XXX hagi XXX OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 86 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lõike 2 alusel alates 15.10.2014.a., hüvitise summas 3.057,72 eurot väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel ja viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 sätestatud määras TLS § 109 lõike 1 alusel väljamõistetud hüvitiselt alates 16.10.2014.a. kuni nõude kohase täitmiseni.
Tsiviilasja hind
3903,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht
XXX);
Hageja lepinguline esindaja: Darbi-Julia Tarmisto (isikukood 48212060295, e-post [email protected]) Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Rando Maisvee (Osaühing Advokaadibüroo Eversheds Ots&Co, registrikood 10639559, asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.08.2015.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks TLS § 86 lg 1 alusel, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lõike 2 alusel alates 15.10.2014.a., hüvitise summas 3.057,72 eurot väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel ja viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 sätestatud määras TLS § 109 lõike 1 alusel väljamõistetud hüvitiselt alates 16.10.2014.a. kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotamine ja rahaline kindlaksmääramine.
4.Välja mõista XXX XXX OÜ kasuks 1600.- (üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot menetluskulude katteks ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude kostjale tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.Poolte vahel sõlmiti tähtajatu tööleping 01.06.2014.a, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle kokana.
2.Pooled leppisid kokku, et töölevõtmisel rakendatakse katseaega 4 kuud ja viimaseks katseaja päevaks on 01.10.2014.a. (TVK t/l 23).
3.30.09.2014.a. ütles tööandja töötajale töölepingu üles katseaja eesmärkide mittetäitmise tõttu TLS § 86 lg 1 alusel (TVK t/l 26).
4.Tööleping öeldi kostja poolt hagejale üles etteteatamise tähtaega järgimata, s.o. tööleping hagejaga lõpetati samast päevast kui see üles öeldi. Viimane hageja tööpäev kostja juures oli 30.09.2014.a.
5.Hageja keskmiseks päevatasu suuruseks kostja juures töötamise ajal oli 78,75 € ja keskmiseks kuu töötasu suuruseks oli 1019,24 €. Menetluse varasem käik.
6.Töötaja ei nõustunud tööandjapoolse töölepingu ülesütlemisega ja esitas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus: - tunnistada ebaseaduslikuks mittetäitmisega;
töölepingu
lõpetamine
seoses
katseaja
eesmärgi
- välja mõista tööandjalt hüvitis 3 keskmise kuupalga ulatuses ehk 3057,72 eurot; - välja mõista tasu ületunni töö eest 705,57 eurot;
Lk (7)
- välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja ehk 15 päeva eest summas 1181,22 €.
7.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon otsustas töövaidlusasjas nr 4-1/1899 01.12.2014.a. töötaja avalduse rahuldada ning - tunnistas XXX ja XXX OÜ vahel 24.04.2014.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise 30.09.2014 TLS § 86 lg 1 alusel tühiseks; -
luges töölepingu poolte vahel lõppenuks 30.09.2014.a.TLS § 107 lg 2 alusel;
- mõistis välja XXX OÜ-lt XXX kasuks töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmise töötasu 3057,72 eurot; -
mõistis välja XXX OÜ–lt XXX kasuks täiendava ületunnitöö tasu 705,57 eurot ja
- mõistis välja XXX OÜ-lt XXX kasuks töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja mittejärgmise eest hüvitise 1181,22 eurot.
8.Kostja ei nõustunud osaliselt töövaidluskomisjoni otsusega ja taotles kohtus hagimenetluses läbi vaadata töötaja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja sellest tuleneva kolme kuu töötasu suuruse hüvitise väljamõistmiseks summas 3057,72 eurot. Hageja nõuded ja nende põhjendused.
9.Hageja jäi kohtus oma nõuete juurde ja palus esitatud hagis Tunnistada töölepingu ülesütlemine tööandja poolt TLS § 86 lg 1 alusel tühiseks, lugeda tööleping mittelõppenuks erakorralise ülesütlemisega, vaid lõpetada poolte vahel 24.04.2014.a. sõlmitud tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 30.09.2014.a. ning mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme keskmise kuutasu ulatuses summas 3.057,72 eurot (t/l 26-30).
10.20.03.2015.a. esitatud menetlusdokumendis ja selle 22.04.2015.a. esitatud täpsustuses muutis ja täiendas hageja oma nõudeid kostja vastu järgmiselt (t/l 58-64): a.) hageja jäi oma nõude juurde tunnistada töölepingu ülesütlemine kostja poolt TLS § 86 lg 1 alusel tühiseks ja lugeda tööleping mittelõppenuks erakorralise ülesütlemisega, kuid palus lõpetada poolte vahel 24.04.2014.a. sõlmitud tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 15.10.2014.a, s.o. ajast mil tööleping oleks pidanud poolte vahel lõppema kui tööandja oleks töölepingu üles öelnud seaduses ettenähtud ülesütlemise tähtajaga; b.) hageja palus kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel kolme keskmise kuutasu ulatuses hüvitise summas 3.057,72 eurot ja viivised VÕS § 113 ja § 94 sätestatud määras TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetud hüvitiselt alates töölepingu lõpetamisest s.o. alates 16.10.2014.a. kuni nõude kohase täitmiseni.
11.Hageja on seisukohal, et tööandjal puudus alus talle töölepingu ülesütlemiseks katseajal selleks ettenähtud eesmärkide mittesaavutamise tõttu, sest hageja täitis kõik talle töölepinguga antud ülesanded nõuetekohaselt. Hageja sõnul ei avaldanud tööandja ega tema otsene ülemus, restoran XXX peakokk XXX, tema töö suhtes kunagi rahuolematust. Hageja sõnul näitas XXX talle proovipäeval ette töövõtted ja selle kuidas tuleb toitu serveerida, kuna hageja on oma sõnul kiire õppija, omandas ta töövõtted kiiresti ja täitis neid kiiresti ja laitmatult.
Lk (7)
12.Hageja on seisukohal, et kostja rikkus ka seadust kui lõpetas töölepingu temaga katseaja viimasel päeval päevapealt, sest töölepingu ülesütlemisest oleks tulnud kostjal talle 15 päeva ette teatada.
13.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte vahel sõlmitud töölepingu, töölepingu ülesütlemise avalduse, palgateatised välja makstud palga kohta ja maksekorraldused millega palk üle oli kantud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
14.Kostja sõnul ütles ta hagejale töölepingu üles põhjusel, et ei olnud rahul hageja töötulemustega katseajal. Kuna töötajal oli katseaeg ja töötaja töötulemused olid tööandja hinnangul ebarahuldavad, oli tööandja õigustatud hagejale töölepingu TLS § 86 lg 1 alusel üles ütlema. Kostja hinnangul puudusid hagejal teadmised ja võimed koka töö tegemiseks, mistõttu otsustas tööandja hagejaga töölepingu katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu lõpetada. Hageja oli kostja hinnangul õppimisvõimetu, talle tuli pidevalt samasid töövõtteid nii toidu valmistamisel kui ka serveerimisel ette näidata, kuid hageja ei suutnud neid omandada. Lisaks sellele oli hageja kostja väidetel lohakas, jättis enda järgi koristamata, ei kiletanud külmetuskappi pannes järgmiseks päevaks säilitatavaid toiduaineid jne. Kõigele nimetatule juhiti korduvalt hageja tähelepanu, kuid midagi ei muutunud. Kostja hinnangul oli hageja restoran XXXe jaoks ka liiga aeglane, sest restoranis on 200 kohta ja kliendid on nõudlikud, millest tulenevalt tuleb töötada kiiresti ja oskuslikult. Kui aga kohus leiab, et tööleping on üles öeldud tööandja poolt töötajale ebaseaduslikult, tuleks töölepingu lõppemise kuupäevaks lugeda ikkagi 30.09.2014.a., sest kostja seisukoha kohaselt on selles osas töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, sest hageja ei vaidlustanud seda 1 kuu jooksul.
15.Kuna tööleping öeldi töötajale üles kehtivalt, pole hagejal õigust nõuda tööandjalt ka hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise tasu ulatuses summas 3057,72 eurot nagu hageja seda teeb. Kui aga kohus leiab, et kostja on töölepingu hagejale üles öelnud ebaseaduslikult, taotleb kostja hagejale väljamõistetava hüvitise vähendamist TLS § 109 lg 1 alusel. Põhjuseks on hageja lühike töötamise aeg kostja juures ning asjaolu, et pärast kostja juures töölepingu lõpetamist asus hageja tööle NO99 teatri kohvikusse, mistõttu töölepingu lõpetamisega kostja poolt ei kaasnenud hagejale äärmuslikke tagajärgi.
16.Juhul kui kohus leiab, et tööleping on hagejale üles öeldud ebaseaduslikult ja hagejal on õigus saada hüvitist mingis suuruses TLS § 109 lg 1 alusel, palub kostja väljamõistetava hüvitise tasaarvestada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud töölepingu ülesütlemise tähtaja mittejärgimise hüvitisega summas 1181,22 €. Kostja seisukoht on, et kui inimene saab hüvitist töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu, siis puudub tal alus saada hüvitist töölepingu ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise tõttu, st, et kui töötaja saab hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel, siis TLS § 100 lg 5 alusel tal hüvitist õigust saada ei ole.
Lk (7)
17.Hageja viivisenõuded kostja vastu on kostja seisukoha kohaselt aegunud, sest hagejal oleks tulnud esitada viivisenõue kostja vastu nelja kuu jooksul vastavalt ITLS § 6 lg 1 sätestatule.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et tööleping sõlmiti nende vahel 4-kuulise katseajaga ning ka selle üle, et tööandja ütles töötajale töölepingu üles 30.09.2014.a. TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärkide mittetäitmise tõttu samast päevast. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.
20.Kohus asub seisukohale, et tulenevalt TLS § 6 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on katseaja eesmärgiks välja selgitada kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel, on poolel, kes katseajal töölepingu teisele poolele üles ütleb, kohustus vaidluse korral tõendada, et töölepingu ülesütlemine katseajal oli põhjendatud. Sellele seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-2-2-20-00 ka Riigikohus.
21.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXX (restoran XXX peakokk) ütlustega leidis tõendamist, et XXX ei tulnud toime restoranis XXX töötamise ajal koka tööülesannetega, milleks olid toidu valmistamine ja serveerimine. Nimetatust tulenevalt tegi tunnistaja äriühingu juhtkonnale ettepaneku tööleping hagejaga katseajal lõpetada. Tunnistaja sõnul oli XXX tööülesandeid täites ka lohakas, jättes näiteks toiduained külmikusse panemisel kiletamata, mis tõi kaasa toiduainete kuivamise ja riknemise. Sellist käitumist esines mitmel korral, kuid vaatamata tehtud märkustele kordusid need taas. XXX sõnul esines olukordi kus XXX poolt serveeritud toit ei olnud piisavalt soe, mis tõi kaasa klientide rahulolematuse. Arvestades ka sellega, et restoran asub kolmel korrusel ja töö tempo on seal kiire, oli XXX XXX arvates koka töö tegemiseks restoranis XXX liiga aeglane ning töötatud 4 kuu jooksul ei toimunud hagejal töö tegemisel mingisugustki arengut paremuse poole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tööandja hindas poolte poolt töölepingus kokkulepitud katseaja jooksul töötaja töötulemusi ja oskusi, jõudis järeldusele, et töötaja ei täida talle antud tööülesandeid piisavalt hästi ja kiiresti, on tööülesandeid täites lohakas ja otsustas seetõttu töötajaga töölepingu katseajal lõpetada nagu võimaldab TLS § 86 lg 1. Kohus leiab, et tööandja ei öelnud töölepingut töötajale üles põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga ning mis ei ole lubatav tulenevalt TLS § 86 lg 4 sätestatust. Katseaja eesmärk ongi välja selgitada kas töötaja sobib konkreetse tööandja juures kokkulepitud tööd tegema või mitte ning kuna kostja jõudis järeldusele, et hageja ei tee tööd tema juures sobival viisil, oli tööandjal õigus hagejale tööleping katseajal üles öelda, mida ta tegigi.
22.Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse eelmises punktis seisukohale, et tööandja tegutses töötaja katseaja tulemusi hinnates TLS § 86 sätestatu kohaselt ning ütles töölepingu töötajale üles TLS § 86 lg 1 alusel seaduslikult, puudub alus rahuldada hageja nõuet tunnistada temaga töölepingu ülesütlemine kostja poolt tühiseks ja lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lõike 2 alusel alates 15.10.2014.a. nagu hageja seda soovib.
Lk (7)
Kuna kohus jätab hageja nõude tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus rahuldamata, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida kas tööleping tuleks kohtu poolt lugeda lõppenuks 30.09.2014.a. nagu tööandja seda tegi või 15.10.2014.a. nagu hageja seda soovib.
23.Kuna kohus asus kohtuotsuses eelpool seisukohale, et kostja lõpetas hagejaga töölepingu seaduslikult, puudub hagejal alus nõuda kostjalt ka hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel ning viivist hüvitise tähtaegselt välja maksmata aja eest. Kuna kohus leiab, et hagejal ei ole õigus saada hüvitist ega seetõttu ka viivist tähtaegselt maksmata hüvitise eest, ei saa hageja nõue viivise väljamõistmiseks olla ka aegunud vastavalt ITLS § 6 lg 1 sätestatule nagu leidis kostja, sest aeguda saab üksnes olemasolev nõue. Pealegi on kohus seisukohal, et ITLS §-s 6 sätestatud tähtajad ei ole aegumistähtajad, nagu väidab kostja, vaid nõudeõigust lõpetavad tähtajad. Menetluskulude jaotamine ja menetluskulude rahaline kindlaksmääramine.
24.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab XXX hagi täielikult rahuldamata, jäävad XXX menetluskulud tema enda kanda ja OÜ XXX menetluskulud XXX kanda.
25.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. OÜ XXX menetluskulud koosnevad tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabikulust 28 tunni ja 20 minuti eest ning need koosnevad töövaidluskomisjonis kostja esindamise ajast 5,6 tunni ulatuses, kohtule töövaidlusasjas esitatud avalduse koostamise ja selle täiendamise ajast 1,25 tundi, töövaidlusasja dokumentide analüüsimise ajast 45 minutit, hagiavaldusele kostja vastuse koostamise ajast 5,3 tundi kirjalike seisukohtade koostamise ajast, hageja seisukohtadele vastuse koostamise kulust 2,30 tundi ja kohtumäärusele vastuväite esitamise ajast 0,25 tundi ning 13.08.2015.a. menetlusdokumendi koostaise ajast 2,15 tundi. Ühe töötunni hind on kostja esindajal vahemikus 74,36 kuni 126,55 eurot. Advokaadibüroo poolt esitatud menetluskuludele lisandub avalduse kohaselt käibemaks 20 %, kuid selle hüvitamist kostja hagejalt ei nõua, sest hageja ei ole käibemaksukohuslane. Küll aga palub kostja märkida kohtuotsusesse kostja kohustuse tasuda menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni vastavalt TsMS § 177 lg 4 sätestatule.
26.XXX vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
27.Kohus asub seisukohale, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses. Sellisele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-183-14 p-s 13 asunud ka Riigikohus. Seega menetluskulusid, mida XXX OÜ kandis seoses töövaidluskomisjonis asja menetlemisega, hagejalt kohtuotsusega välja mõista ei saa.
28.Arvestades asja keerukust, selle mahtu ja tõendite hulka käesolevas kohtuvaidluses, leiab kohus, et käesoleva kohtuvaidluse näol ei ole tegemist eriliselt töömahuka tsiviilasjaga ja
Lk (7)
erakordselt paljude tõenditega, mida poole esindaja oma volitaja positsiooni kujundamisel analüüsima peaks. Samuti ei kestnud kohtumenetlus käesolevas asjas kaua, vaid kestis taotluse kohtule esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni alla 9 kuu. Samas suurenes kostja esindaja töömaht tulenevalt sellest, et hageja esindaja esitas kohtuvaidluses hagimenetluse ajal uusi täiendavaid nõudeid tööandja vastu ja muutis esialgseid nõudeid ning hiljem jälle loobus ühest nõudest. Sellele kohustas kohus kostja esindajat jällegi vastama. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et põhjendatud ajakuluks kostja esindamisel käesolevas kohtuvaidluses kohtus on 16 tundi ning põhjendatud õigusabikulu tunnihind vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ning kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud keskmisele tunnihinnale on 100.- €/h, millest tulenevalt kuulub TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1600.- eurot (16 x 1020).
29.Juhindudes TsMS § 177 lg 4 sätestatust tuleb hagejal hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude kostjale tasumiseni. Tsiviilasja hinna määramine.
30.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, TsMS § 133 lg 1 ja 2 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja käesoleva seaduse § 367 sätestatud kõrvalnõuete hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viiviste suurusele ning TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt juhul kui tuvastushagi esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuna hageja palus käesolevas tsiviilasjas tunnistada töölepingu ülesütlemine kostja poolt TLS § 86 lg 1 alusel tühiseks, lugeda tööleping mittelõppenuks erakorralise ülesütlemisega, lõpetada poolte vahel 24.04.2014.a. sõlmitud tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 15.10.2014.a ning välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel kolme keskmise kuutasu ulatuses hüvitis summas 3.057,72 eurot ja viivised VÕS § 113 ja § 94 sätestatud määras TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetud hüvitiselt alates töölepingu lõpetamisest s.o. alates 16.10.2014.a. kuni nõude kohase täitmiseni, on käesoleva tsiviilasja hinnaks eelpool toodu kohaselt 3903,05 eurot [3057,72 (hagetava hüvitise suurus) + 287,42 (188 päeva seadusjärgne viivis nõutavalt hüvitiselt arvestusega 0,05 % päevas) 557,91 (ühe aasta seadusjärgne viivis nõutavalt hüvitiselt arvestusega 0,05 % päevas)].
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
Lk (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.