Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Harju Maakohtule on esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses. Probleemi kirjeldusest nähtub, et avaldaja soovib riigi õigusabi elatise väljamõistmiseks ja ainuhooldusõigust lapse suhtes. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna elatise mittemaksmisel rikutakse alaealise lapse õigusi ja elatise nõude esitajaks on laps, siis ei ole taotlejal õigust, mida on rikutud, mistõttu kohus keeldub RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel riigi õigusabi andmisest elatise nõude osas. Kohus selgitab, et lapsele elatise väljamõistmiseks on Eesti Kohtute kodulehel (kohtumenetlus – dokumentide vormistamisest – hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks) hagiavalduse vorm (kättesaadav http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest), mis on arusaadav ja täidetav ilma advokaadi abita. Lapsega koos elav vanem teab faktilisi asjaolusid

(lapse vajadusi) ise piisavalt hästi, mistõttu nende asjaolude esile toomiseks kohtus ei ole õigusalased teadmised vajalikud. Kohtu hinnangul ei ole vaidlus õiguslikult keerukas ning kuna õigusnorme kohaldab kohus, siis on hageja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Juhul kui menetluse käigus siiski ilmneb, et asja õigeks lahendamiseks on vajalik määrata advokaat, saab esitada vastavasisulise taotluse ka menetluse kestel. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotluse kohaselt on taotleja lahutatud, kelle ülalpidamisel on alaealine laps. Taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et avaldaja on alates 12.03.2015 arvel töövõimetuspensioni saajana. Taotleja sissetulekuks on sotsiaaltoetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt 158 eurot, millele lisandub peretoetus. Taotluse kohaselt on taotleja vältimatuteks püsikulutusteks (1 kuu kohta) kulutused eluasemele 380 eurot, toidule 250 eurot, transpordile 75 eurot, sidele 30 eurot, tervishoiule 20 eurot ja muud kulud (riided ja jalanõud 200 eurot ja olmetarbed 20 eurot) 220 eurot, kokku 975 eurot. Taotluse kohaselt ületavad pere väljaminekud 4,8 kordselt sissetulekuid, kuid taotlusest ei selgu, millistest vahenditest kaetakse sissetulekuid ületav osa. Taotleja majandusliku seisundi hindamiseks on kohus teinud päringud kinnistusraamatusse, Maanteeameti hallatavasse liiklusregistrisse, Eesti Väärtpaberikeskusesse, Maksu-ja Tolliametile ja krediidiasutustesse. Seisuga 28.08.2015 on taotleja Eesti Krediidipanga saldo 0 eurot ja viimasel neljal kuul liikumised puuduvad. Seisuga 19.08.2015 on LHV Panga arvelduskonto jääk 1,04 eurot. Seisuga 27.08.2015 on AS SEB Panga jääk 45 eurot. Seisuga 24.08.2015 on Swedbank arvelduskonto jääk negatiivne -3,84. Kinnistusraamatu e-päringu andmetel on avaldaja kahe XXX (registriosa XXX, XXX) kaasomanik ning talle kuulub mõlemast 1⁄2. Taotlusest nähtuvalt on 1 korter avaldaja ja tema pereliikme elukohaks. Maanteeameti hallatava liiklusregistri e-päringu andmetel ei kuulu avaldajale sõidukeid. Eesti Väärtpaberikeskuse e-päringu andmetel omab isik väärtpaberikontot. Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule teatise taotleja sissetuleku kohta, mille kohaselt on taotlejale tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist perioodil 01.08.2014-31.07.2015 väljamakseid 729,60 eurot. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kuigi avaldaja on märkinud taotletava õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses, kuulub probleemi kirjelduses märgitud vaidluse (vanema õiguste määramine lapse suhtes) lahendamine tsiviilkohtu pädevusse, mistõttu avaldajale antakse riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 kohaselt antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuigi avaldaja on hetkel töötu ja saab töövõimetuspensioni, on kohus seisukohal, et avaldaja on tööealine, kellel on järgmisel aastal käivituva töövõime reformi raames võimalik leida sobivat tööd ja planeerides edaspidi oma väljaminekuid, võimeline hüvitama 50% riigi õigusabi tasust osamaksetena igakuiselt pärast riigi õigusabi kulude ja tasu suuruse kindlaksmääramist. Kohtu taotlusel nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi Eesti Advokatuur (Rävala pst 3, 10143 Tallinn, tel 6620665, faks 6620677, [email protected]). Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Riigi õigusabi osutamisel tõendab advokaadi volitust riigi õigusabi saaja esindamiseks advokaadi kinnitus, et teda on

määratud riigi õigusabi osutama. Kahtluse korral võib nõuda advokaadi nimetamise kohta kinnitust advokatuurilt. Taotleja on märkinud taotlusse, et ta on võimeline advokaadiga suhtlema eesti keeles. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.