2-15-6147
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.09.2015. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva
Tsiviilasja number
2-15-6147
Tsiviilasi
Vxxxx Sxxxx hagi Ferrander OÜ vastu saamata töötasu nõudes
Tsiviilasja hind
216€
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja Ferrander OÜ (registrikood xxxxxxxxx asukoht Näituse 26 Tartu) esindaja juhatuse liige Dxxxxx Vxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalikus menetluses vastavalt 21.07.2015.a määrusele
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Ferrander OÜ-lt Vxxxx Sxxxx kasuks saamata töötasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot (bruto) ja 4 (neli) eurot 70 senti (neto). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Ferrander OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
Varasem menetluse käik - Hageja pöördus 18.02. 2015 Töövaidluskomisjoni poole avaldusega, milles palus mõista tööandjalt välja saamata töötasu perioodi 30.11-15.12.2014.a (Töövaidlusasi 4-1/394-15).
- Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) tegi 25.03.2015.a otsuse nr 4-1/394-15, millega mõistis töötaja kasuks tööandjalt välja saamata töötasu 216 eurot (bruto). Otsuse põhjenduste on avaldajale tasumata perioodil 0112-2014-03.01.2015.a 9 tööpäeva eest (TVK t lk 25). - Tööandja esitas kohtule avalduse, milles palus töövaidlusasja läbi vaadata hagimenetluse korras. Vatsavalt ITLS § 24 lg 5 on hagiks avaldus TVK-le. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus välja maksta töötasu, mis tal on saamata perioodil 03-15.12.2014.a Avalduse kohaselt oli hagejal ja kostja vahel 30.11.2014.a sõlmitud tööleping perioodiks 01.12.2014-31.03.2015.a. Töötaja asus tööle pöörmepuhastajana. Avalduses teatas hageja, et töötas 8 tundi päevas perioodil 03.-15.12.2014 ja saamata jäi tasu 240€. Lõpparvega sai töötaja kätte 220€. Tööandja põhjendas eelnimetatud perioodil tasu mittemaksmist sellega, et lund ei olnud. TVK istungil selgitas hageja, et tal on saamata 9 päeva töötasu. Tööl pidi käima graafiku alusel. Tavaliselt helistati, et on vaja tööle tulla, kuid hageja läks tööle ka siis kui ei helistatud, ka laupäeval ja pühapäeval. Läks kella 6-ks oli kella 10-ni, siis tegi pausi ja uuesti oli 14.00-18.00 Hageja teatas kohtule vastuses, et jääb TVK-s esitatud nõuete juurde. Enne kui soojak toodi 10.12, oli hommikuti 2 tundi, vaatas objekti üle. Alguses oli tal vaid xxxxxx ja dispetšeri number, jaamakorraldaja numbrit ei olnud. Töölepingu sõlmimisel ütles tööandja, et tuleb 8 tundi päevas käija ja vajadusel teha ka ületunde. Kostja vastuväited Töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikus seisukohas teatas kostja, et vaidleb nõudele vastu. Tööandja võttis omaks, et töötajaga oli 30.11.2014.a sõlmitud töölepingu tööle asumise algusega 01.12.2014.a. Töölepingu alusel käis töötaja tööl ajagraafiku põhjal, st tööaeg arvestati summeritult. Töötaja esitas 03.01.2015.a avalduse töölepingu lõpetamiseks ja talle maksti samal päeval välja lõpparve. Kohtuistungil TVK-s selgitas kostja, et keegi ei käskinud töötajat perioodil 03.-11.12.2014.a tööle tulla. Töötaja pidi käima tööl graafiku järgi, mis asus soojakus ja millega kuu alguses tutvusid töötajad. Graafikut ei ole enam alles, see on hävitatud. Töötaja pidi käima kuus 140 tundis, see oli summeritult 2 nädala jooksul. Töötajal ei olnud täistööaeg. Kostja leidis, et töötaja ei ole tõendnaud, et käis nendel päevadel tööl. Töötaja pidi tööle tulekust teatama jaamakorraldajale ja tegema tööd, mida aga keegi teda tegemas ei näinud Kohtule esitatud avalduses esitas kostja samad seisukohad. Kostja leidis, et töötasud on välja makstud õigesti. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus, et Vxxxx xxxxxxja OÜ Ferrander vahel sõlmiti 30.11.2014.a tööleping perioodiks 01.12.2014-31.03.2015.a, mille kohaselt asus töötaja tööle pöörmepuhastajana (TVK t lk 2-3). Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et töötaja ütles 03.01.23015.a töölepingu üles (TVK t lk 19). Pooled vaidlevad selle üle, kas töötatud aja jooksul, so perioodil 01.12.2014-03.01.2015 on töötajale välja makstud kogu saada olev töötasu.
Töölepingu p 4.1 kohaselt oli töötaja töötasu 3€ tunnis. Esitatud tõendite kohaselt on tööandja tasunud töötajale töötasuna järgmised summad: 28.12.2014.a pangaülekandega avansina 120€ (TVK t lk 22) ja 03.01.2015.a kassa väljamineku orderi kohaselt sularahas 275.20€ (TVK t lk 18); kokku seega 395.20€. Töötaja esitas palgalehe (TVK t lk 16), millest nähtub, et töötajale on arvestatud brutotasu 125€, millest peeti kinni 2,5€ töötuskindlustuse ja 2,5€ pensionikindlustuse makseid, ning 323€, millest peeti kinni sotsiaalmaks 106.59€ tulumaks 31.47€, töötuskindlustuse makse 5,17€ ja pensionikindlustuse makse 6,46€. Kokku oli palgana arvestatud 420€ bruto ja välja pidi makstama 399.90€. Seega nähtub juba tõendite lihtsal analüüsil, et hagejale on välja maksmata arvestatud töötasu 4.70€. Pooltel on erinevad seisukohad sellest, millises mahus pidi hageja tööl olema ja kas talle selle eest õigesti tasu maksti. Töölepingu p 3.1. on pooled kokku leppinud, et töötaja töötab tööajagraafiku alusel ja töötaja tööaeg arvestatakse seitsmepäevase ajavahemiku kohta ning p 3.3. kohaselt ei tohi tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ületada keskmiselt 52 tundi kuni neljakuuse arvestusperioodi jooksul. Lepingu p 3.5 sätestas, tööaja graafikut võib muuta iga nädalal ette. Töölepingu tingimustele tuginedes ei saa asuda tööandaja poolt väljendatud seisukohale, et töötaja ei asunud tööle täistööajaga. TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt tuleb töölepingus märkida tööaeg. Seega tulnuks töölepingus märkida see, kui töötaja asus tööle osalise tööajaga (nt 0,5 koormusega). Kuna lepingus selline märge puudus, tuleb asuda seisukohale, et töötaja asus siiski tööle täistööajaga, mis vastavalt TLS § 43 lg 1 on eeldatavalt 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ka nimetatud sätte kohaselt tulnuks lühem tööaeg eraldi kokku leppida ja ka lepingusse märkida. Poolte kokkuleppe kohaselt töötas hageja summeeritud tööaja arvestuse kohaselt. Kohus selgitab, et ka summeeritud tööaja arvestuse korral peab pikemas perspektiivis töötaja tööajaks kujunema samuti keskmiselt 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. TLS § 43 lg 3 sätestab: summeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokku lepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Kostja esitas töötasu maksmise aluseks olnud tööajagraafiku (TVK t lk 17). Tegemist ei ole lepingu p 3.1. sätestatud graafikuga, mille aluselt töötajaid tööle kutsuti ja mis esitati n.ö ette. Nimetatud graafiku alusel on töötajale arvestatud tööaeg perioodil 01.-31.12.2014.a kokku 140 tundi. Nimetatud tööaja alusel on arvestatud ka lõpparves märgitud töötasu 420€ (3x140). Kohus leiab, et tööandja on töötajatel tööeaga arvestades eksinud seaduse nõuete vastu. Töötaja töötamise aja jooksul 01.12.2014-03.01.2015 on 4 seitsmepäevast täisperioodi ja 6 päeva, s.o peaaegu 5 seitsmepäevast perioodi. Seega pidi hageja selle aja jooksul töötama vähemalt 5x40=200 tundi. Arvestades lepingu p 4.1 kokku lepitud tunnitasu 3€, pidi töötaja töötasuks seega 600€ brutos. Kuna tööandja arvestas töötasu vaid 420€, on vähem arvestatud 180€. Kohus leiab, et kostja vastuväited töötasu mitte arvestamise kohta ei ole asjakohased või on tõendamata. Esiteks ei ole avaldaja esitanud tööajagraafikudi, millest nähtuks, millisteks päevadeks oli hageja tööle määratud. Esitatud tööajagraafik (TVK tlk 17) näitab vaid tööaega, mille kohta tööandja või tema esindaja on teinud ülestähendused töötaja tööl oleku kohta tööandja arvates ja see graafik on olnud aluseks töötasu arvestamisel. Teiseks pidi tööandja nimetatud graafikut koostades arvestama, et töötajal on õigus teha tööd keskmiselt 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja puhul on võimalik tööaega veidi vabamalt jagada (st panna isik mõneks nädalaks tööle väiksema kui 40 tunnise koormusega ja siis mõnel
nädalal suurema koormusega). Kui aga lähtuda, et töötaja oligi tööle määratud nimetatud graafikus märgitud ulatuses, ei ole tööandja teda tööle määranud viie nädala jooksul 60 tunnis (s.o 7,5 tavatööpäeva) ulatuses vähem kui pidanuks. Kohus leiab, et sellises mahus tööga mittekindlustamine ei ole isegi summeeritud tööaja puhul põhjendatud ja rikub töötaja õigusi. Kohtule esitatud tööajagraafiku alusel saab asuda seisukohale, et tööandja on kas rikkunud töötaja õigust teha tööd, sest perioodil 03.-11.12.2014.a ei ole töötajale tööd antud (rohkem kui seitsmepäevase perioodi jooksul pole ühtegi tundi) või siis on tööandja eksinud ja jätnud töötaja tööl oleku nimetatud graafikus fikseerimata. Kohus leiab, et nimetatud graafik ei vabanda tööandjal töötajale töö mitteandmist ja/või töötasu mittemaksmist, kui tööd anda ei ole. Nimelt märgib kohus, et tööandja põhjendas töötaja mitte tööle panemist (kutsumist) sellega, et töötajal ei olnud midagi teha, sest lund ei olnud. Kohus selgitab, et TLS § 35 kohaselt tuleb töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksta keskmist töötasu ka siis kui tööd anda ei ole. Seega pidi kostja maksma hagejale keskmist tasu ka siis, kui tegelikult reaalset tööd ei olnud. Tasu maksmist ei vabanda ka kostja selgitused, et töötaja pidanuks end jaamakorraldaja juures tööle möllima ja ta jättis selle kohustuse täitmata. Töölepingus sellist kohustust sätestatud ei ole. TVK-le ja kohtule ei esitaud töö sisekorra eeskirju või muid töökorralduse reegleid, millest eelnimetatud väidetav kohustus tuleneks. Kostja on jätnud seega oma väite tõendamata. Seoses töötaja tööl oleku kontrollimisega selgitab kohus, et kuna töölepingu üheks iseloomulikuks tunnuseks on see, et töötaja teeb tööd tööandja juhendamise ja kontrolli all, on tööandjal ka kohustus kontrollida, kas töötaja tõepoolest tööl viibib- TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on töötajal kohustus pidada tööaja arvestust. Vastupidist saab määrata kas töölepingu või töökorraldust reguleerivate eeskirjadega. Nagu eelpool märgitud, ei tõendanud kostja nimetatud kohustuse panemist töötajale. Seega puudud hagejal kohustus tõendada, et ta tööl oli. Seejuures ei vabasta ka töötaja väidetav kohustus end tööle registreerida tööandjat kohustusest kindlustada töötaja kokkulepitud tööga kokkulepitud mahus ning maksta selle eest tasu (§ 28 lg 2 p 1 ja 2). Kuna tööandja on jätnud töötajale töötasu arvestamata summas 180€(bruto), tuleb nimetaud summa välja mõista. Samuti tuleb välja mõista arvestatud, kuid vähem tasutud 4.70€ (neto).
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Käesolevalt oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest RLS § 22 lg 1 p 1 alusel. Pooled ei esitanud kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirju. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et pooltel puuduvad menetlusega seotud hüvitamisele kuuluvad kulud ja seetõttu pole vajalik välja mõistetavate kulude summat kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.