lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-1736/12

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-1736/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-15-1736

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2015. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

M. V.i (nimetavas V.) hagi A. V.i (nimetavas V.) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Hagihind

3 500 eurot

Asja läbivaatamise kuupäev

18. juuni 2015. a

Menetlusosalised

Hageja:

M. V. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Hageja esindaja:

vandeadvokaat Marko Paabumets, Advokaadibüroo In Jure OÜ, e-post: [email protected] )

Kostja:

A. V. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lõpetada M. V.i ja A. V.i kaasomand kinnistule xxx, Ida-Viru maakond, registriosa nr xxx.
3.Kustutada kinnistusraamatust kinnistu xxx, Ida-Viru maakond, registriosa nr xxx II jaos kanne 2.1, 2.2, kus kinnistu kaasomanikeks on märgitud M. V. ja A. V., kumbki 1⁄2 kaasomandist.
4.Teha kinnistusraamatusse kinnistu xxx, Ida-Viru maakond, registriosa nr xxx II jakku omaniku kohta uus kanne, kus kinnistu ainuomanikus märkida A. V. (isikukood xxx).

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
5.Välja mõista A. V.ilt M. V.i kasuks hüvitis omandi kaotuse eest 10 000 (kümme tuhat) eurot. Hüvitis tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Kohtu 04.02.2015. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõue (kohtulik hüpoteek) kehtib kuni käesoleva kohtuotsuse täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1.Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.
2.Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
3.Välja mõista A. V.ilt M. V.i kasuks menetluskulud kakskümmend kuus) eurot 73 senti.

2 126 (kaks tuhat ükssada

4.Välja mõista A. V.ilt M. V.i kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (2 126,73 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses on M. V.i hagi A. V.i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
2.Kohtule 03.02.2015. a esitatud hagiavalduse kohaselt M. V.i ja A. V.i kaasomandisse kuulub kinnistu xxx, Ida-Viru maakond (Viru Maakohtu Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriosa nr xxx). Poolte kaasomand tekkis 16.08.2011. a notariaalselt tõestatud kinnisasja kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga. Nimetatud lepinguga kinkis V. V. M. V.ile ja A. V.ile xxx kinnistu ning M. V. ja A. V. kanti kaasomanikena kinnistusraamatusse.
3.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 alusel on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 1 alusel jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 alusel kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva

asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

4.Hageja ja kostja on abielupooled, kellel on käsil abielulahutus. Hageja ja kostja ei ela enam koos ning hageja soovib kaasomandi lõpetamist kohtus, kuivõrd hageja ja kostja vahel ei ole kaasomandi lõpetamine kokkuleppel enam võimalik, arvestades tekkinud olukorda ja omavahelisi pingeid.
5.Hageja taotleb kinnisomandi lõpetamist viisil, et kinnisasi xxx jääb kostja ainuomandisse ja kostja maksab hagejale tema osa eest hüvitise. Hageja avaldab, et annab nõusoleku kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes kustutada kinnistusraamatus kinnistu xxx, Ida-Viru maakond (registriosa nr xxx) kohta tehtud kanne, kus kinnistu kaasomanikeks on märgitud M. V. ja A. V. ning uue kande tegemiseks, kus kinnistu xxx, Ida-Viru maakond (registriosa nr xxx) ainuomanikuks on märgitud A. V..
6.Arvestades kinnisasja suurust ja heakorda, leiab hageja, et kinnistu väärtus on keskmist turuhinda arvestades ca 50 000 eurot. Kaasomandi lõpetamise nõudes ei ole välistatud korteriomandi väärtuse tõendamine ka samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjade müügikuulutustega. Kaasomandi lõpetamist taotletava kinnistu kõrval asuv kinnistu on müügis hinnaga 29 900 eurot. Tegemist on kinnistuga, mis asub samas piirkonnas ja mille müügikuulutus on kasutatav omandi hinna ja hagejale õiglase hüvitise määramisel hagejale. Kuna hageja soovib lõpetada kaasomandi selliselt, et kinnisasi jääks kostja ainuomandisse, siis nõuab hageja kostjalt kinnistu enda osa eest hüvitiseks 10 000 eurot, mis on viiendik kinnistu ligikaudsest väärtusest. Hüvitis hagejale tema osa eest kinnistus 10 000 eurot ei tohiks olla kostjat ülemäära koormav ega ebaõiglane. Hageja nõuab, et kostja tasuks hüvitise hagejale kuuluva kaasomandi osa eest kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. See on mõistlik aeg, mille jooksul kostjal on võimalik hüvitise summa hagejale tasuda, vajadusel võttes selleks laenu.
7.Kohtu 04.02.2015. a hagi tagamise määramisega seati A. V.i 1⁄2 mõttelisele osale kinnistule (registriosa nr xxx) III jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 10 000 eurot M. V.i kasuks.
8.Kohtu 24.04.2015. a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus kätte isiklikult 10.06.2015. a. Kostja kohtule määratud tähtaja jooksul vastust hagiavaldusele ei esitanud.
9.Kohtuistungil hageja esindaja taotles hagi rahuldamist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 15.07.2015. a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10.Asja materjalidest nähtub, et 16.08.2011. a kinnisasja kinkelepingu ja asjaõiguslepinguga kinkis V. V. M. V.ile ja A. V.ile kinnistu xxx, Ida-Virumaal, registriosa nr xxx. Asjaõiguslepingu kohaselt kantakse kingisaajad kinnistusraamatusse kinnistu kaasomanikena.
11.AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
12.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ei ole esitanud vastuhagi, et kaasomand lõpetataks teistsugusel viisil, kui soovib hageja. Riigikohus on asjas 3-2-1-45-06 märkinud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. On võimalik ja silmas pidades kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamist ühes menetluses ka otstarbekas esitada kaasomandi lõpetamise viisid hagiavalduses alternatiivselt. Seda võimaldab ka kehtiva TsMS § 372 lg 2.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
14.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.
15.Hageja kantud vajalikud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja