetuse kasutamise tähtaeg on 1 aasta, siis möönab kohus, et käesoleval, so 2019. aastal võib hageja sissetulek olla mitte piisav selleks, et maksta elatist suuremas ulatuses, kuid juba alates 2020. aastast peab hageja olema võimeline maksma elatist mitte vähem, kui 220 eurot kuus, st et hageja sissetulek peab ettevõtjana olema suurem, kui seadusega ettenähtud miinimumpalk.
18.Kohus mõistab hagejalt välja poja M. A. ülalpidamiseks elatise alates 28.01.2019 kuni 31.12.2019 summas 135 eurot kuus ning alates 01.01.2020 kuni M. A. (sündinud 26.11.2011) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 26.11.2029, summas 220 eurot kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hageja poolt alates 28.01.2019 elatisena makstud summasid või muul viisil antud elatist.
19.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud (so õigusabikulud) lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.