2-15-10424/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjatel on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Rakvere Betoon OÜ esitas 10.07.2015 Viru Maakohtule hagi Logmans Grupp OÜ ja M V vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 08.04.2015 hageja, kostja I ja kostja II kokkuleppe. Kokkuleppega ühines kostja II põhivõlgniku, st kostja I rahaliste kohustustega. Kokkuleppega reguleeriti sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmine täiendava tähtaja jooksul ning lepiti kokku viivise summa. Põhinõudeks märgiti kokkuleppe punkt 2 kohaselt 1662,87 eurot, millele lisandus viivisena üksnes 50 eurot. Põhinõude aluseks olid arved nr 1775 summas 1099,50 eurot maksetähtajaga 03.12.2014 ning arve nr 1348 summas 2034,48 eurot maksetähtajaga 06.10.2014. Arvest nr 1348 oli tasumata summaks 563,37. Rahalise kohustuse täitmine pidi toimuma osamaksetena. 200 eurot tasutakse hiljemalt 03.04.2015 ning millest 50 eurot on viivised, 300 eurot tasutakse hiljemalt 30.04.2015, 300 eurot tasutakse hiljemalt 15.05.2015, 300 eurot tasutakse hiljemalt 30.05.2015 ja ülejäänud 612,87 eurot tasutakse hiljemalt 15.06.2015. Kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus nõuda kokkuleppe rikkumisel viivist määras 0,5% tasumata summalt päevas, mh ka selle perioodi eest, mis oli enne kokkuleppe sõlmimist. Hagiavalduse kohaselt võttis kohustusega ühinemise tulemusel kostja II kohustuse vastutada rahalise kohustuse täitmise eest, mis on tekkinud kostja I ja hageja vahel sõlmitud müügilepingu alusel ning milliste täitmise osas sõlmiti uus kokkulepe, mis andis kostjatele võimaluse täita rahaline kohustus täiendava tähtaja jooksul. Kostjad ei ole vaatamata lubadustele oma rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostjad on ise tekitanud olukorra, kus hagejal on õigus nõuda

neilt viivist summas, mis ületab oluliselt kokkuleppes märgitud kokkuleppelise viivise summa. Rahalise kohustuse aluseks on hagejalt ostetud kaubabetoon, koos selle juurde tellitud teenustega, mille kohta on vormistatud saatelehed ning arved. Kostjad on tasunud 500 eurot, millest 50 eurot arvestati viiviseks, vastavalt kokkuleppele ning põhinõudeks on seega 1212,87 eurot. Sissenõutava viivise summaks 10.07.2015 seisuga arvestab hageja üksnes 500 eurot. Arve nr 1775 summas 1099,50 maksetähtaeg 19.11.2014 viivise summaks on 01.04.2015 seisuga 731,50 eurot (133kp x 5,5.-). Kokkuleppes märgitud põhivõlgnevuse 1212,87 euro viivis arvestades kokkuleppe lõpptähtajast, st 15.06.2015 kuni 10.07.2015 on 132 eurot (22kp x 6.-). Jooksva viivisena palub hageja välja mõista lepingus sätestatud määrast väiksemas määras, st 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja loodab, et asi lahendatakse kompromissiga, mistõttu ei ole soovi teha kulutusi riigilõivu osas. Hagi on esitatud VÕS § 65 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 178 lg 1, 208 lg 1 alusel taotlusega välja mõista kostjatelt solidaarselt lisaks põhivõlale ka sissenõutavaks muutunud viivis ja hagi esitamisest hageja kasuks tasumata põhisummalt viivis 0,05% päevas alates 10.07.2015 kuni põhinõude tasumiseni ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustusega täitmise viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 395 lg 5 kohaselt hagile vastuse