Kohtulahend

02.03.2015 määrusega kohtutäituri kassatsioonkaebuse kassatsiooniastme menetluskulud Priit Petteri kanda.

menetlusse

võtmata

ning

XXX esitas 31.03.2015 Harju Maakohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on avaldaja menetluskuludena kandnud riigilõivu kokku 110 eurot (kaebuse, määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel) ning õigusabikulusid kokku 2 376 eurot (koos käibemaksuga). Avaldajale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot + km järgmiselt: 1) kohtumine kliendiga ja tutvumine materjalidega – 1 h, 144 eurot; 2) 25.03.2014 kaebuse koostamine kohtutäituri 24.03.2014 otsusele – 6 h, 864 eurot; 3) 01.04.2014 kaebuse koostamine kohtutäituri otsusele – 1 h, 144 eurot; 4) tutvumine puudutatud isikute seisukohtadega – 0,5 h; 72 eurot; 5) 29.04.2014 vastus puudutatud isikute seisukohtadele – 1 h, 144 eurot; 6) tutvumine Harju Maakohtu määrusega, selgitused kliendile – 1 h, 144 eurot; 7) määruskaebuse koostamine – 6 h; 864 eurot. Avaldaja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning ta pole käibemaksukohustuslane. Avaldaja palub kohustada kohtutäiturit tasuma väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivist. Puudutatud isiku I vastuväited Kohtutäitur leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on paljasõnaline ja tõendamata. Võlgnik käis pärast ringkonnakohtu otsust kohtutäituri juures vastuvõtul, kus väitis menetluskulude summaks ca 500 eurot, mis on viis korda väiksem, kui käesolevas avalduses kirjas. Seega on avalduses esitatud menetluskulud tõendamata ja fabritseeritud. Taotlusele pole lisatud kulusid tõendavaid dokumente ega arveid. Menetluskulud on ülepaisutatud. Avaldaja esindajaks pole olnud advokaadid ning asjas pole toimunud kohtuistungeid. Tunnihind on advokaatide tasemest kõrgem. Avaldaja menetluskulude nimekiri on ebatäpne ja liiga üldine – märgitud tegevustest ei selgu nende täpne sisu, samuti on nende peale kulunud aeg ülepaisutatud. Ei nähtu tsiviilasja numbrit. Ei ole arusaadav, milliste kliendi esitatud dokumentidega, kus ja millega seoses on avaldaja lepinguline esindaja tutvunud ja mida analüüsinud ning milline on nende dokumentide seos käesoleva tsiviilasjaga. 25.03.2014 kaebuse koostamisele kulunud aeg on liiga pikk, kuna kohtule koostati sisuliselt sama kaebus, mis kohtueelses menetluseski. Kulu on kantud enne tsiviilasja algust, seega puudub alus selle toimingu eest õigusabikulu väljamõistmiseks. Puudutatud isikute seisukohtadega tutvumise kuupäev on teadmata, arusaamatu on ka, mis asjus tutvuti. Määruskaebus oli sisult sama, mis juba enne menetluse algust kohtutäiturile ja kohtule esitatud kaebus, lisaks on kaebuse koostamise aeg ebamõistlikult pikk. Kohtuotsusega tutvumine ja/või analüüs ilma menetlusliku väljundita pole põhjendatud. Asjas esitatud hagi tagamise kohus algul rahuldas, kuid hiljem ringkonnakohus tühistas selle ning avaldaja seda edasi ei kaevanud. Seega pole avaldajal õigus nõuda hagi tagamise taotlusega seotud menetluskulusid. Teada on, et ainuüksi esialgse hagi koostamise tavapärane töömaht jääb maksimaalselt 4 tunni piiresse. Senise kohtupraktika kohaselt ei hüvitata ka esindaja ja kliendi omavahelise nõupidamise infovahetuse/kohtumiste kulu. Esitatud materjalidest ei nähtu ka see, kas

nimekirjas esitatud kuludest tehti vajalikud bürookulud või mis eesmärgil on tehtud registritest väljavõtteid. Samuti ei kuulu hüvitamisele avaldaja esindaja ilma selge menetlusliku väljundita mõtisklused (positsiooni kujundamine). Andmetest pole näha, kas avaldaja on tasunud riigilõivu ja kirjutanud riigilõivu tasumisel maksekorralduse selgitusse tsiviilasja numbri. Kui numbrit pole, saab seda kasutada eri menetlustes kuludokumendina. Käesoleva tsiviilasjaga samal ajal tegeles avaldaja esindaja olulisel määral ka teistes menetlustes seoses kohtutäiturite Risto Sepa ja Priit Petteriga. On ilmne, et lepingulise esindaja teenus jagunes kõigi menetluste vahel (tsiviilasi nr 2-14-58477, tsiviilasi nr 2-14-18798, XXX pankrotimenetlus). Kohtutäitur palub kontrollida tsiviilasjades nr 2-14-58477 ja 2-14-50757 väljamõistmiseks esitatud menetluskulude väljamõistmise avaldusi. Tegemist on avaldaja enda esilekutsutud kuludega. Kuigi avaldaja nõuab õigusabikulusid koos käibemaksuga, kinnitab ta, et pole käibemaksukohustuslane. Realistlikud oleksid õigusabikulud summas 500 eurot, mis tuleks jagada neljaga. Sellele on põhjendatud lisada riigilõivud avalduse esitamiselt (10 eurot) ja määruskaebuselt (50 eurot). Käesolevas kohtuasjas arutati kitsast ja piiratud küsimuste ringi, mistõttu polnud tegemist keeruka ega mahuka asjaga. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui kohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist sama seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt sama paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus selgitab esmalt, et puudutatud isiku I väited selle kohta, et avaldaja hoiab täitemenetlusest kõrvale või et kohus ei tühistanud kohtutäituri otsust täielikult, pole menetluskulude suuruse kindlaksmääramise menetluses enam asjakohased. Menetluskulude jaotus on kindlaks määratud jõustunud kohtulahendiga ning kohus seda enam muuta ei saa. Samuti ei saa kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada kohtutäiturile suuliselt antud infot eeldatavate menetluskulude suuruse kohta. Riigikohus on rõhutanud, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta esitama (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-98-13, p 13). Seega pole asjakohane puudutatud isiku I vastuväide, et avaldusele peaksid olema lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid (arved, maksekorraldused). Kohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks menetluskulusid tõendavaid dokumente avaldajalt välja nõuda. Kohus ei sea kahtluse alla õigusabi osutamist käesolevas asjas (avaldajal oli

volitatud esindaja Reet Vokk, kes esitas kohtule avaldaja nimel menetlusdokumente) ning menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingute vajalikkust ja neile kulutatud aja põhjendatust on võimalik tsiviilasja toimiku abil hinnata. Kohus ei leia ka, et oleks vajalik iga menetlustoimingu juurde märkida tsiviilasja number, milles toiming on teostatud. Avaldaja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja esindajal on kulunud 1 h kohtumisele kliendiga ja tutvumisele materjalidega. Kohus ei nõustu puudutatud isikuga I selles, et menetluskulude nimekirjas peaks detailideni lahti kirjutama, kus toimus kliendiga kohtumine ning mis dokumentidega täpsemalt tutvuti. Kuna kliendiga kohtumine ja dokumentidega tutvumine on kohtusse avalduse esitamise eeldus ja vajalik toiming, saab kohus sellele kulunud aega ning esitatud avaldust ja lisatud tõendeid hinnates siiski analüüsida õigusabikulu põhjendatust. Kohus leiab, et nimetatud õigusabi on näidatud mahus (1 h) põhjendatud. Avaldaja esindajaks kohtus on XXXning esitatud avaldus erineb oluliselt kohtutäiturile esitatud kaebusest (t lk 11-12), kus avaldaja esindajaks oli XXX. On loomulik, et esindajal tuli kohtuda avaldajaga ning tutvuda avaldaja olukorra ja vaidlust puudutavate dokumentidega. Ühe tunni kulutamine selleks on mõistlik aeg. Kohtutäituri otsusele kaebuse koostamiseks on avaldaja esindaja kulutanud 25.03.2014 ja 01.04.2014 kokku 7 h. Nagu eespool märgitud, erinevad kohtueelses menetluses kohtutäiturile ja 01.04.2014 kohtusse esitatud kaebused teineteisest oluliselt. Kohtusse esitatud kaebus on märkimisväärselt pikem ja põhjalikum, samuti on selle koostanud teine esindaja. Kohtule esimese menetlusdokumendi esitamiseks kulub eelduslikult kõige rohkem aega, kuna esindajal tuleb kujundada menetluslik positsioon, formuleerida argumendid, menetluslikud taotlused jne. Kohus on seisukohal, et kaebuse koostamiseks näidatud aeg kokku 7 h on kooskõlas kaebuse sisu ja mahukusega. Puudutatud isikud esitasid avaldusele vastuse 17.04.2014 (t lk 67-69) ning 21.04.2014 (t lk 7274. Seisukohad on ca 2-3 lk pikad ning kohtu hinnangul on nende analüüsimiseks 0,5 h kulutamine põhjendatud. Vastaspoole argumentidega tutvumine on kahtlemata vajalik menetlustoiming. Avaldaja esitas 29.04.2014 puudutatud isikute seisukohtadele vastuse (t lk 80-81). Arvestades, et avaldaja esindaja oli eelmise menetlustoimingu käigus juba puudutatud isikute vastustega tutvunud ning avaldaja järgnev seiskoht oli napilt kolmveerand lehekülge pikk, peab kohus seisukoha koostamise mõistlikuks ajakuluks 0,5 h. Seega vähendab kohus hüvitatavat ajakulu 0,5 h võrra. Harju Maakohtu 15.05.2014 määrusega tutvumine ja selle kohta selgituste jagamine kliendile on esindamise seisukohast vajalik toiming, kuivõrd määrusega tutvumine on hädavajalik selle peale määruskaebusega esitamiseks ning esindamise üks osa hõlmab ka kohtudokumentide sisu kliendile selgitamist. Selle toimingu peale pole menetluskulude nimekirjas märgitud 1 h kulutamine ebamõistlikult pikk aeg. Määruskaebuse koostamine ringkonnakohtule on kohtu hinnangul küll vajalik toiming, kuid sellele 6 h kulutamine põhjendamatult pikk aeg. Arvestades, et esimese astme menetluses olid poolte põhiväited juba esitatud ning eelnevalt oli esindajal kulunud aega maakohtu otsusega tutvumisele, on põhjendatud kulutada määruskaebuse koostamisele maksimaalselt 4 h. Seega vähendab kohus nimetatud toimingu osas ajakulu 2 h võrra. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud esindaja ajakulu käesolevas asjas kokku 14 h.

Kohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et esindajakulu tuleks jagada neljaga, sest avaldajal on käimas ka teised õigusvaidlused (kohtutäitur Risto Sepaga seotud asi nr 2-1458477, 311 XXX OÜ-ga seotud menetlus nr 2-14-18798, XXXpankrotimenetlus). Kohus kontrollib konkreetse asja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust toimiku põhjal. Puudutatud isiku I väljatoodud menetlused on käesolevast erinevad ning kohtul pole võimalik hinnata, kas ja mil määral teistes menetlustes esindajana saadud info võis hõlbustada esindamist käesolevas asjas. Lisaks kontrollis kohus, et asjades nr 2-14-58477 ja 2-14-18798 pole avaldaja esindajaks olnud Reet Vokk. Kohtutäitur on esitatud vastuväite esindaja tunnitasu suurusele. Riigikohtu senises praktikas on advokaatidest esindajate puhul mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus on kohtutäituriga selles osas nõus, et sarnase õigusteenuse võrdlemisel tuleks arvestada, kas esindaja on (vande)advokaat või mitte. Advokaadi puhul võib teine pool ette näha kõrgemat esinduse hinda kui mitteadvokaadi puhul, kuivõrd advokaadile on antud õigusabiteenuse turul esinemiseks riiklik tunnustus, mis võib tõsta tema õigusabiteenuse maksumust. Kuna avaldaja esindaja on ilma advokaadi kutsetunnistuseta, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista õigusabikulud välja väiksemas määras, so tunnihinnaga 70 eurot (millele lisandub käibemaks). Puudutatud isik on esitanud vastuväite õigusabikulude koos käibemaksuga väljamõistmise kohta. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt hüvitatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuuluvad õigusabikulud väljamõistmisele koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õigusabiteenuse osutamine avaldajale oli põhjendatud ja vajalik kokku 14 ulatuses tunnihinnaga 84 eurot (koos käibemaksuga). Seega kuulub Priit Petterilt XXX kasuks väljamõistmisele õigusabitasu 1 176 eurot. Avaldaja taotleb lisaks riigilõivude kokku 110 euro hüvitamist. Avaldaja on tasunud riigilõivu 02.04.2014 maksekorraldusega 10 eurot avalduselt ning 50 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt. Kohtul pole kahtlust, et nimetatud riigilõivud on tasutud käesolevas asjas; seda võib järeldada maksekorraldusele märgitud infost. Lisaks tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot määruskaebuse esitamisel maakohtu määrusele ning see on tõendatud 26.06.2015 maksekorraldusega (t lk 125). Kohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et esialgse õiguskaitse avalduselt tasutud riigilõiv temalt väljamõistmisele ei kuulu. Ilma avalduse esitamise vajaduseta poleks avaldajal tekkinud ka esialgse õiguskaitse riigilõivu tasumise vajadust. Seaduses pole sätestatud, et esialgse õiguskaitse avalduselt tasumisele kuuluv riigilõiv jääb igal juhul esialgset õiguskaitset taotleva isiku kanda. Esialgse õiguskaitse määrus (t lk 55) jõustus edasi kaebamata, mistõttu jääb arusaamatuks puudutatud isiku I väide esialgse õiguskaitse tühistamise kohta. Kui avaldus rahuldatakse, kannab menetluskulud, sh avaldaja tasutud riigilõivud, eelduslikult menetluse vastaspool, käesoleval juhul puudutatud isik I. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad puudutatud isikult I väljamõistmisele avaldaja tasutud riigilõivud kokku summas 110 eurot.

Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele avaldaja õigusabikulu 1 176 eurot ning riigilõivud 110 eurot, kokku 1 286 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.