Muud

Harju Maakohtu menetluses on A. J. maksejõuetusavaldus. Võlgnik palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võttis avalduse 23.09.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Svetlana Pildeni. Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 18.10.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgniku teadaolevad kohustused hinnanguliselt 25 415,72 eurot. Kõik nõuded on alates 2022. aastast täitemenetlustes. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaaltoetus 600 eurot. Võlgnikul puudub arestitav sissetulek ning realiseeritav vara. Seetõttu on ilmne, et lähitulevikus ei ole võimalik võlgniku varast või sissetulekust kohustusi täita. Swedbanki konto väljavõttelt selgub, et võlgnik hakkas võtma laene alates 2021. aasta septembrist, ning suurem osa laenurahast kulutati online-kasiinodes või spordipanuste portaalides. Hasartmängukulutused jätkusid kuni 17.09.2024. Lisaks selgub, et võlgnikul oli vähemalt Revolut maksekonto, mille kohta ei ole ta andmeid esitanud. FIMS § 45 lg 3 p 4 sätestab, et kohus võib jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Vara raiskamist loetakse samuti võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Lisaks võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara, sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta (FIMS § 45 lg 3 p 5). Käesoleval juhul ei ole võlgnik esitanud täielikke andmeid oma maksekontode ja laenuraha kasutamise kohta. Usaldusisik on selgitanud, et võlgnikul on kohustus kohustustest vabastamise menetluse käigus tegeleda tulutoova tegevusega või seda aktiivselt otsida. Võlgnik on aga teatanud, et ta ei otsi tööd, kuna on lapseootel. Seetõttu on võlausaldajate nõuete rahuldamise tõenäosus, isegi osaliselt, praktiliselt olematu. Arvestades, et kohustustest vabastamise menetlusel puudub perspektiiv, ei pruugi pankrotimenetlus võlgniku huvides olla. Peale selle, kui võlgnik jäetakse kohustustest vabastamata, algab nõuete aegumistähtaeg uuesti pankrotimenetluse lõppemisest (TsÜS § 157 lg 3). Seega on alust kaaluda avalduse tagasivõtmist. Võlgnik teatas, et pigem ootaks, mis juhtub kolme aasta pärast. Kui esinevad alused menetluse algatamata jätmiseks, peab võlgnik arvestama, et menetluskulud jäävad tema kanda. Võlgnik on väljendanud seisukohta, et üks lisanduv võlg ei avaldaks tema olukorrale enam märkimisväärset mõju. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus tegi 11.12.2024 määrusega ettepaneku A. J. pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda kohtu deposiiti 2 500 eurot pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 20.12.2024. Kohtul puuduvad andmed, et keegi oleks ettemaksu tasunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. J. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt 25 415,72 eurot. Sissetulekuks on sotsiaaltoetus 600 eurot. Võlgnik on olnud vähemalt raskelt hooletu oma vara ja kohustuste kohta ning maksejõuetuse tekkimise põhjuste andmete esitamisel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS§ 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine ja lg 3 p 5 kohaselt võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus olles tutvunud usaldusisiku aruandega asub samuti seisukohale, et võlgnik on olnud viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata FiMS § 45 lg 3 p 4 ja p 5 alusel. Kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 11.12.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 20.12.2024. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal oli kuupalga alamäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi, sh 1 tund asja materjalidega

tutvumisele ja võlgnikuga suhtlemisele, 1 tund päringute tegemine, 3 tundi vastuste ja kontoväljavõtete analüüs, 4 tundi hinnangu, vara- ja võla nimekirja koostamine. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 268,80 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest. Kuna pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus on 8 tunni eest (alustatud pooltunde 16 × 33) 644,16 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 644,16 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 624,64 eurot (1268,80 – 644,16) tuleb jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.