2-14-55211
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-14-55211
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.september 2015
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
J S hagi E S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Hagihind
30 000.00 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J S (IK XXX, elukoht XXX, Narva linn)
Kostja: E S (IK XXX, elukoht: XXX, Narva linn)
Asja arutamine kohtuistungil
27.08.2015
1) Rahuldada J S hagi. 2) Lõpetada J S ja E S kaasomand ning jätta hageja, J S ainuomandisse korteriomand, aadressil: XXX, Narva linn, katastritunnus XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa XXX, maksumusega 34000.00 eurot (kolmkümmend neli tuhat eurot ja 00 senti). 3) Välja mõista J S E S kasuks õiglane rahaline hüvitis omandi kaotamise eest, summas 17000.00 eurot (seitseteist tuhat eurot ja 00 senti). 4) Asendada E S nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks käesoleva kohtuotsusega ning teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa XXX IIjagu järgmiselt: kustutada kaasomanikuna 1⁄2 osas kaasomandist E S ning kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna J S .
2-14-55211 5) Jätta E S menetluskulud tema enda kanda ja J S menetluskulud panna E S kanda. 6) Mõista E S välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 300.00 eurot (kolmsada eurot ja 00 senti), mille tasumisest oli J S hagejana vabastatud riigi menetlusabi korras. J S hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7) Saata käesolev kohtuotsus pooltele ning peale jõustumist Riigi Tugiteenuste keskusele riigilõivu sissenõudmiseks.
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kätte toimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja, J S , esitas 31.07.2014 hagi E S vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja palub jagada poolte kaasomandis olev korteriomand, aadressil: XXX, Narva linn katastritunnus XXX. Hageja palub jätta korteriomandi, aadressil: XXX, katastritunnus XXX hageja ainuomandisse ning määrata E S hüvitise korteriomandi, aadressil XXX Narva linn omandise kaotamise eest summas 15 000.00 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel on sõlmitud 11 juuli 2009 a. abielu, mille kohta Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva Talituse poolt on välja antud abielutunnistus XXX. 07.06.2011 a. on sõlmitud Narva notari Albina Birjukova poolt korteriomandite vahetuslepingud ja kinnistamisavaldused. Ülalnimetatud lepingu kohaselt hageja vahetas oma lahusvara: korterioomandi aadressil: XXX , Narva linn korteriomandi XXX, Narva linn mõttelise 1⁄2 osa vastu. Vaatamata sellele, et tehing oli teostatud abielu kestel hagejale kuuluva 1⁄2 mõtteline osa omandatud korteriomandist XXX, Narva linn on abikaasade lahusvara. Kirjalikus vastuses kohtule kostja, E S , asus seisukohale, et 06.01.2015. kostja sai kätte hageja poolt kohtule esitatud hagimaterjalid kaasomandi lõpetamise nõudes ning esitab kohtule vastuse hagile. Olles tutvunud hagiga ning selle aluseks olevate asjaoludega, teatab kostja kohtule, et kostajal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse vastavalt TsMS § 371. Kostja võtab hagi tingimisi õigeks. Kostja on nõus jagama poolte omandis oleva korteriomandi, aadressil: XXX, Narva linn, katastritunnus XXX . Hüvitist korteriomandi, aadressil: XXX , Narva linn omandise kaotamise eest soovib kostja summas 20000,00 eurot. Hüvitist soovib kostja saada täies ulatuses (mõistliku aja jooksul) enne hagejale ainuomandisse omandi üleandmist. Kohtuistungil 27.08.2015.a palub hageja, J S , hagi täielikult rahuldada. Hageja soovib jagada korteriomandist XXX, Narva linn nii, et jätta hageja ainuomandisse korteriomandi ning kostjale ühisvara kaotamise eest maksta hüvitist 17000,00 eurot. Hageja palub arvestada hindamisakti , mis oli tehtud 02.07.2014, summa on 34000,- korteri eest, mitte võtta arvesse kostja laenulepingut, kostja võttis laenu 2013, kui oli remont korteris oli juba tehtud. Hageja on valmis 17000.00 eurot kostjale välja maksma. Hagejal on kaks väikest last ja töötasu on umbes 500.00 eurot kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja, E S , palub kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Kostja palub arvestada korteri soetamise lepingut, kust on näha et kostja sisse panek korterisse oli tunduvalt suurem,
2-14-55211 hüvitise soovib saada täielikult mõistlikku aja jooksul. Samuti palub kostja arvestada laenu, mille kostja oli sunnitud maksma üksi tagasi. Laen mis tõstis korteri turuhinda. Nõustub kaasomandi jagamisega. Hüvitist vara kaotamise eest palub määrata 20000.00 eurot. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kuna kostja tegi hagejale pakkumise korteri müümiseks ja raha jagamiseks, kui hageja sellele ei reageeri. Hageja mitu korda pöördub kohtusse ja palub tasuta riigi menetlusabi, arvab, et kui hageja maksab kord ise, siis tulevikus on nõus kompromissi sõlmimiseks.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi ese: kaasomandi olev korteriomandile, aadressil: XXX , Narva linn, katastritunnus XXX . Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistusraamatu kohaselt kuulub J S 1⁄2 ja E S 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist, aadressil: XXX , Narva linn katastritunnus XXX. Kostja vastuväited hagile olid järgmised. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega tingimusel, et kostja saab omandi kaotamise eest õiglaseks hüvitiseks 20000.00 eurot. Hageja pakub õiglaseks hüvitiseks kostjale 17000.00 eurot. Ülejäänud osas poolte vahelistes seisukohtades erinevused puuduvad. AÕS § 76 lg.1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasaomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg.2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osa rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus saab otsustada vaid sellise asja jagamise viisi, mida hageja on taotlenud. Hageja taotleb kaasomandi lõpetamist ja kaasomandiks oleva korteriomandi jätmist hageja ainuomandisse. Maakohus, arvestades asjaolu, et asjas on tõendamist leidnud kaasomanike osade suurused kaasomandis - hagejale kuulub 1⁄2 kaasomandist ja kostjale 1⁄2 kaasomandist, ning pooled kinnitavad, et kaasomanikena on nende suhted vaenulikud ning see takistab kaasomandi ühist kasutamist ja hooldamist, leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kaasomand tuleb lõpetada. Hageja ja kostja viitasid kohtuistungil mõlemad korteriomandi, aadressil: XXX , Narva linn, katastritunnus XXX , maksumuse tõendamiseks Pindi Kinnisvara AS eksperthinnangule nr XXX , mille kohaselt on korteriomandi, aadressil: XXX , Narva linn, katastritunnus XXX , turuväärtuseks 34000.00 eurot, millest 1⁄2 moodustab 17000.00 eurot. Tulenevalt sellest, et kostja ei ole kõigis nõus kaasomandi lõpetamise tingimustega, tuleb asendada kostja nõusolek kande muutmiseks käesoleva kohtu lahendiga. Kohus peab vajalikuks rahuldada J S hagi. Lõpetada J S ja E S kaasomand ning jätta hageja, J S ainuomandisse korteriomand, aadressil: XXX, Narva linn, katastritunnus XXX, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa XXX, maksumusega 34000.00 eurot. Välja mõista J S E S kasuks õiglane rahaline hüvitis omandi kaotamise eest, summas 17000.00 eurot. Asendada E S nõusolek kinnistusregistri kande muutmiseks käesoleva kohtuotsusega
2-14-55211 ning teha Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa XXX II-jagu järgmiselt: kustutada kaasomanikuna 1⁄2 osas kaasomandist E S ning kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna J S
TsMS § 162 lg.1 tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus peab vajalikuks mõista E S välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu summas 300.00 eurot, mille tasumisest oli J S hagejana vabastatud riigi menetlusabi korras. J S hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.