Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-61900
Tsiviilasi
Oleg Gunazovi hagi OÜ Coniery vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
2576,40 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. aprilli 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Coniery apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Coniery (rk: 10401763), esindaja Paul Paas Vastustaja (hageja): Oleg Gunazov (ik: XXX), esindaja Tatjana Jerjomenko
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. aprilli 2015 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Oleg Gunazovi hagi OÜ Coniery vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Oleg Gunazovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Oleg Gunazov esitas 09.10.2014 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ Coniery vastu avalduse, milles palus tunnistada tööandja poolne töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping alates 17.09.2014 töölepingu seaduse (TLS) § 107 alusel ja mõista tööandjalt välja hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2576,40 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 03.11.2014 otsusega töötaja avalduse ning tuvastas poolte vahel 12.09.2012 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, luges töölepingu lõppenuks alates 17.09.2014 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis tööandjalt välja töötaja kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 2576,40 eurot. Tööandja palus maakohtul vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluses.
2.Töötaja (hageja) jäi maakohtus oma nõuete juurde: tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping alates 17.09.2014 TLS § 107 lg 2 alusel ja välja mõista tööandjalt (kostjalt) hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2576,40 eurot. Hageja väidete kohaselt teatas tööandja esindaja 18.09.2014 hagejale, et hageja on vallandatud. Küsimusele, mis on selle põhjus, vastas tööandja esindaja, et vargus. Hagejalt selgitust ei küsitud. Hageja ei ole võtnud tööandja vara (kütust). Kostja esitatud fotosid ja tunnistajate seletuskirju nägi hageja esmakordselt töövaidluskomisjonis. Kütuse jaotamine toimus selliselt, et V.R. (noorem) tõi hommikuti töökäsu, kuhu oli märgitud töötaja nimi, tehnika, millel töötaja sel päeval töötab, objekti asukoht ja kütuse kogus. Kütust võtsid töötajad tanklast. Kui tehnika asus objektil, võeti kütus kanistritesse ning viidi objektile ja valati sõiduki paaki. Ekskavaatorlaadur, millega hageja 11.09.2014 töötas, asus objektil ning sinna viidi hageja koos teiste töölistega mikrobussiga, millel oli taga lahtine kast, kuhu pandi töövahendid ja kütusekanistrid. Tööandja ruumides asuva riidekapi avamise ja kütusekanistrite avastamise juures hagejat ei olnud. Kuidas kanistrid kappi said, hageja ei tea, hageja neid sinna pannud ei ole. Töölepingu lõpetamise päeval kapi avamisest ja kanistrite avastamisest juttu ei olnud. Kuivõrd töötaja ei ole vargust toime pannud, puudub töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-s 5 ettenähtud alus. Samuti ei ole tööandja järginud TLS § 95 lg-s 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise tingimusi, kuna ülesütlemisteates puuduvad põhjendused. Ülaltoodu tõttu on ülesütlemine vastavalt TLS § 104 lg-le 1 tühine.
3.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel oli põhjendatud, kuna hageja pani toime varguse. V. R (noorem) sõitis 11.09.2014 objektile ja märkas töötajaid sõidutanud auto kastis kanistrit. Teised töötajad ütlesid, et kanister on hageja
oma. V. R pidas vajalikuks jälgida, mis sellest kanistrist saab. Töölised toodi õhtul tagasi kostja territooriumile. Kui töölised olid ära läinud, avas V. R valvuri juuresolekul hageja kapi. Kapis oli kaks kanistrit diiselkütusega. Järgmisel päeval tehti hagejale ettepanek töösuhe kokkuleppel lõpetada. Hageja sellega ei nõustunud. Lisaks on olemas inimene (R.M.), kes nägi, kuidas hageja viis kanistrid territooriumilt välja ning pani oma autosse. Hageja tööandja nõudmisele vaatamata toimunule selgitust ei andnud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 9. aprilli 2015 otsusega hagi ning tuvastas OÜ Coniery ja Oleg Gunazovi vahel 12. septembril 2012 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks alates 17. septembrist 2014 (TLS § 107 lg 2) ning mõistis OÜ-lt Coniery välja Oleg Gunazovi kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 2576,40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel OÜ Coniery kanda ja mõistis OÜ-lt Coniery välja Oleg Gunazovi kasuks menetluskulude katteks 225 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg 1 p 5; § 86 lg 3 ja § 97 lg 3 sätetest tulenevalt töölepingu erakorraliselt üles öelda eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine, mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist. Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Kuigi TLS § 95 lg-s 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, ei tuleks TLS § 95 lg-s 3 sätestatut tõlgendada selliselt, et tööandja vabaneb töölepingu ülesütlemisel põhjendamise kohustusest. Poolte vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise teadet ei saa lugeda tööandja ülesütlemisavalduseks TLS § 95 lg 1 mõttes. Dokumendi kohaselt leppisid töötaja ja tööandja kokku töölepingu lõpetamises 17.09.2014 ning tööleping lõpetatakse TLS § 88 lg 1 p 5 alusel – töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Töötaja sellega ei nõustunud ja kirjutas teatele, et ei ole vargust toime pannud. Tööandja ei ole põhjendanud töölepingu ülesütlemist vastavalt TLS § 95 lg-le 2. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et hagejale tehti ettepanek lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, millest hageja keeldus. Hageja seevastu selgitas, et talle teate sisu ei tõlgitud ning väidetavast kokkuleppest või selle ettepanekust kuuleb esmakordselt kohtuistungil. Ettepanek töösuhte lõpetamiseks poolte kokkuleppel ei ole käsitatav tööandjapoolse ülesütlemisavaldusena. TLS §-s 95 sätestatud töölepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 teise lause tähenduses. Tööleping saab lõppeda selle lõpetamist sooviva poole otsese tahteavaldusega, milles sõnaselgelt avaldub poole tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (vabastada pooled edasisest lepinguliste kohustuste täitmisest) (TsÜS § 68 lg 2). Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Eeltoodule vastavat ülesütlemisavaldust kostja hagejale teinud ei ole. Samas isegi kui lugeda, et töölepingu lõpetamise teates on väljendatud tööandja tahe lõpetada töösuhe, ei ole tõendamist leidnud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaolu. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et hageja pani toime kütusevarguse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas kütust üldse kõrvaldati (vara väljus tööandja valdusest) ja et hageja oli see, kes võttis või püüdis võtta vara endale. Kostjal puudus juhend/regulatsioon kütuse jaotamise, kasutamise ja järelevalve teostamise
kohta. Kostja väited varguse toimepanemise kohta hageja poolt (pani kütusekanistrid oma kappi ja viis tööandja territooriumilt ära) on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja tugineb oma väidete tõendamisel peamiselt tunnistajate ütlustele. V.R., A.J., O.H. ja R.M. ütlused on vastuolulised. Tunnistajad ei ole andnud üheseid ütlusi selle kohta, mitu kanistrit oli. Kohtuistungil rääkis tunnistaja V. R kahest kanistrist, töövaidluskomisjonis märkis, et märkas objektil auto kastis üht kanistrit. Kuna see oli tööpäeva lõpus, ei oleks pidanud täidetud kanistrit seal olema. Autojuht A. J sõnul oli see hageja oma, sest traktorile ta seda päeval ei valanud. Tulles tagasi baasi territooriumile nägi ta, kuidas hageja väljus koos teiste töötajatega riietusruumist, kuid kanistrit tal polnud ja seda ei olnud ka enam auto kastis (TVK toimiku lk 19). Maakohtu istungil märkis A. J, et tema ei mäleta, mitu kanistrit oli, kas üks või kaks. Töövaidluskomisjonis ütles tööandja esindaja, et hageja kapi avamist ei fikseeritud, see toimus kolme tunnistaja juuresolekul. Samuti ei fikseeritud, palju oli ekskavaatori paagis hommikul, kui hageja tööle asus, kütust ja palju töötaja päeval kulutas. Kirjalikku seletust töötajalt ei võetud, kuid suuliselt selgitas (TVK tl 29). Maakohtu istungil esitatust tulenevalt avasid kapi V. R ja valvur O. H. Tunnistaja R. M ülekuulamise taotluse esitas kostja alles maakohtus. Arvestades, et R. M oli ainus, kes väidetavalt nägi, kuidas hageja kanistrit tööandja territooriumilt välja toimetas, on mõistetamatu, et tööandja ei tuginenud varem, s.o töölepingu lõpetamisel ja töövaidluskomisjonis, nimetatud tunnistaja ütlustele. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et R. M, istudes oma autos, näeb 30 m kauguselt, mida ja kuidas hageja oma auto pagasnikus toimetab, ei tunne huvi, mida kaastöötaja seal teeb, ei teavita sellest tööandjat. Tunnistaja kohtuistungil antud ütlused ei ole eluliselt usutavad. Hageja väidab, et tema ei ole kanistreid kappi pannud ega oska selgitada, kuidas need sinna said. Tunnistajate ütlused ei lükka ümber hageja väidet ega kinnita kostja positsiooni. Lisaks eeltoodule ei selgu fotolt (TVK tl 23), kelle kappi on pildistatud, fikseeritud ei ole kontrollimisel avastatud kanistrite sisu. Tõendamata on, kelle kapp avati (O. H sõnul ütles V. R, et see on hageja kapp), kuidas kanistrid sinna said ja mis neist edasi sai. Töövaidluskomisjonis ei märkinud ei V. R ega O. H, et nad kanistrid avasid ja sisu pulgaga nuusutasid. Töövaidluskomisjon juhtis otsuses tähelepanu sellele, et tõendamata on kanistri sisu. Maakohtus väitsid mõlemad, et V. R kontrollis kanistrite sisu. Tunnistajate ütlustest tulenevalt kasutasid töötajad hoonesse sisenemiseks ja väljumiseks üht teed ja ust. Valvuri kinnitusel nägi ta 11.09.2014 õhtul, kui auto töölistega territooriumile tagasi tuli. Auto seisis kaamera vaateväljas. Tööandja ei ole kasutanud võimaliku tõendusmaterjalina kaameralindistusi, kust nähtuks hoonesse sisenemised ja väljumised. Miks seda ei tehtud, V. R ega kostja esindaja kohtuistungil selgitada ei osanud. Isegi kui nõustuda, et kanistrid olid hageja kapis ja hageja pani need sinna, ei ole tõendatud, et hageja viis või soovis need viia tööandja territooriumilt välja. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaolu – tööandja vara (kütuse) vargus hageja poolt. Seega on ülesütlemise eeldused täitmata. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja palus lugeda tööleping lõppenuks 17.09.2014. Hageja esitatud hüvitise arvestusele ei ole kostja vastu vaielnud. Kohus mõistis TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks kolme kuu keskmise töötasu summas 2576,40 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Coniery esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 9. aprilli 2015 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et töölepingu lõpetamisel ei selgitatud töötajale töölepingu ülesütlemise põhjust. Hageja andis kohtuistungil ütlusi, mille järgi tööandja ütles, et töötaja on toime pannud riisumise, muu asja kohta ütles, et sa tead isegi. Seega sai hageja töölepingu ülesütlemisel üheselt aru, mis on töölepingu ülesütlemise põhjus; 2) pidas kohus ebaõigesti hageja istungil antud seletusi tõendiks. TsMS järgi on tõendiks poole vande all antud ütlused. Hageja ei andnud ütlusi vande all; 3) kuulati kostja tunnistajad kohtus üle vande all, mistõttu puudus kohtul alus jätta kostja tunnistajate ütlused tähelepanuta. Kostja tunnistaja nägi, kuidas hageja viis kostja territooriumilt välja kütusekanistrid ja pani need oma sõiduki pakiruumi. Kanistrid olid seljakotis, mis on suhteliselt kõrge. Ainuüksi tööandja vara ilma nõusolekuta oma sõidukisse panemine väljaspool tööandja territooriumi on riisumine.
6.Oleg Gunazov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle läbi vaatamata või rahuldamata, maakohtu otsuse jõusse ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebuse esitamisel rikutud apellatsioonitähtaega. Kohtuotsus tehti 09.04.2015, kostja esitas apellatsioonkaebuse 11.05.2015; 2) ei ole asi selles, et töötaja ei oleks mõistnud ülesütlemise põhjust, vaid selles, et tööandja pidi vastavalt TLS § 95 lg-le 2 ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti peab ülesütlemise põhjendus olema tõendatud, mitte paljasõnaline süüdistus. Kostja töölepingu ülesütlemist ei põhjendanud, mistõttu on ülesütlemisavaldus tühine; 3) hindab tõendeid kohus lähtudes TsMS §-st 232. Kohus on analüüsinud kõiki tõendeid, sh on kohus põhjendanud tunnistaja R. M ütlustega mittearvestamist. Kohus leidis, et tunnistaja R. M ütlused ei ole eluliselt usutavad. TsMS 238 lg 5 järgi võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Seega ei ole kostjal tõendeid hageja süü kohta ning kohus leidis õigesti, et tõendamist ei ole leidnud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud asjaolu – tööandja vara (kütuse) vargus hageja poolt, mistõttu on ülesütlemise eeldused täitmata. Mis puudutab vande all antud ütlusi, siis hageja ei ole pooleks, kes ei suutnud tõendada tõendamist nõudvaid asjaolusid. Hageja tõendas töölepingu ülesütlemise tühisust kostja ebakorrektselt ja õigusvastaselt vormistatud töölepingu lõpetamise dokumentidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab O. Gunazovi hagi OÜ Coniery vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. OÜ Coniery apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine tühine, kuna täidetud ei ole ülesütlemise formaalsed ega materiaalsed eeldused. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et kui ülesütlemiseks puudub seadusest tulenev alus või kui ülesütlemine ei vasta formaalsetele nõuetele, on ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1).
9.Vastavalt TLS § 95 lg-le 1 töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Ekslik on maakohtu seisukoht, et vaidlusalusel juhul ei vasta töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele ja on tühine, kuna ei ole täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Seega on ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. Ringkonnakohus leiab, et töölepingu lõpetamise teatest (töövaidluskomisjoni toimik, lk 18) on võimalik üheselt aru saada, et tööandja soovis töötajaga sõlmitud töölepingut lõpetada töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ning seega on täidetud töölepingu lõpetamise formaalsed eeldused. Kuigi töölepingu lõpetamise teates on muu hulgas märgitud, et pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamises, ei saa sellest järeldada, et tegemist oleks ettepanekuga töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Tunnistaja V. R on kinnitanud, et töötajale selgitati töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjust, s.o diislekütuse vargust ning töötaja keeldus seletust kirjutamast. Eelnevalt selgitati töötajale võimalust lahkuda töölt omal soovil, millest töötaja keeldus. Ülesütlemise teatest nähtub, et töötaja on sellele omakäeliselt kirjutanud, et ta ei ole vargust toime pannud, mis kinnitab tööandja väidet, et töötajale selgitati töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjust. Samuti on töötaja maakohtu istungil kinnitanud, et V. R ütles talle, et töölepingu lõpetamise põhjuseks on vargus ning talle tõlgiti töölepingu lõpetamise teade. Eeltoodust tuleneb, et töölepingu lõpetamise teatest on arusaadav tööandja tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest ning selliselt sai töölepingu lõpetamise teatest aru ka töötaja. Maakohtu seisukoht, et töölepingu lõpetamise teadet saab käsitleda ettepanekuna töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, on ebaõige. Kuigi TLS § 95 lg 2 esimesest lausest tuleneb, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama, ei mõjuta nimetatud kohustuse rikkumine sama paragrahvi lg 3 järgi ülesütlemise kehtivust. Seetõttu ei ole õige töötaja seisukoht, et töölepingu lõpetamise teatest põhjenduste puudumine toob kaasa ülesütlemise tühisuse. Ringkonnakohus märgib, et ülesütlemise põhjendatust tuleb kontrollida ülesütlemise materiaalsete eelduste kontrolli raames ning juhul, kui tööandjal puudus seadusest tulenev alus töölepingut erakorraliselt üles öelda, on ülesütlemine tühine.
10.Tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 järgi põhjusel, et töötaja varastas tööandjale kuuluvat diiselkütust (kaks 5-liitrilist kanistrit). TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja on põhjendanud usalduse kaotust töötaja vastu sellega, et ta avastas 11.09.2014 õhtul enda territooriumil asuvast töötajate riietusruumist töötaja kasutuses olevast riiete kapist kaks 5-liitrilist kanistrit diiselkütusega. Eelnevalt oli V. R märganud tööobjektil töötajaid sõidutanud
auto kastis diiselkütuse kanistrit ning teised töötajad ütlesid talle, et see on O. Gunazovi kasutusse antud diiselkütus. V. R hakkas jälgima, mis sellest kanistrist edasi saab. V. R on tunnistajana kinnitanud, et kontrollis 11.09.2014 õhtul töötajate riietusruumis O. Gunazovi kasutuses olevat riidekappi koos valvur O. K ning avastas sealt kaks 5-liitrilist diiselkütuse kanistrit, mis kuulusid tööandjale. Ta kontrollis kanistreid ja nendes oli diiselkütus sees. Samuti kinnitas V. R, et ta fotografeeris oma mobiiltelefoniga O. Gunazovi riidekappi, milles olid kanistrid diiselkütusega. O. K on tunnistajana kinnitanud, et viibis koos V. R töötajate riietusruumis ning nägi O. Gunazovi kasutuses olevas riidekapis kahte 5-liitrilist kanistrit diiselkütusega. Tunnistaja A. J ütlustest nähtub, et 11.09.2014 olid auto kastis kanistrid diiselkütusega ning need olid O. Gunazovi kasutusse antud kanistrid, kuna teistel töötajatel ei olnud sel päeval kütust vaja. Õhtul sõitis ta tööandja garaaži territooriumile ja kanistrid olid auto kastis. Tunnistaja R. M ütluste kohaselt nägi ta 12.09.2014 hommikul, kuidas O. Gunazov tuli tööandja territooriumilt seljakotiga oma auto juurde ning pani enda auto pagasiruumi seljakotist 5liitrised kanistrid. O. Gunazov on vargust eitanud ning kinnitanud, et ta ei tea, kuidas kanistrid tema riidekappi võisid sattuda. Nimetatud tõendite alusel on maakohus leidnud, et tööandja väited diiselkütuse varguse toimepanemise kohta O. Gunazovi poolt on paljasõnalised ja tõendamata ning seetõttu töölepingu erakorralise ülesütlemine tööandja poolt seadusest tuleneva aluse puudumise kohta tühine. Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu ja leiab, et maakohus on tunnistajate ütluste hindamisel rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate V. R, O. K, A. J ja R. M ütluste alusel on võimalik tuvastada, et O. Gunazov viis enda kasutuses olevasse tööriiete kappi viis kaks 5liitrilist diiselkütuse kanistrit. Puuduvad tõendid, et kellelgi teisel töötajal oleks O. Gunazovi kapi võti. Eelnevaga on kooskõlas tunnistaja R. M ütlused, millest nähtuvalt viis O. Gunazov järgmisel hommikul kanistrid diiselkütusega tööandja territooriumilt enda auto pagasiruumi. Kõiki tunnistajaid on hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest ning apellatsioonkaebuses ei ole põhjendusi, miks peaksid tunnistajad apellandi kohta valeütlusi andma. Kuigi fotolt (töövaidluskomisjoni toimik, lk 23) ei ole nähta, millal ja kus on foto tehtud, saab tõendite kogumi alusel lugeda tuvastatuks, et foto on tehtud 11.09.2014 õhtul tööandja ruumides olevast tööriiete kapist, mis oli antud O. Gunazovi kasutusse. Tunnistaja V. R on kinnitanud, et ta tegi kanistrid lahti ning veendus, et kanistrites oli diiselkütus sees. Lisaks on tunnistaja V. R kinnitanud, et valvuri juures on eraldi ruum, kuhu oleks võimalik kanistrid jätta. Asjaolu, et tunnistaja A. J ei mäletanud täpselt, kas auto kastis oli kaks või üks kanistrit diiselkütusega, ei lükka ümber V. R ja O. K ütlusi, et O. Gunazovi kasutusse antud kapis oli kaks 5-liitrilist kanistrit. Maakohus on möönnud, et isegi kui lugeda tuvastatuks, et O. Gunazov pani enda kasutuses olevasse kappi kaks kanistrit, ei ole tõendatud, et ta soovis need tööandja territooriumilt ära viia. Ringkonnakohus märgib, et kanistrite väljaviimine tööandja territooriumilt on tõendatud tunnistaja R. M ütlustega ning maakohtu seisukoht, et tunnistaja R. M ütlused ei ole usutavad, ei ole millegagi põhjendatud. O. Gunazovi seisukoht, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed, on paljasõnaline. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et usalduse kaotus mõjuva põhjusena TLS § 88 lg 1 p 5 järgi ei eelda varguse lõpuleviimist karistusõiguslikus tähenduses. Nähtuvalt asja materjalidest oli tööandja diiselkütus O. Gunazovi valduses (tema kasutusse antud riiete kapis) ning ainuüksi sellest piisab, et tööandja kaotas usalduse töötaja vastu TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses.
TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Vastavalt TLS § 97 lg.le 3 käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ringkonnakohus leiab, et tööandja usalduse kaotus töötaja vastu seoses tööandja vara vargusega on sellise raskusega töölepingu rikkumine, mis õigustas töölepingut erakorraliselt üles ütlema ilma eelnevat hoiatust tegemata ja etteteatamistähtaega järgimata. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole töötaja nimetatud asjaoludele ka töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustades tuginenud.
11.Ringkonnakohus leiab, et kuna töölepingu erakorralise ülesütlemise eeldused olid täidetud, siis ütles tööandja töötajaga sõlmitud töölepingu kehtivalt üles ning töötaja hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
12.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja ei ole maa- ega ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.