M-AE kaebus kohtutäitur Priit Petteri 24.03.2014 otsusele täiteasjas nr 023/2014/114
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.04.2015 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Priit Petteri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) M-AE (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Priit Petter
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
menetluskulude
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.04.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitaja taotlus avaldajalt menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud
1.
Harju Maakohtu menetluses oli M-AE kaebus kohtutäitur Priit Petteri 24.03.2014 otsuse peale täiteasjas nr 023/2014/114 (tsiviilasi nr 2-14-50757). Harju Maakohus jättis kaebuse 15.05.2014 määrusega rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.12.2014 määrusega maakohtu määruse ja jättis kõik menetluskulud kohtutäitur Priit Petteri kanda. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 02.03.2015 määrusega, millega Riigikohus jättis kohtutäituri määruskaebuse menetlusse võtmata.
2.Avaldaja M-AE esitas 31.03.2015 Harju Maakohtule taotluse menetluskulude suuruse
kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on avaldaja menetluskuludena kandnud riigilõivu kulu kokku 110 eurot (kaebuse, määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel) ning õigusabikulusid kokku 2 376 eurot (koos käibemaksuga). Avaldajale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (+ km) järgmiselt: 1) kohtumine kliendiga ja tutvumine materjalidega – 1 h, 144 eurot; 2) 25.03.2014 kaebuse koostamine kohtutäituri 24.03.2014 otsusele – 6 h, 864 eurot; 3) 01.04.2014 kaebuse koostamine kohtutäituri otsusele – 1 h, 144 eurot; 4) tutvumine puudutatud isikute seisukohtadega – 0,5 h; 72 eurot; 5) 29.04.2014 vastus puudutatud isikute seisukohtadele – 1 h, 144 eurot; 6) tutvumine Harju Maakohtu määrusega, selgitused kliendile – 1 h, 144 eurot; 7) määruskaebuse koostamine – 6 h; 864 eurot. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ta pole käibemaksukohustuslane. Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist.
3.Kohtutäitur esitas avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, milles palus rahuldada avalduse osaliselt. Vastuväite kohaselt rahuldas ringkonnakohus võlgniku avalduse vaid osaliselt, kuid jättis kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja on käitunud täitemenetluse läbiviimisel pahatahtlikult ning pole senini võlgnevust tasunud. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on paljasõnaline ja tõendamata. Võlgnik käis pärast ringkonnakohtu otsust kohtutäituri juures vastuvõtul, kus väitis menetluskulude summaks ca 500 eurot, mis on viis korda väiksem, kui käesolevas avalduses kirjas. Seega on avalduses esitatud menetluskulud tõendamata ja fabritseeritud. Taotlusele pole lisatud kulusid tõendavaid dokumente ega arveid. Menetluskulud on ülepaisutatud. Avaldaja esindajaks pole olnud advokaadid ning asjas pole toimunud kohtuistungeid. Tunnihind on advokaatide tasemest kõrgem. Avaldaja menetluskulude nimekiri on ebatäpne ja liiga üldine – märgitud tegevustest ei selgu nende täpne sisu, samuti on nende peale kulunud aeg ülepaisutatud. Ei nähtu tsiviilasja numbrit. Ei ole arusaadav, milliste kliendi esitatud dokumentidega, kus ja millega seoses on avaldaja lepinguline esindaja tutvunud ja mida analüüsinud ning milline on nende dokumentide seos käesoleva tsiviilasjaga. 25.03.2014 kaebuse koostamisele kulunud aeg on liiga pikk, kuna kohtule koostati sisuliselt sama kaebus, mis kohtueelses menetluseski. Kulu on kantud enne tsiviilasja algust, seega puudub alus selle toimingu eest õigusabikulu väljamõistmiseks. Puudutatud isikute seisukohtadega tutvumise kuupäev on teadmata, arusaamatu on ka, mis asjus tutvuti. Määruskaebus oli sisult sama, mis juba enne menetluse algust kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebus, lisaks on kaebuse koostamise aeg ebamõistlikult pikk. Kohtuotsusega tutvumine ja/või analüüs ilma menetlusliku väljundita pole põhjendatud. Asjas esitatud hagi tagamise avalduse kohus algul rahuldas, kuid hiljem ringkonnakohus tühistas selle ning avaldaja seda edasi ei kaevanud. Seega pole avaldajal õigus nõuda hagi tagamise taotlusega seotud menetluskulusid. Teada on, et ainuüksi esialgse hagi koostamise tavapärane töömaht jääb maksimaalselt 4 tunni piiresse. Senise kohtupraktika kohaselt ei hüvitata ka esindaja ja kliendi omavahelise nõupidamise infovahetuse/kohtumiste kulu. Esitatud materjalidest ei nähtu ka see, kas nimekirjas esitatud kuludest tehti vajalikud bürookulud või mis eesmärgil on tehtud registritest väljavõtteid. Samuti ei kuulu hüvitamisele avaldaja esindaja ilma selge menetlusliku väljundita mõtisklused (positsiooni kujundamine). Andmetest pole näha, kas avaldaja on tasunud riigilõivu ja kirjutanud riigilõivu tasumisel maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Kui numbrit pole, saab seda maksekorraldust kasutada eri menetlustes kuludokumendina.
2(6)
Käesoleva tsiviilasjaga samal ajal tegeles avaldaja esindaja olulisel määral ka teistes menetlustes seoses kohtutäiturite Risto Sepa ja Priit Petteriga. On ilmne, et lepingulise esindaja teenus jagunes kõigi menetluste vahel (tsiviilasi nr 2-14-58477, tsiviilasi nr 2-14-18798, VR pankrotimenetlus). Kohtutäitur palub kontrollida tsiviilasjades nr 2-14-58477 ja 2-14-50757 väljamõistmiseks esitatud menetluskulude väljamõistmise avaldusi. Tegemist on avaldaja enda esilekutsutud kuludega. Realistlikud oleksid õigusabikulud summas 500 eurot, mis tuleks jagada neljaga (nelja eri menetluse vahel). Sellele on põhjendatud lisada riigilõivud avalduse esitamiselt (10 eurot) ja määruskaebuselt (50 eurot). Käesolevas kohtuasjas arutati kitsast ja piiratud küsimuste ringi, mistõttu polnud tegemist keeruka ega mahuka asjaga. Kuigi avaldaja nõuab käibemaksukohustuslane.
õigusabikulusid
koos
käibemaksuga,
kinnitab
ta,
et
pole
Esimese astme kohtu määrus
4.21.04.2015 määrusega maakohus rahuldas avaldaja taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes kohtutäiturilt välja menetluskulud summas 1 286 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud korras. Puudutatud isiku väited selle kohta, et avaldaja hoiab täitemenetlusest kõrvale või et kohus ei tühistanud kohtutäituri otsust täielikult, pole menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses enam asjakohased. Menetluskulude jaotus on kindlaks määratud jõustunud kohtulahendiga ning kohus seda enam muuta ei saa. Samuti ei saa kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada kohtutäiturile suuliselt antud infot eeldatavate menetluskulude suuruse kohta. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta esitama (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-98-13, p 13). Seega pole asjakohane puudutatud isiku vastuväide, et avaldusele peaksid olema lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid (arved, maksekorraldused). Kohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks menetluskulusid tõendavaid dokumente avaldajalt välja nõuda. Kohus ei sea kahtluse alla õigusabi osutamist käesolevas asjas (avaldajal oli volitatud esindaja Reet Vokk, kes esitas kohtule avaldaja nimel menetlusdokumente) ning menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingute vajalikkust ja neile kulutatud aja põhjendatust on võimalik tsiviilasja toimiku abil hinnata. Vajalik ei ole ka iga menetlustoimingu juurde märkida tsiviilasja numbrit, milles toiming on teostatud. Avaldaja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja esindajal on kulunud 1 h kohtumisele kliendiga ja tutvumisele materjalidega. Nõustuda ei saa puudutatud isikuga selles, et menetluskulude nimekirjas peaks detailideni lahti kirjutama, kus toimus kliendiga kohtumine ning mis dokumentidega täpsemalt tutvuti. Kuna kliendiga kohtumine ja dokumentidega tutvumine on kohtusse avalduse esitamise eeldus ja vajalik toiming, saab kohus sellele kulunud aega ning esitatud avaldust ja lisatud tõendeid hinnates siiski analüüsida õigusabikulu põhjendatust. Nimetatud õigusabi on näidatud mahus (1 h) põhjendatud. Avaldaja esindajaks kohtus on Reet Vokk ning esitatud avaldus erineb oluliselt kohtutäiturile esitatud kaebusest, kus avaldaja esindajaks oli Diana Rints. On loomulik, et esindajal tuli kohtuda avaldajaga ning tutvuda avaldaja olukorra ja vaidlust puudutavate dokumentidega. Ühe tunni kulutamine selleks on mõistlik aeg. Kohtutäituri otsusele kaebuse koostamiseks on avaldaja esindaja kulutanud 25.03.2014 ja 01.04.2014 kokku 7 h. Nagu eespool märgitud, erinevad kohtueelses menetluses kohtutäiturile ja 3(6)
01.04.2014 kohtusse esitatud kaebused teineteisest oluliselt. Kohtusse esitatud kaebus on märkimisväärselt pikem ja põhjalikum, samuti on selle koostanud teine esindaja. Kohtule esimese menetlusdokumendi esitamiseks kulub eelduslikult kõige rohkem aega, kuna esindajal tuleb kujundada menetluslik positsioon, formuleerida argumendid, menetluslikud taotlused jne. Seega on kaebuse koostamiseks näidatud aeg kokku 7 h kooskõlas kaebuse sisu ja mahukusega. Puudutatud isikud esitasid avaldusele vastuse 17.04.2014 ning 21.04.2014. Seisukohad on ca 2-3 lk pikad ning nende analüüsimiseks 0,5 h kulutamist tuleb hinnata põhjendatuks. Vastaspoole argumentidega tutvumine on vajalik menetlustoiming. Avaldaja esitas 29.04.2014 puudutatud isikute seisukohtadele vastuse. Arvestades, et avaldaja esindaja oli eelmise menetlustoimingu käigus juba puudutatud isikute vastustega tutvunud ning avaldaja järgnev seisukoht oli vaevalt kolmveerand lehekülge pikk, on seisukoha koostamise mõistlikuks ajakuluks 0,5 h. Seega tuleb hüvitatavat ajakulu 0,5 h võrra vähendada. Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tutvumine ja selle kohta selgituste jagamine kliendile on esindamise seisukohast vajalik toiming, kuivõrd määrusega tutvumine on hädavajalik selle peale määruskaebuse esitamiseks ning esindamise üks osa hõlmab ka kohtudokumentide sisu kliendile selgitamist. Selle toimingu peale pole menetluskulude nimekirjas märgitud 1 h kulutamine ebamõistlikult pikk aeg. Määruskaebuse koostamine ringkonnakohtule on küll vajalik toiming, kuid sellele 6 h kulutamine põhjendamatult pikk aeg. Arvestades, et esimese astme menetluses olid poolte põhiväited juba esitatud ning eelnevalt oli esindajal kulunud aega maakohtu otsusega tutvumisele, on põhjendatud kulutada määruskaebuse koostamisele maksimaalselt 4 h. Seega tuleb nimetatud toimingu osas ajakulu vähendada 2 h võrra. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud esindaja ajakulu käesolevas asjas kokku 14 h. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et esindajakulu tuleks jagada neljaga, sest avaldajal on käimas ka teised õigusvaidlused (kohtutäitur Risto Sepaga seotud asi nr 2-14-58477, 311 Invest OÜ-ga seotud menetlus nr 2-14-18798, VR pankrotimenetlus). Kohus kontrollib konkreetse asja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust toimiku põhjal. Puudutatud isiku väljatoodud menetlused on käesolevast erinevad ning kohtul pole võimalik hinnata, kas ja mil määral teistes menetlustes esindajana saadud info võis hõlbustada esindamist käesolevas asjas. Lisaks kontrollis kohus, et asjades nr 2-14-58477 ja 2-14-18798 pole avaldaja esindajaks olnud Reet Vokk. Kohtutäitur on esitatud vastuväite esindaja tunnitasu suurusele. Riigikohtu senises praktikas on advokaatidest esindajate puhul mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Sarnase õigusteenuse võrdlemisel tuleks arvestada, kas esindaja on (vande)advokaat või mitte. Advokaadi puhul võib teine pool ette näha kõrgemat esinduse hinda kui mitteadvokaadi puhul, kuivõrd advokaadile on antud õigusabiteenuse turul esinemiseks riiklik tunnustus, mis võib tõsta tema õigusabiteenuse maksumust. Kuna avaldaja esindaja on ilma advokaadi kutsetunnistuseta, on põhjendatud mõista õigusabikulud välja väiksemas määras, s.o tunnihinnaga 70 eurot (millele lisandub käibemaks). Puudutatud isik on esitanud vastuväite õigusabikulude koos käibemaksuga väljamõistmise kohta. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt hüvitatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuuluvad 4(6)
õigusabikulud väljamõistmisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt oli õigusabiteenuse osutamine avaldajale põhjendatud ja vajalik kokku 14 tunni ulatuses tunnihinnaga 84 eurot (koos käibemaksuga). Seega kuulub Priit Petterilt M-AE kasuks väljamõistmisele õigusabitasu 1 176 eurot. Avaldaja taotleb lisaks riigilõivude (kokku summas 110 eurot) hüvitamist. Avaldaja on tasunud riigilõivu 02.04.2014 maksekorraldusega 10 eurot avalduselt ning 50 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. Kohtul pole kahtlust, et nimetatud riigilõivud on tasutud käesolevas asjas; seda võib järeldada maksekorraldusele märgitud infost. Lisaks tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot määruskaebuse esitamisel maakohtu määrusele ning see on tõendatud 26.06.2015 maksekorraldusega. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et esialgse õiguskaitse avalduselt tasutud riigilõiv temalt väljamõistmisele ei kuulu. Ilma avalduse esitamise vajaduseta poleks avaldajal tekkinud ka esialgse õiguskaitse riigilõivu tasumise vajadust. Seaduses pole sätestatud, et esialgse õiguskaitse avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv jääb igal juhul esialgset õiguskaitset taotleva isiku kanda. Esialgse õiguskaitse määrus jõustus edasi kaebamata, mistõttu jääb arusaamatuks puudutatud isiku väide esialgse õiguskaitse tühistamise kohta. Kui avaldus rahuldatakse, kannab menetluskulud, sh avaldaja tasutud riigilõivud, eelduslikult menetluse vastaspool, käesoleval juhul puudutatud isik. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad puudutatud isikult väljamõistmisele avaldaja tasutud riigilõivud kokku summas 110 eurot. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele avaldaja õigusabikulu 1 176 eurot ning riigilõivud 110 eurot, kokku 1 286 eurot. Määruskaebus
5.Kohtutäitur palub maakohtu määruse tühistada, nõuda avaldajalt menetluskulude alusdokumentide esitamist ning kui avaldaja kulude alusdokumente ei esita, siis kinnitada õigusabi kulude suuruseks 200 eurot ning riigilõivu kuludeks 110 eurot. Kuludokumentide olemasolu korral määrata hüvitatavateks kuludeks 25 % tegelikult kantud, kontrollitud ja õiglasena näivatest õigusabi teenuse kuludest, kuna esitatavad kulud jagunesid nelja menetluse peale. Kohtutäituri määruskaebus sisaldab kordusena samu väiteid, mis olid esimese astme menetluses esitatud vastusena menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Määruskaebuse esitaja leiab, et avaldaja nõutavad kulud ei ole tõendatud ega kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning õigusabi ajakulu on põhjendamatult suur. Lisaks märgib määruskaebuse esitaja, et maakohus jättis avaldaja kulud tuvastamata ja kontrollimata, kuna arveid ja kuludokumente kohus avaldajalt ei nõudnud. Kuludokumentide esitamine on vajalik ka riigimaksude tasumise kontrollimiseks. Kas teenuse osutaja on käibemaksukohustuslane või mitte, selgub dokumentidest. Kontrollimata kulude väljamõistmine kohtu poolt toetab maksupettusi. Vastus määruskaebusele
6.Avaldaja määruskaebusele vastust ei esitanud.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.
5(6)
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Määruskaebuses on kaebaja korranud maakohtus esitatud vastuväiteid. Maakohus on võtnud nende osas seisukoha ja neile piisava põhjalikkusega vastanud. Maakohtu seisukohad on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivad sätted ei näe ette, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel peaks kohus nõudma taotlejalt kuludokumentide esitamist. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul leidis maakohus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et avaldaja esitatud menetluskulude nimekiri on piisavalt selge, et menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingute vajalikkust ja neile kulutatud aja põhjendatust tsiviilasja toimiku abil hinnata. Eeltoodu põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldmata ka määruskaebuse esitaja taotluse avaldajalt menetluskulusid tõendvate dokumentide nõudmiseks. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on hinnanud avaldaja õigusabi ajakulu põhjendamatult suureks. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 02.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Praegusel juhul on maakohus avaldajale osutatud õigusabi toiminguid ja ajakulu hinnanud ning selle tulemusena ka vähendanud väljamõistetavat õigusabi ajakulu. Samuti on maakohus vähendanud lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnihinda ja põhjendanud seda. Seega on maakohus järginud menetluskulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid, kuna maakohtu seisukoha kujunemine on määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Lepingulise esindaja ajakulu 14 tundi ja väljamõistetud summat 1 286 eurot ei ole asjaolusid arvestades alust hinnata ilmselt ülepaisutatuks, mis annaks alust ringkonnakohtul sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Ekslik on määruskaebuse esitaja arusaam, et menetluskulude väljamõistmine käibemaksuga või käibemaksuta sõltub õigusteenuse osutaja maksukohuslusest. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei sõltu menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamine mitte õigusteenuse osutaja, vaid menetlusosalise käibemaksukohustuslaseks olemisest. Kuivõrd käesoleval juhul on avaldjaks füüsiline isik, siis ei saa küsimust käibemaksukohustuse olemasolust tõusetuda. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu
/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv
/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.