2-21-19257 J B hagi kohtutäitur E V, XXXX AS ja Xxxx OÜ vastu kinnisomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõudes 44 000 eurot Hageja: J B (isikukood: xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov advokaadibüroo, e-post: [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I: kohtutäitur E V (büroo asukoht xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post: [email protected]) Kostja II: XXXX AS (registrikood: xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja Aap Kulik (e-post: [email protected]) Kostja III: Xxxx OÜ (registrikood: xxxx, xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova (Advokaadibüroo CLARUS, e-post: [email protected]) Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja J B hagi kohtutäitur E V, XXXX AS ja Xxxx OÜ vastu kinnisomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kostja I kohtutäitur E V ja kostja II XXXX AS taotlused asja läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras seada kostjale III Xxxx OÜ kuuluvale kinnisasjale (xxxx, registrinumbriga xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge hageja J B’i kasuks.
4.Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 jõustub ja kuulub täitmisele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja J B esitas 08.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse kohtutäitur E V, XXXX AS ja Xxxx OÜ vastu kinnisomandi enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas 09.12.2021 kohtumäärusega hageja taotluse ning määras hagi tagamiseks seada kostjale III Xxxx OÜ kuuluvale kinnisasjale (xxxx, registrinumbriga xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge hageja J B’i kasuks.
2.Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada kehtetuks enampakkumine, mille käigus müüs Tallinna kohtutäitur E V täitemenetluses nr 022/2012/6304 xxxx maakonnas xxxx asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa Osaühingule xxxx (registrikood xxxx) ja mille kohta on 27.08.2021 koostatud enampakkumise akt. Hageja palub kohustada kostjat III andma nõusolek kinnistusraamatus Xxxx asuva korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa omanikukande parandamiseks selliselt, et kustutada omanikukande Osaühingu Xxxx (registrikood xxxx) kohta ja kanda omanikuna sisse J B (isikukood xxxx). Hageja palub asendada eelmises lauses sõnastatud nõusolekud kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
3.Tallinna kohtutäitur E V algatas AS XXXX 04.09.2012 täitmisavalduse alusel, täitedokumendiks Harju Maakohtu 21.08.2012 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-12-13973, hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2012/6304. Täitemenetluses koostatud 27.08.2021 enampakkumise akti kohaselt on kohtutäitur müünud 22 000 euro eest kostjale III Xxxx OÜ hagejale kuuluva 1/2 suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxx. 27.08.2021 enampakkumise akt oli hagejale kätte toimetatud 02.12.2021. Kinnisraamatu andmete kohaselt on 27.08.2021 kohtutäituri avalduse ja 27.08.2021 enampakkumise akti alusel vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 28.09.2021 kostja III.
4.Hageja hinnangul toimus viidatud enampakkumine tühise arestimise alusel ja hageja suhtes toimunud täitemenetluses rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise objektiks oleva kinnisasja arestimise tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; kinnisasi on arestitud isiku kasuks, kes ei ole täitemenetluse osaline, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja kohtutäitur rikkus oluliselt muud arestimise kohta käivad menetlusnormid.
5.Hagejale ei ole kätte toimetatud täitmisteadet tema suhtes algatatud täitemenetluse kohta, kutset kinnisvara arestimisele, 27.07.2021 kinnisasja arestimise akti ja 27.07.2021 teadet enampakkumisest. Täitetoimikus on andmed teises täiteasjas (022/2012/385) vormistatud täitmisteate kättetoimetamise kohta, kuid puuduvad tõendeid, mis kinnitaksid eelpool mainitud dokumentide jõudmist hagejani. Viidatud dokumendid, samuti 27.08.2021 enampakkumise akti, sai hageja esmakordselt kätte 02.12.2021, tutvudes kohtutäituri 01.12.2021 e-kirjaga. Hagejale täitmisteate kätte toimetamata jätmise tagajärjeks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 55 punkti 2 järgi on täitemenetluses hagejale kuuluva vara arestimise tühisus. Arestimisakti edastamata
jätmise tagajärjel ei saanud hageja esitada arestimise osas vastuväiteid, samuti vaidlustada ebaseaduslikku arestimist seadusega sätestatud korras seadusega sätestatud tähtaja jooksul.
6.Täiteasja toimikust nähtuvad ka muud rikkumised täitemenetluse läbiviimisel. Hageja esindajale edastatud täitmisteate kohaselt on täitemenetluse aluseks sissenõudja AS XXXX täitmisavaldus ja viimase kasuks tehtud kohtuotsus. 27.07.2021 kinnisasja arestimise aktist, 27.07.2021 teatest enampakkumisest ning 27.08.2021 enampakkumise aktist nähtub, et sissenõudjaks on Aktiva Finants OÜ. Kohtutäituri väitel on AS XXXX loovutanud täitemenetluse objektiks olevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le. Samas puuduvad dokumendid, mille aluseks oleks võimalik tuvastada, et sissenõudja on muutunud.
7.Kinnisasja käsutamise keelumärge on kantud kinnistusraamatusse 22.10.2019 ehk oluliselt varem, kui arestimise akt oli koostatud. Kusjuures keelumärge on seatud AS XXXX kasuks, 27.07.2021 arestimisakt aga koostatud Aktiva Finants OÜ kasuks. Täitemenetluse toimikust ei nähtu, et Aktiva Finants OÜ oleks taotlenud täitemenetlusega ühinemist ja kohtutäitur oleks lubanud viimasel osaleda menetluses (TMS § 149 lg 1). Seega on kinnisasi arestitud isiku kasuks, kes ei ole täitemenetluse osaline.
8.Kinnisasja arestimine on tühine ka põhjusel, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Nimelt ei ole kohtutäitur hagejat kinnisasja arestimisest ette teavitanud, mistõttu ei saanud hageja olla arestimise juures. Kinnisasja arestimisel ei ole kohtutäitur küsinud võlgniku ega sissenõudja seisukohta kinnisasja hindamise osas. Nimetatud rikkumise tõttu on kinnisasi arestitud ja pandud müügile turuväärtusest oluliselt madalamaga hinnaga. Rikkumise tagajärjel ei saanud hageja esitada arestimise osas vastuväiteid, samuti vaidlustada ebaseaduslikku arestimist seadusega sätestatud korras seadusega sätestatud tähtaja jooksul.
9.Hagejale ei teatatud enampakkumisest seaduses sätestatud etteteatamistähtaja jooksul (10 päeva). Täitemenetluse materjalidest nähtub, et kinnisasja enampakkumise teade oli avaldatud kinnisasja arestimisega samal päeval. Etteteatamise kohustuse rikkumise tõttu oli enampakkumise korraldamine sel ajal hagejale täiesti üllatuslik. Etteteatamise kohustuse rikkumise tõttu puudus hagejal võimalus enampakkumise vältimiseks võlg enne enampakkumist tasuda, osaleda enampakkumisel või muudmoodi vältida kinnisasja välja minekut võlgniku omandist. Riigikohus on oma 28.09.2011 otsuses (3-2-1-69-11, p 18) märkinud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit, ning koos enampakkumise kehtetuks tunnistamisega saab nõuda kinnistusraamatu kande parandamist (28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 neljas ja kuues lõik). Kostja III on kantud vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Viidatud kanne on aga enampakkumise kehtetuse tõttu vale. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Lisaks on hageja teise nõude õiguslik alus TsÜS § 68 lg 5, mis sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostja I kohtutäitur E V vastuväited
10.Kostja I hagi ei tunnista ja palub jätta see läbivaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
11.Kostja I hinnangul esinevad alused hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja ei ole esitanud hagi kõigi asjasse puutuvate isikute vastu ja ei ole järginud seaduses hagi esitamiseks ette nähtud tähtaega. Hagi on esitatud muuhulgas Xxxx AS suhtes, kes on oma nõude loovutanud ega olnud enampakkumise toimumise kuupäeva seisuga täitemenetluse sissenõudjaks. Tegelik sissenõudja
ei ole kostjana hagis nimetatud. Seega võib käesoleval juhul esineda alus jätta hagi läbi vaatamata, sest hagi on õiguslikult perspektiivitu. Kohtutäituri hinnangul ei ole põhjendatud võlgniku TMS § 18 lg-le 11 ja §-le 149 tuginev väide, nagu oleks Aktiva Finants OÜ pidanud täitemenetlusega TMS § 149 alusel ühinema ning kohtutäitur tegema selle kohta otsuse. Selleks, et uus võlausaldaja saaks käimasolevas täitemenetluses teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi, peab ta kohtutäiturile tõendama oma õigusjärglust kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Kui õigusjärglus on kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 kohaselt tõendatud, astub uus võlausaldaja esialgse sissenõudja asemele ning täitemenetlus jätkub õigusjärglase suhtes sealt, kus see pooleli jäi. Kohtutäitur ei pea seejuures tegema õigusjärgluse kohta eraldi otsust vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus nr 2-20-1453, p 14.1.2). TMS ei näe ette, et kohtutäitur peaks vormistama eraldi otsuse, millega ta lubab õigusjärglasel astuda täitemenetlusse sissenõudja asemel (vt näiteks Tallinn Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus nr. 2-20-3895, p. 15). Hageja on esitanud hagiavalduse hilinenult. Vastavalt TMS § 223 lg-le 1 on menetlusosalistel õigus esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 30 päeva jooksul enampakkumise akti kättetoimetamisest. Hageja oli kostjaga kogu menetluse jooksul suhelnud eposti xxxx kaudu. Enampakkumise akt edastati menetlusosalistele 27.08.2021, palvega kinnitada dokumentide kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et juhul kui kirja ja selle manuste kättesaamise kohta kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur käesoleva kirja koos manustega kolme tööpäeva möödumisel menetlusosalisele kätte toimetatuks (TMS § 10 lg 1 ja 5, TsMS § 3141 lg 1 ja 2). Võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud, seega võis lugeda enampakkumise akt võlgnikule kätte toimetatuks 02.09.2021. Lisaks edastas kohtutäitur enampakkumise akti 07.09.2021 posti ja e-postiga ka võlgniku eelnevalt avaldatud ja registrijärgseks elukohaks olevale aadressile, mis loeti TMS § 10 lg 1 ja 2 ning 5 kohaselt kätte toimetatuks 11.09.2021. Hageja esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 08.12.2021 ehk ligikaudu 3 kuud pärast enampakkumise akti kättetoimetamist võlgnikule. Pelgalt hageja väide, et tema sai enampakkumise akti kätte 02.12.2021, ei tõenda seda, et ta ei ole enampakkumise akti ega muid menetlusdokumente varasemalt kätte saanud.
12.Täitemenetluse läbiviimisel, vara arestimisel ega enampakkumiste korraldamisel ei rikkunud kohtutäitur täitemenetluse seadustikus kehtestatud tingimusi ja on võlgnikku täitetoimingutest informeerinud. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud. Käesoleva nõude aluseks oleva täitemenetluse nr 022/2012/6304 algatamise hetkeks oli kohtutäitur hageja suhtes läbi viimas ka täitemenetlusi nr 022/2010/922, 022/2012/385 ja 022/2012/1533. Täitemenetluses nr 022/2010/922 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult kätte 10.03.2010 aadressil Xxxx. 18.03.2010 märkis võlgnik, et ta on nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse talle aadressil Xxxx ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Sama postiaadressi kasutas ta ka 01.10.2010 kohtutäiturile esitatud avalduses, märkides avalduses ka oma e-posti aadressi - xxxx. Sama e-posti teel on võlgnik pidanud kohtutäituriga kirjavahetust 2012. aasta veebruaris ja aprillis.
13.Täitemenetluses nr. 022/2012/385 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult kätte 15.02.2012 aadressil Xxxx. Täitemenetluses nr. 022/2012/1533 toimetati võlgnikule täitmisteade kätte 14.03.2012 samuti aadressil Xxxx, kus selle võttis vastu võlgniku abikaasa. Viidatud täitemenetluste raames on hageja seega korduvalt kinnitanud oma kehtivaid kontaktandmeid. Kohtutäitur on seisukohal, et täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huve arvestades, ei pea esmane täitekutse olema võlgnikule kätte antud igal juhul allkirja vastu, kohtutäitur võib kasutada ka muid tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud dokumentide kätteandmise viise (TMS § 10 lg 2). Kuna varem algatatud täitemenetlustes ja nende läbiviimise ajal avaldas võlgnik oma elukohana aadressiks Xxxx ning on andnud nõusoleku dokumentide edastamiseks märgitud aadressile, siis saatis kohtutäitur ka täitmisteate täitemenetluses nr 022/2012/6304 samale aadressile, millega luges täitmisteate TMS § 10 lg 2, TsMS §§ 312 ja 314 lg 8 alusel (kuni 1.01.2013 kehtinud redaktsioonis) võlgnikule kätte toimetatuks 18.09.2012. Andmed täitmisteate
postitamise kohta 12.09.2012 on kontrollitavad kohtutäituri väljasaadetavate dokumentide registreerimise raamatus. Seda, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud, kinnitab see, et pärast täitemenetluse algatamist on hageja vaidlusaluses täitemenetluses soovinud maksegraafikut, ta on seda täitnud ja tasunud osamakseid viitega konkreetsele täitemenetlusele. Ühtlasi on täitemenetluse raames toimunud laekumised arestimise tulemusel nii võlgniku töötasust, kui ka arveldusarvetelt ning ka selles osas ei ole võlgnik vastuväiteid esitanud.
14.Arestimise akt on koostatud ja menetlusosalistele toimetatud kooskõlas täitemenetluse seadustiku sätetega. Kostja I ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt tema teavitamata jätmine vara arestimisest on oluline rikkumine TMS § 55 p 4 mõttes, mis toob kaasa arestimise tühisuse. Hageja kinnisasja mõttelise osa arestimise aktis on märgitud andmed arestitava vara kohta, kinnisasja päraldised ja olulised osad, kinnisasja mõttelise osa hind, arestitud vara mõõtmed, ruumide arv ja otstarve, märge selle kohta, et arestitakse vaid hagejale kuuluvat mõttelist osa ja viited menetlusosaliste õigustele seoses vara arestimisega, mis kõik kajastava arestimise käiku ja selle tulemust. Seega vastab kinnisasja arestimisakt seadusele (TMS § 143).
15.TMS ei näe kohtutäiturile ette kohustust viia kinnisasja arestimise toiming tingimata läbi võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. TMS § 70 lg 1 võimaldab vara üleskirjutamist ka võlgniku osavõtuta kahe manuka või politseitöötaja juuresolekul. Juhul, kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte, mida kohtutäitur on käesoleval juhul ka teinud. TMS ei sätesta kohtutäituri kohustust ilmtingimata teavitada võlgnikku eelseisvast vara arestimisest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 2-14-50757, lk 12). Pärast täitmisteate kättetoimetamist ei ole kohtutäituril mingit takistust võlgniku vara arestimiseks ja ta ei pea arestimistoimingu toimumisest võlgnikule iseenesest ette teatama või teda isiklikult arestimise juurde tingimata kaasama. Lisaks annab täitemenetluse seadustik kohtutäiturile võimaluse kinnisasja arestida ka enne täitmisteate saatmist, mille puhul ei saagi eeldada võlgniku ja sissenõudja osalemist vara arestimise juures. Sellele vaatamata on kohtutäitur täitemenetluste läbiviimisel siiski võlgnikku informeerinud, et sissenõue võidakse pöörata ka temale kuuluvale kinnisasjale, kohtutäitur palus tagada kinnisasjale juurdepääsu, esitada vara koormavad lepinguid ja ettepanekuid kinnisasja arestimise hinna osas. Võlgnik ettepanekuid hinna osas ega vastuväiteid planeeritud toimingule ei esitanud, kuid ka juurdepääsu varale ei saanud tagada. Kostja I märgib lisaks, et TMS § 55 p 4 alusel on arestimine tühine üksnes juhul, kui võlgniku õigustest teavitamata jätmine tõi endaga kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Hageja ei ole näidanud, millise tema õiguse rikkumise tõi endaga kaasa see, et ta ei osalenud arestimise akti koostamise juures või millise oma õiguse kahjustamist oleks kaebaja saanud vältida arestimise juures viibides. Hageja on jätnud ka märkimata, millele tuginedes ta väidab, et vara hind oli madal. Võlgnik on menetluse vältel märkinud oma aadressiks Xxxx ja läbivalt suhelnud kohtutäituriga elektronposti aadressilt xxxx. Nende aadresside abil on olnud võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgniku edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Sellise lihtsustatud korras dokumentide kättetoimetamise õiguse annab kohtutäiturile TMS § 10 lg 1. Kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate saatis kohtutäitur 28.07.2021 võlgniku aadressile Xxxx. Need dokumendid edastati võlgnikule 27.07.2021 ka e-posti teel. Eposti aadressile xxxx saatmisega on võlgnik ise nõustunud ja sellelt kohtutäituriga kirjavahetust pidanud. See elektronposti aadress ja elukoha aadress on võlgniku aadressideks ka registrite järgi. E-kirjas oli märgitud palve kinnitada dokumentide kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et juhul kui kirja ja selle manuste kättesaamise kohta kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur kirja koos manustega kolme tööpäeva möödumisel menetlusosalisele kätte toimetatuks (TMS § 10 lg 1 ja 5, TsMS § 3141 lg 1 ja 2). Kohtutäitur luges kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate võlgnikule kätte toimetatuks 01.08.2021.
16.Kostja I ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt ei teatatud hagejale enampakkumisest seaduses sätestatud etteteatamistähtaja jooksul. TMS § 84 lg 3 kohaselt tuleb võlgnikule ja
sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Kinnisasja mõttelise osa arestimine toimus 26.07.2021, avalik enampakkumise teade avaldati 27.07.2021, võlgnik sai informatsiooni enampakkumise kohta kätte hiljemalt 01.08.2021, registreerimine elektroonilisele enampakkumisele lõppes 17.08.2021 ja enampakkumine toimus 25.08.2021. Kohtutäitur on seadusega kehtestatud tähtaegasid käesoleval juhul järginud. Seadus ei seo 10 päevast tähtaega arestimise akti jõustumisega, enne mida ei tohi enampakkumist välja kuulutada. Asjaolu, et hageja oli enampakkumise läbiviimisest teadlik, kinnitab ka see, et 24.08.2021 võttis hageja kohtutäituriga telefoni teel ühendust, väites, et kohtutäitur rikub seadust ja kohtutäituril ei ole õigust vara müüa. 26.08.2021 on I B ja J B avaldanud soovi tulla ka kohtutäituri vastuvõtule, kuid kohale nad ei saabunud. Kostja II XXXX AS vastuväited
17.Kostja II hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu ja see tuleb kostja II osas jätta läbivaatamata. Antud juhul on täitemenetluse sissenõudjana kaasatud kostjana Xxxx AS, kuid nõude aluseks olevad täitedokumendid on loovutatud Aktiva Finants OÜ-le. Lisaks kohtutäituri poolt hagejale esitatud selgitustele nähtub nõude loovutamine ja sissenõudja muutumine ka mitmetest täitemenetluses koostatud dokumentidest. Seega pidi hagejale olema teada, kes on täitemenetluse tegelikuks sissenõudjaks. Hageja on hagiavalduses ekslikult leidnud, et täitemenetluses nõude loovutamisel tuleb õigusjärglasel TMS § 18 lg 12 ja TMS § 149 alusel sundtäitmisega ühineda. Nimetatud sätted ei ole antud asjas kohaldatavad. Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 2-20-1453 selgitanud, et TMS § 18 lg 12 sätestab sundtäitmisega ühinemise regulatsiooni olukorras, kus riigile on täitemenetlusaegse elatisabi andmisega üle läinud elatise nõudeõigus võlgniku vastu. Ülejäänud sissenõudjate suhtes TMS § 18 lg 12 ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu. Samuti ei kohaldu asjas TMS § 149, millest tuleneb, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Sundtäitmisega ühinemisega on tegemist olukorras, kus võlgnikule kuulub kinnisasi ning sama võlgniku vastu on algatatud mitu erinevat täitemenetlust. TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses (Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 12). TMS § 149 ei kohaldu aga olukorras, kus esialgse sissenõudja nõudeõigus on nõude loovutamise tulemusena üle läinud uuele sissenõudjale. Täitemenetluse seadustik ei sätesta, et kohtutäitur peaks tegema õigusjärgluse korral täitemenetluses eraldiseisva otsuse (Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-20-1453, p 14.1.2).
18.Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Arestimine ja enampakkumine on toimunud õiguspäraselt. Kohtutäitur on toimetanud täitmisteate võlgnikule kätte tema poolt varasemalt kinnitatud aadressile õiguspäraselt järgides kättetoimetamise hetkel sätestatud menetlusnorme. Sellest tulenevalt ei ole võimalik hagejal ka tugineda arestimise tühisusele TMS § 55 lg 2 alusel. Seoses hageja väitega, et teda ei ole teavitatud tema õigustest, märgib kostja II, et TMS ei sätesta kohustust kutsuda võlgnikku vara arestimisele või võlgnikul viibida vara arestimisel, kui arestimisest võtavad osa vähemalt kaks manukat. Arestimise akti kohaselt on osalenud arestimisel kaks manukat – V K ja O M. Muuhulgas sisaldab arestimise akt põhjalikku selgitust kohtutäituri poolt võlgniku õiguste ja kohustuste kohta vara arestimisel. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kohtutäituri poolt määratud hind asjale oleks ebaõiglane. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kinnisasi oleks oluliselt väärtuslikum, kui arestimisaktis märgitud hind. TMS kohustab kohtutäiturit hinna määrama ise, kui vähemalt üks pooltest arestimisel ei osale (TMS § 74 lg 4). Kuna sissenõudja arestimisel ei osalenud, siis oleks kohtutäitur pidanud hinna niikuinii iseseisvalt määrama. Seetõttu ei oma asjas tähtsust, et võlgnik arestimisel ei osalenud. TMS § 74 lg 7 võimaldab menetlusosalistele hinna vaidlustamist tagantjärgi, kuid kumbki pool ei ole seda võimalust tähtaegselt kasutanud. Lisaks ei ole hageja esitanud kaebust kohtutäituri tegevusele ega vaidlustanud arestimisakti. Kuna arestimisakti vaidlustamiseks on möödunud seaduses sätestatud kaebetähtaeg, siis ei ole võimalik arestimisakti vaidlustada ega seda tühiseks tunnistada. Seetõttu on enampakkumine toimunud kehtiva arestimisakti alusel. Seoses hageja väidetega
enampakkumise tühisusest, märgib kostja II, et hageja on ekslikult leidnud, et kinnisasja arestimise akt vajab jõustumist. Kinnisasja arestimine jõustub arestimisakti koostamisel ning TMS § 148 lg 1 kohaselt on arestimine kehtiv, kas akti kätte toimetamisel või kinnistusraamatusse keelumärke seadmisel. Kinnistusraamatusse on keelumärge kantud juba 22.10.2019, seega on arestimine kehtiv sellest hetkest. Kostja III Xxxx OÜ vastuväited
19.Kostja III ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata. Kostjale III ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tingida täiteasja nr 022/2012/6304 raames toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kostja III on ostnud kinnistu seaduslikult korraldatud enampakkumiselt. Ostjana on ta tähtaegselt tasunud ettemaksu ning ettenähtud tähtaja jooksul tasunud ostuhinna. Enampakkumise akti alusel on kostja III kantud kinnisturaamatusse seadusliku omanikuna. Kohtu põhjendused
20.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
21.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
22.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Hageja esitas kohtule 18.12.2022 hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, 19.12.2021 tagas kohus esitatud hagi, 10.01.2022 võttis hagi menetlusse, 17.03.2022 jättis rahuldamata kostja taotluse menetluskulude tagatise nõudes ning 19.05.2022 määras asja läbivaatamise kirjalikku menetlusse.
23.Kohus lahendab TsMS § 442 lg 5 kohaselt kohtuotsusega taotlused, mis on menetluse kestel esitatud ja mille osas ei ole seisukohta võetud. Kostja I ja II hinnangul tuleb jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagi on esitatud hilinenult, kuigi hageja väidab, et sai dokumendid hiljem kätte, ei ole see tõendatud. Kohtu hinnangul puudub asja läbivaatamata jätmiseks alus, kuivõrd hageja on esitanud hagi tähtaegselt arvestades aega, mil ta enda hinnangul sai enampakkumise akti kätte. Samuti leiab kostja I, et hagi ei ole esitatud õige isiku vastu, sest menetluse kestel on kostja III asemel sissenõudja muutunud. Kohus leiab, et taotlus asja läbivaatamata jätmiseks perspektiivituse tõttu puudub alus ning asjas on võimalik sisuliselt asjaolusid hinnata. Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 ning TsMS § 5 saab kohus läbi vaadata hagiavaldust kohtule esitatud asjaolude ja nõude piires. Kohus on küsinud kirjaliku vastu kostjatelt, kostja I ja II on selgitanud, et täitemenetluse käigus on sissenõudja muutunud. Kostjate vastused on hageja kätte saanud 18.04.2022. Menetluses valib hageja isiku(d), kelle vastu ta oma nõude suunab, samuti saab kostja asendamiseks TsMS § 208 kohaselt taotluse esitada hageja ise. Hageja on hagiavalduses märkinud, et „27.07.2021 kinnisasja arestimise aktist, 27.07.2021 teatest enampakkumisest ning 27.08.2021 enampakkumise aktist nähtub, et sissenõudjaks on Aktiva Finants OÜ. Kohtutäituri väitel on AS XXXX loovutanud täitemenetluse objektiks olevad nõuded Aktiva Finants OÜ-le.
Samas puuduvad dokumendid, mille aluseks oleks võimalik tuvastada, et sissenõudja on muutunud.“ Ka kohtumenetluses ei ole hageja taotlenud kostja asendamist TsMS § 208 alusel. Kohtule on hageja esitanud oma seisukoha, et TMS § 5 lg 1 kohaselt sissenõudjaks on isik, kes on esitanud täitmiseks nõude. Hageja leiab, et „esitatud tõendite kohaselt on täitemenetlus nr 022/2012/6304 algatatud AS XXXX 04.09.2012 täitmisavalduse alusel, mistõttu on AS XXXX sissenõudjaks täitemenetluses nr 022/2012/6304 ja kostjaks täitemenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohtumenetluses. Täitemenetluse nr 022/2012/6304 korraldas Tallinna kohtutäitur E V ja enampakkumise ostjaks on Xxxx OÜ.“ Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjate I ja II taotlused hagi läbivaatamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata.
24.Poolte vahel puudub vaidlus, et kohtutäitur E V algatas AS XXXX 04.09.2012 täitmisavalduse alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 022/2012/6304 ning müüs 25.08.2022 toimunud enampakkumisel 22 000 euro eest kostjale III hagejale kuuluva 1/2 suuruse mõttelise osa korteriomandist registriosa numbriga xxxx. Hageja heidab kostjale I ette, et nii täitmisteadet kui kutset vara arestimisele ning vara arestimise akti ei ole talle kätte toimetatud ning ta ei saanud kinnisasja müügi hinna osas kaasa rääkida.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas enampakkumise läbiviimisel rikuti selle olulisi tingimusi, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Hageja hinnangul toimus viidatud enampakkumine tühise arestimise alusel ja hageja suhtes toimunud täitemenetluses rikuti teisigi enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumise objektiks oleva kinnisasja arestimise tühisus tuleneb eelkõige asjaoludest, et võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; kinnisasi on arestitud isiku kasuks, kes ei ole täitemenetluse osaline, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja kohtutäitur rikkus oluliselt muud arestimise kohta käivad menetlusnorme.
26.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättetoimetamisest esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Vaidluse lahendamisel juhindub kohus mh TMS § 10 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama muude dokumentide hulgas täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ning enampakkumise akti. TMS § 10 lõike 2 kohaselt toimub dokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatu kohaselt.
27.Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud enampakkumise läbiviimisel sellise kaaluga rikkumised, mis tooksid kaasa enampakkumise kehtetuse. Hageja leiab, et täitemenetluse nr 022/2012/6304 toimikust ei nähtu, et Aktiva Finants OÜ oleks taotlenud täitemenetlusega ühinemist ja kohtutäitur oleks lubanud viimasel osaleda menetluses. Seega sissenõudjana tuleb käsitleda AS XXXX, kes on esitanud täitmiseks nõue. Hageja leiab, et käesolevas asjas ei ole kohtutäitur esitanud kohtule tõendeid, kust nähtuks, millal kõnealune täitmiseteade oli talle kätte toimetatud, mistõttu tuleb lähtuda võlgniku kinnitusest, et täitmiseteade oli temale esmakordselt kätte toimetatud koos 02.12.2021 kirjaga. Kohtutäitur ei ole seda väidet ümber lükanud ja 27.08.2021 enampakkumise ajaks ei olnud täitmisteadet kätte toimetatud. Kohtutäitur ei esitanud tõendeid, kust nähtuks, et hagejale oleks kätte toimetatud kutse kinnisvara arestimisele, 27.07.2021 kinnisasja arestimise akt ja 27.07.2021 teadet enampakkumisest. Täiteasja nr 022/2012/6304 toimikus puuduvad andmed osundatud dokumentide hagejale kätte toimetamise kohta, mistõttu tuleb lähtuda võlgniku kinnitusest, et nimetatud dokumendid olid temale esmakordselt kätte toimetatud koos 02.12.2021 kirjaga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lähtuda tuleb dokumentide kättetoimetamise kindlakstegemisel võlgniku kinnitusest. TsMS § 230 lg 1 kohustab pooli tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja kinnitus ei ole piisav tõend TsMS 229 mõttes ning teised asjas esitatud tõendid ja asjaolud seda ei kinnita, et esmakordselt sai ta dokumendid kätte 02.12.2021.
Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtutäituril oli kohustus vormistada eraldi dokumendiga sissenõudja osas õigusjärglus. Kui õigusjärglus on kohtutäiturile TMS § 18 lg 1 kohaselt tõendatud, astub uus võlausaldaja esialgse sissenõudja asemele ning täitemenetlus jätkub õigusjärglase suhtes sealt, kus see pooleli jäi ning menetlust läbiviiv kohtutäitur ei pea tegema õigusjärgluse kohta eraldi otsust.
28.Kohus leiab, et täitmisteade on võlgnikule käeolevas täiteasjas kätte toimetatud. Vaidluse all ei ole, et täitemenetluse nr 022/2012/6304 algatamise hetkeks oli kohtutäitur hageja suhtes läbi viimas täitemenetlusi nr 022/2010/922, 022/2012/385 ja 022/2012/1533. Täitemenetluses nr 022/2010/922 toimetati võlgnikule täitmisteade isiklikult kätte 10.03.2010 aadressil Xxxx. 18.03.2010 märkis võlgnik, et ta on nõus, et kättetoimetamist vajavad dokumendid edastatakse talle aadressil Xxxx ilma saamiskinnitust tagastamata. Dokument loetakse kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Täituri vastuse kohaselt sama postiaadressi kasutas hageja 01.10.2010 kohtutäiturile esitatud avalduses. Hageja on märkinud avalduses oma e-posti aadressi - xxxx, milliselt on pidanud kohtutäituriga kirjavahetust 2012. aasta veebruaris ja aprillis. Kohtule on hageja lisanud K S kirja, et ta elas aprillist 2012 kuni augustist 2012 aadressil xxxx. Isegi, kui lähtuda sellest, et tema elukoht oli xxxx nimetatud perioodil, ei ole ta sellest kohtutäiturit teavitanud, olles eelnevalt andnud nõusoleku edastada dokumendid xxxx.
29.Kohus leiab, et hageja väited täitmiseteate mittesaamise kohta on vastuolulised arvestades täitemenetluse faktilist läbiviimist ja toiminguid. Hageja ei ole ümber lükanud asjaolu, et pärast täitemenetluse algatamist on ta vaidlusaluses täitemenetluses soovinud maksegraafikut, ta on seda täitnud ja tasunud osamakseid viitega konkreetsele täitemenetlusele. Ühtlasi on täitemenetluse raames toimunud laekumised arestimise tulemusel nii võlgniku töötasust, kui ka arveldusarvetelt ning ka selles osas ei ole võlgnik vastuväiteid esitanud. Seega on ebatõenäoline, et talle ei olnud kohtutäitur kätte toimetanud täitmisteadet.
30.Kohus nõustub, et TMS ei näe kohtutäiturile ette kohustust viia kinnisasja arestimise toiming tingimata läbi võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. TMS § 70 lg 1 võimaldab vara üleskirjutamist võlgniku osavõtuta kahe manuka või politseitöötaja juuresolekul. Juhul, kui võlgnik ei viibinud arestimise juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte, mida kohtutäitur on kohtu hinnangul teinud. Kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate saatis kohtutäitur 28.07.2021 võlgniku aadressile Xxxx. Need dokumendid edastati võlgnikule 27.07.2021 ka e-posti teel. E-posti aadressile xxxx saatmisega on võlgnik ise nõustunud ja sellelt kohtutäituriga kirjavahetust pidanud. See elektronposti aadress ja elukoha aadress on võlgniku aadressideks ka registrite järgi. E-kirjas oli märgitud palve kinnitada dokumentide kättesaamist. Samas e-kirjas selgitati, et juhul kui kirja ja selle manuste kättesaamise kohta kinnitust ei saadeta, siis loeb kohtutäitur kirja koos manustega kolme tööpäeva möödumisel menetlusosalisele kätte toimetatuks (TMS § 10 lg 1 ja 5, TsMS § 3141 lg 1 ja 2). Kohtutäitur luges põhjendatult tuginedes TsMS § 314.1 lg ja 2 kinnisasja mõttelise osa arestimise akti ja enampakkumise teate võlgnikule kätte toimetatuks 01.08.2021. Hageja on hagis märkinud, et viidatud dokumendid, samuti 27.08.2021 enampakkumise akti, sai hageja esmakordselt kätte 02.12.2021, tutvudes kohtutäituri 01.12.2021 e-kirjaga. Ka see asjaolu kinnitab, et hagejale on edastatud dokumente menetluses esile toodud e-aadressile, mida ta valikuliselt kinnitab.
31.TMS § 10 lg 1 kohaselt kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule
enda valitud viisil. Käesolevalt ei ole hageja tõendanud, et vara arestimise akt oleks tühine TMS § 55 märgitud eeldustel.
32.Kuivõrd hagi jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb tühistada hagi tagamise abinõu. Seega tuleb tühistada Harju Maakohtu 09.12.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus määras seada kostjale III Xxxx OÜ kuuluvale kinnisasjale (xxxx, registrinumbriga xxxx) 1/2 suuruse mõttelise osa käsutamise keelumärge hageja J B’i kasuks. Menetluskulud
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
35.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.