XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ning YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.01.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2018 otsus osas, milles maakohus mõistis XX-lt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu 528 eurot ja tasumata riigilõivu 300 eurot ning maksmisega viivitamisel viivise nendelt summadelt.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega vabastada XX riigi õigusabi tasu 528 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. XX-l puudub maakohtus tasumata riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustus.
3.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 12.01.2018 otsus muutmata.
Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. XX-l puudub ringkonnakohtus tasumata riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustus.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 22.09.2016 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmiti poolte abielu 11.05.2001 ning abielu lahutati 31.08.2015. Hageja palus jagada poolte ühisvara (vallasvara): - sõiduauto Ford Aerostar (reg nr XXXXXX), väärtus 160 eurot; - sõiduauto Renault Megane Scenic (reg nr XXXXXX), väärtus 1099 eurot; - tolmuimeja Kirby Sentria; - garderoob-kapp, väärtus 1000 eurot; - televiisor, soetatud 2015, väärtus 200 eurot; - naiste jalgratas, väärtus 87,50 eurot; - blender Bomann, väärtus 25 eurot; - köögitarvikute komplekt Moulinex, väärtus 30 eurot; - jäätisemasin Severin, väärtus 20 eurot; - triikraud Philips, väärtus 30 eurot; - leivaküpsetaja, väärtus 45 eurot; - induktsioonpliit Electrolux, väärtus 500 eurot; - pesumasin Ariston, väärtus 270 eurot; - mikrolaineahi, väärtus 53 eurot; - välitelk, väärtus 60 eurot; - Dormeo voodimadrats ja -kate, väärtus 300 eurot; - sülearvuti, väärtus 265 eurot; - Geodeesia mõõduaparaat Trimble GNSS, väärtus 8000 eurot; Eelnimetatud vara asub kostja valduses ja tuleb jätta kostjale ning hageja kasuks tuleb välja mõista rahaline kompensatsioon. Lisaks on poolte ühisvaraks, mis tuleb poolte vahel jagada: - kostja tulu ettevõtlusest seisuga 31.08.2015; - abikaasade pangaarvetel seisuga 31.08.2015 olnud rahalised vahendid; - täiendava vabatahtliku kogumispensioni osakud 735,87 eurot.
Kostja vastuväited
3.Kostja leidis, et vara, mille jagamist hageja taotles, ei ole osaliselt ühisvara, ning ei ole ka sellise väärtusega, nagu hageja väitis. Vastuhagi
4.30.06.2017 esitas kostja vastuhagi, milles soovis osa hagis märgitud esemetest jagada teisel viisil ning jagada perekonna huvides võetud kohustused.
5.Kostja soovis vastuhagi kohaselt jätta hagejale ühisvarast sõiduki Renault Megane Scenic (utiliseerimiseks), tolmuimeja Kirby Sentria, jäätisemasina Severin ning Dormeo madratsi ja katte.
6.Kostja soovis ühisvarana jagada kohustused: - 31.08.2015 võetud laenu 300 eurot; - 21.08.2015 võetud laenu 199 eurot; - 25.06.2015 võetud laenu 300 eurot; - 06.05.2015 võetud laenu 350 eurot; - 05.12.2014 võetud laenu 500 eurot; - 03.05.2006 võetud laenu 1917,34 eurot (30 000 krooni); - 28.05.2005 võetud laenu 102,26 eurot (1600 krooni); - 01.08.2014 võetud laenu 300 eurot. Vastuväited vastuhagile
7.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas hagi 12.01.2018 otsusega osaliselt. Kohus jättis hagejale ühisvaraks olnud rahalised vahendid hageja pangakontol 2,17 eurot ja kostjale sõiduautod Ford Aerostar (0 eurot) ja Renault Megane Scenic (0 eurot), tolmuimeja Kirby Sentria (150 eurot), naiste jalgratta (87,50 eurot), jäätisemasina Severin (20 eurot), triikraua Philips (30 eurot), leivaküpsetaja (45 eurot), induktsioonpliidi Electrolux EKI 54500 OX (500 eurot), pesumasina Ariston ARTXF109 (120 eurot), Dormeo Comfort voodimadratsi ja –katte (65 eurot), kostja pangakontol olnud rahalised vahendid 462,40 eurot ja täiendava kogumispensioni osakud 737,87 eurot. Tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 1106,80 eurot. Kohus rahuldas vastuhagi osaliselt ning jättis kostjale 03.05.2006 laenulepingu alusel võetud kohustuse 1917,34 eurot ning mõistis selle arvel hagejalt kostja kasuks välja 958,67 eurot. Kohus tasaarvestas hagiga ja vastuhagiga välja mõistetud summad ja määras kostjalt hageja kasuks väljamõistetavaks summaks 148,13 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda. Kohus määras riigi õigusabi osutaja tasuks 528 eurot (käibemaksuga). Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 300 eurot ja riigi õigusabi tasu 528 eurot ja märkis, et summad tuleb tasuda kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest. Summade tähtpäevaks tasumata jätmisel tuleb hagejal maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 märgitud ulatuses.
9.Maakohus leidis, et kogu jagada soovitav ja olemasolev väidetav ühisvara asub kas kostja või tema sugulaste otseses valduses ning ka jagatavad kohustused on võetud tema poolt, seega on mõistlik ja õiglane nii asjad kui kohustuste kandmine jätta kostjale.
10.Sõiduki Ford Aerostar osas puudus vaidlus, et tegemist on üle 10 aasta seisnud ning poolte ühise tütre mängumajana kasutuses olnud sõidukiga, mille ainsaks väärtuseks võiks olla vanaraua hind. Maanteeameti e-teeninduse väljatrüki kohaselt on sõiduki tühimass 1580 kg ja selle hind võiks olla K AS-i hinnakirja kohaselt 105 x 1,58 = 165,90 eurot. Hageja esitatud T OÜ tõendi järgi on utiliseeritava sõiduauto tonnihind 80 eurot. Arvestades asjaolu, et utiliseerimine toob kaasa kulutusi nii transpordile kui tõsteajale, puudub asjal väärtus, mida saaks ühisvara jagamisel arvestada. Sõiduk tuleb jätta kostjale väärtusetu
asjana, kuigi on soetatud abielu kestel ühisvara. Samuti puudub sõidukil Renault Megane Scenic utiliseerimiskulusid arvestades tegelik turuväärtus. Sõiduki tühimass on veelgi väiksem – 1325 kg – seega on väiksem ka tema eest vanarauana saadav hind võrreldes Ford Aerostariga. Sõiduk on põlenud ja kasutuskõlbmatu, registrist ajutiselt kustutatud ning tema sõidukorda taastamine ei ole otstarbekas. Sõiduk tuleb jätta kostjale väärtusetu asjana.
11.Tolmuimeja Kirby Sentria osas puudus vaidlus, et tegemist on 2008. aastal soetatud ühisvaraga. Hageja esitatud müügikuulutustelt sarnase vara osas ei ole näha vara soetamisaastat. Kostja esitatud Kuldse Börsi müügikuulutus, mille järgi pakutakse töökorras oleva vähekasutatud Kirby tolmuimejat hinnaga 150 eurot, on asjakohane tõend ning seega on kõnealuse vara väärtus 150 eurot.
12.Vaidlus puudus selles, et garderoob-kapp asub kostja isale kuuluvas korteris ning telliti just selle elukoha jaoks. Kostja esitatud fotod selgitustega on piisavalt veenvad, et tegemist on korteriomandi oluliseks osaks muutunud asjaga, mida mujal kasutada ei saa. Kapp on sisseehitatud vastavalt seintele, tal puudub põrand, lagi ja tagasein, uksed on kinnitatud põranda külge. Seega võib pooltel olla alusetu rikastumise nõue korteriomaniku vastu, kuid garderoob-kapi jagamiseks ühisvarana alus puudub.
13.Sisuliselt ei olnud vaidlust selles, et 2015. aastal soetasid pooled televiisori. Kostja väitis, et lapsed lõhkusid selle 2015. aasta augustis. Hageja väitel oli teler veel pärast abielulahutust septembris 2015 poolte ühises elukohas alles, kuid isegi kui selle väite alusel lugeda televiisor ühisvara hulka, puuduvad tõendid selle väärtuse kohta praegu. Kui tegemist on laste poolt lõhutud varaga, puudub sel väärtus ja ta tuleb jätta väärtusetuna kostjale, samas ei ole tõendeid vara praeguse seisukorra või olemasolu kohta. Kostjalt saaks hüvitist nõuda vaid juhul, kui ühisvara väheneb tema süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta.
14.Vaidlus puudus selles, et ühisvarana soetati naiste jalgratas ja see asub kostja valduses tänini. Tõendatud ei ole kostja väide ratta kuulumise kohta tema isale ning kostja ei esitanud vastuväiteid ega tõendeid ratta maksumuse kohta. Hageja esitatud müügikuulutuste järgi on jalgratta keskmine hind 87,50 eurot. Nimetatud hinnaga tuleb ratas jätta kostjale ning hagejale välja mõista hüvitis.
15.Blender Bomanni osas puudusid tõendid, mille alusel saaks väita, et kõnealune vara oli alles abielu lõppemise aja seisuga – poolte vande all antud seletused on selles osas vastuolulised. Nimetatud vara ei ole võimalik ühisvarana jagada ega hüvitist välja mõista. Sama kehtib köögitarvikute komplekti Moulinex osas.
16.Kostja valduses olev jäätisemasin Severin tuleb temale jätta ning asjas puudus vaidlus, et jäätisemasina väärtus on 20 eurot, mistõttu tuleb hageja kasuks asja väärtusest poole osas hüvitis välja mõista.
17.Vaidlust ei olnud selles, et triikraud Philips on olemas ja kostja valduses. Müügikuulutuse alusel tuleb selle väärtuseks lugeda 30 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks selle osas hüvitis välja mõista.
18.Kostja selgituste kohaselt purunes leivaküpsetaja abielu ajal, s.t ühisvara vähenes kostja süül, mistõttu tuleb seadme väärtus hüvitisena ühisvara hulka arvata ning pool väärtusest hageja kasuks välja mõista. Hageja esitas kaks müügikuulutust leivaküpsetajate kohta, mille keskmine hind on 51,50 eurot, hageja soovib väärtusena määrata 45 eurot, mistõttu tuleb sellest hinnast lähtuda. Kostja ei ole tõendeid leivaküpsetaja väärtuse kohta esitanud.
19.Vaidlus puudus, et induktsioonpliidi Electrolux EKI 54500 OX ostuhind 2012. aasta lõpus oli 922,74 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt on tegemist ühisvaraga. Hageja nimetatud 500 eurot võib pliidi vanust/kulumist ning esitatud müügikuulutusi arvestades olla kohane. Seega tuleb pliit jätta kostjale ja mõista hüvitisena hageja kasuks välja pool selle väärtusest. Samuti on poolte ühisvaraks pesumasin Ariston ARTXF109, mille väärtuse osas tuleb arvesse võtta nii hageja kui kostja esitatud müügikuulutusi, kuna ükski neist ei ole täpselt
sama marki pesumasina kohta. Arvestades kuulutustes märgitud hinda 350 + 85 + 129, on keskmiseks väärtuseks ümardatult 120 eurot, mis tuleb asja väärtuseks hinnata.
20.Vaidlust ei olnud, et mikrolaineahi oli perekonna kasutuses, kuna aga ostudokumendid puuduvad ja kostja vande all antud seletuse kohaselt ostis ta ahju 1998 - 1999, ei saa kõnealust asja ühisvara hulka lugeda.
21.Puudus vaidlus, et ühisvaraks on välitelk. Samas puuduvad tõendid selle kohta, millal ja millistel asjaoludel telk hävis, selle olemasolu ja väärtuse kohta. Seega ei ole võimalik telki ühisvarana jagada. Sama kehtib sülearvuti kohta. Selgeid andmeid selle asja olemasolu ja väärtuse kohta ei ole praegu ega abielu lahutamise aja seisuga. Kostja selgituse kohaselt lõhkusid arvuti lapsed. Seega ei saa seda ühisvarana jagada.
22.Asjas puudus vaidlus selles, et Dormeo Comfort voodimadrats ja madratsikate on ühisvara. Esemed on soetatud 2010. aastal. Samas on nimetatud esemed kuluvad asjad ning mõistlik on kasutuses olevate asjade hinna määramisel lähtuda kostja esitatud müügikuulutusest 3-4 aastat kasutuses olnud madratsile, mille hind on 55 eurot. Lisades kasutatud kattemadratsi hinna, mis võrrelduna müügitehingus oli ca 16% põhimadratsist, on kohane määrata asjade väärtuseks 65 eurot.
23.Vaidlus puudus selles, et geodeesia mõõduaparaat Trimble GNSS on kostja töövahend. Kostja isa kinkis suhteliselt kalli seadme soetamiseks kostjale raha. Eelneva põhjal ei ole kõnealune seade poolte ühisvaraks.
24.Kostja kui FIE 31.08.2015 seisuga ettevõtlusest saadud tulu kohta märkis kohus, et 2015.a tuludeklaratsioon ettevõtlustulu ei kajasta. Ettevõtlusest saadud tulem on küll 1272 eurot, kuid see on eelmiste maksustamisperioodide kulude tõttu maha arvatud, ning seega puudub ühisvarana jagatav tulu.
25.Abikaasade pangakontodel olevate rahaliste vahendite osas ei olnud vaidlust, et tegemist on ühisvaraga. Seega on ühisvarana jagatav nii hageja kontol olnud 2,17 eurot kui kostja kahel kontol olnud 462,40 eurot, mis tuleb jätta konto omanikele, tehes vastava tasaarvestuse. Kostja täiendava vabatahtliku kogumispensioni osakute väärtus oli abielu lahutamise päeval 735,87 eurot, mis jääb kostjale, ning hagejal on õigus saada poole summa osas hüvitist.
26.Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt, jättes kostjale ühisvara järgmises väärtuses: 0 eurot (Ford Aerostar) + 0 eurot (Renault Megane) + 150 eurot (tolmuimeja) + 87,50 eurot (jalgratas) + 20 eurot (jäätisemasin) + 30 eurot (triikraud) + 45 eurot (leivaküpsetaja) + 500 eurot (induktsioonpliit) + 120 eurot (pesumasin) + 65 eurot (madrats ja kate) + 462,40 eurot (kontodel olnud raha) + 735,87 eurot (pensioniosakud). Hagejale jääb tema pangakontol olnud 2,17 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis enamsaadu eest 1106,80 eurot.
27.Vastuhagis soovitud vallasvara osas, s.o sõiduki Renault Megane Scenic, tolmuimeja, jäätisemasina ja madratsi koos kattega osas, on kohus seisukoha eelnevalt võtnud.
28.Vastuhagis märgitud laenude osas on tõendatud üksnes 03.05.2006 laenulepinguga tekkinud laenusuhe. Tegemist oli perekonna huvides võetud kohustusega sel ajal kehtinud PKS § 20 lg 2 mõttes. Seega on põhjendatud jätta laenulepingu järgi saadud 30 000 krooni ehk 1917,34 euro tagastamise kohustus laenu võtnud kostjale, kuid mõista selle osas hagejalt välja hüvitis poole laenusumma osas ehk 958,67 eurot.
29.Seega tuleb vastuhagi rahuldada osaliselt ning tasaarvestada pooltelt välja mõistetud summad järgmiselt: kostja tasub hagejale 1106,80 – 958,67 = 148,13 eurot.
30.Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna hageja oli vabastatud asjas riigilõivu 300 euro tasumisest, tuleb see TsMS § 179 lg 1 alusel temalt riigi kasuks välja mõista. Samuti tuleb temalt välja mõista talle osutatud riigi õigusabi tasu, milleks on 528 eurot (sisaldab käibemaksu). Advokaadi tasu taotluses toodud summad ja ajakulu on kooskõlas menetluses toimunuga.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
31.Hageja esitas 12.02.2018 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse osaliselt tühistada. Hageja palus jätta muutmata maakohtu otsuse kostjale jäetavate ühisvara esemete kohta ja mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 1145,05 eurot. Menetluskulud maakohtus jätta poolte enda kanda. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagejalt mõisteti riigituludesse välja riigilõiv 300 eurot ja riigi õigusabi tasu 528 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
32.Hageja ei nõustu maakohtu poolt väärtuste määramisega sõidukitele, tolmuimejale Kirby, Dormeo madratsile ja madratsikattele ning sülearvutile. Hageja ei nõustunud ka seisukohaga, et poolte abielu ajal soetatud garderoob-kapp kuulub kostja isale.
33.Maakohus leidis ekslikult, et arvestada tuleb sõidukite Ford Aerostar ja Renault Megane Scenic utiliseerimise kulu. Maakohus ei ole tuvastanud kostja soovi ja hageja nõusolekut sõidukite utiliseerimiseks. Utiliseerimise kulu ei ole asja turuväärtuse osa TsÜS § 65 mõttes. Seega pidi kohus sõidukite väärtuseks määrama vastavalt 160 eurot ja 165 eurot.
34.Maakohus oleks pidanud tolmuimeja Kirby väärtuse määrama samal viisil, kui pesumasina väärtuse. Kohus jättis alusetult kõrvale hageja müügikuulutuse, mille kohaselt tolmuimeja müügihind oli 521 eurot. Seega oleks tolmuimeja väärtuse arvestus 150 + 521 = 671 : 2 = 335 eurot. Tolmuimeja on pika garantiiaja ja võimsa mootoriga kodumasin, mis nende aastatega ei saanud minna 20 korda odavamaks. Seega tuli arvestada tolmuimeja väärtuseks 335 eurot.
35.Maakohus ei arvestanud voodimadratsi ja –katte hinna määramisel, et hageja tõendas nende väärtust nii esemete soetamise dokumentidega kui ka müügikuulutustega. Tegemist on 15aastase garantiiga kaubaga, mis ei saanud odavneda 7 aastaga kuni 8 korda. Põhjendatud oleks lugeda madratsi komplekti väärtuseks müügikuulutuste keskmine ehk 286 eurot.
36.Maakohus eksis, kui leidis, et sülearvuti olemasolu ja väärtuse kohta ei ole selgeid andmeid. Hageja esitas tõendi (pildi), et sülearvuti on kostja valduses. Kostja oma väiteid, et sülearvuti läks katki, ei tõendanud. Sellises olukorras pidi kohus lähtuma hageja tõendist ja hageja ütlusest vande all, et sülearvuti oli olemas ja kuna kostja eseme väärtust ei vaidlustanud, tuli määrata selle väärtuseks hageja märgitud 265 eurot.
37.Maakohus leidis ekslikult, et garderoob-kapp on kostja isa korteri oluline osa. Nimetatud kappi on võimalik lihtsalt eemaldada ja sellega ei hävi ega muutu oluliselt peaasi – korter ega kapi detailid, neid on võimalik paigaldada mujale. Kui eraldatud osasid saab pärast eraldamist edasi kasutada ilma, et tuleks teha olulisi muudatusi, ei ole tegemist asja oluliste osadega. Seega tuli arvestada garderoob-kapp ühisvara hulka, jätta kapp kostjale ja mõista välja hagejale hüvitis 500 eurot.
38.Seega on ühisvara hind kokku 4211,77 eurot, millest tuleb kostjalt hagejale välja mõista hüvitis 2103,72 eurot. Kuna hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista hüvitis vaidlustamata osas 958,67 eurot, siis tasaarvestuse tulemusena tuleb hageja kasuks välja mõista 1145,05 eurot.
39.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, seega TsMS § 190 lg 4 järgi ei tule hagejal tasuda riigituludesse riigilõivu ega sellelt viivist. Samal põhjusel on ebaõige kohtuotsuse osa, et hagejal tuleb hüvitada riigi õigusabi kulud 528 eurot. Kohus oleks pidanud kaaluma TsMS § 190 lg 7 kohaldamist ja hageja vabastamist menetluskulude tasumisest riigituludesse. Hageja majanduslik olukord on võrreldes riigi õigusabi andmise ajaga halvenenud eelkõige selle tõttu, et hagejal sündis neljas laps 20.01.2018. Seega on hageja ainsaks sissetulekuks vanemahüvitis, millest peetakse kinni elatis kahe vanema lapse ülalpidamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
41.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei nõustunud maakohtu poolt väärtuste määramisega sõidukitele, tolmuimejale Kirby, Dormeo madratsile ja madratsikattele. Samuti ei nõustunud hageja asjaoluga, et jagamata jäi sülearvuti ja garderoob-kapp. Lisaks ei nõustunud hageja sellega, et temalt mõisteti riigituludesse välja riigilõiv ja riigi õigusabi tasu. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust eeltoodud osas.
42.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu ja riigi õigusabi tasu ning tasumisega viivitamisel viivise nendelt summadelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
43.Maakohus hindas sõidukite Ford Aerostar ja Renault Megane Scenic väärtuseks 0 eurot. Maakohus leidis, et nende väärtus võib olla vanaraua hind, kuid tegelik väärtus, arvestades sõidukite utiliseerimiskulusid, sõidukitel puudub. Hageja leiab, et sõidukitel on vähemalt vanaraua väärtus, kuna utiliseerimiskulu ei ole turuväärtuse osa. Kolleegium märgib, et maakohtu tuvastatu kohaselt oleks K AS hinnakirja järgi sõiduki Ford Aerostar väärtus vanarauana 165,90 eurot ning sõiduki Renault Megane Scenic väärtus veelgi väiksem. Kuusakoski AS hinnakirja kohaselt maksab tõstukauto teenus linnas 53 eurot (lisaks käibemaks), tõstetund 38 eurot (lisaks käibemaks). Eeltoodule lisandub jooksva kilomeetri tasu (III kd tl 187). Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus käesoleval juhul õigesti, et sõidukite väärtuse hindamisel tuleb arvesse võtta utiliseerimiskulud. Sõidukitel on väärtus üksnes vanarauana. Vanaraua eest raha saamine eeldab aga utiliseerimiskulude kandmist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et utiliseerimiskulusid arvestades puudub sõidukitel väärtus.
44.Maakohus hindas 2008.a soetatud tolmuimeja Kirby väärtuseks 150 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tolmuimeja väärtuse hindamisel põhjendatult tuginenud müügikuulutusele, kus on pakutud müüa 2008.a soetatud ja vähekasutatud tolmuimejat Kirby 150 euro eest (III kd tl 182). Kuna tegemist on samal aastal soetatud tolmuimejaga, siis on see võrreldav ühisvaraks oleva esemega ning maakohus on õigesti tuginenud just sellele tõendile. Hageja esitatud kahel tolmuimeja müügikuulutusel, hindadega 995 eurot ja 320 eurot, ei ole näha soetamisaastat. Lisaks on kallima tolmuimeja müügikuulutuses märgitud, et tegemist on peaaegu uue tolmuimejaga (II kd tl 11-12). Seetõttu ei ole tõendatud, et hageja esitatud müügikuulutustes märgitud tolmuimejate puhul on tegemist ühisvarasse kuuluva tolmuimejaga võrreldavate tolmuimejatega. Eeltoodule tuginedes ei tõenda hageja tõendid veenvalt ühisvarasse kuuluva tolmuimeja väärtust. Tsiviilasjast ei nähtu, et hageja oleks esitanud müügikuulutuse, mille kohaselt on tolmuimeja väärtus 521 eurot.
45.Maakohus hindas 2010.a soetatud Dormeo voodimadratsi ja katte väärtuseks kokku 65 eurot. Esemed maksid ostmisel 314,81 eurot (intressita) (III kd tl 127-128). Hageja leiab, et põhjendatud on määrata komplekti väärtuseks 286 eurot. Hageja on esitanud Dormeo madratsi müügikuulutuse summas 370 eurot. Kuulutuses on märgitud, et garantii on 15 aastat ning jäänud on 14 aastat (II kd tl 32). Samuti on hageja esitanud uue Memory madratsi müügikuulutuse summas 550 eurot (III kd tl 147) ning kasutatud Dormeo madratsi müügikuulutuse summas 390 eurot (III kd tl 151). Kostja on esitanud kasutatud Dormeo madratsi müügikuulutuse summas 55 eurot. Kuulutuses on märgitud, et madrats on kasutuses olnud 3-4 aastat (III kd tl 178). Hageja esitatud esimesest müügikuulutusest järeldub, et tegemist on ühe aasta vanuse madratsiga. Teises müügikuulutuses märgitud madrats on uus madrats. Seega ei ole nende madratsite puhul tegemist võrreldavate
madratsitega ühisvarasse kuuluva madratsiga. Hageja esitatud kolmandast müügikuulutusest ei nähtu, milline on madratsi kasutusiga. Kostja esitatud müügikuulutuses märgitud madrats (kasutusaeg 3-4 aastat) on kõige enam võrreldav ühisvarasse kuuluva madratsiga, mistõttu on maakohus põhjendatult sellele tõendile tuginedes leidnud, et madratsi ja madratsikatte väärtus kokku on 65 eurot.
46.Maakohus leidis, et kostja isa korteris asuv garderoob-kapp on korteriomandi oluline osa, mistõttu ei saa seda ühisvarana jagada. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et tegemist ei ole korteriomandi olulise osaga. Ringkonnakohus märgib, et TsÜS § 53 lg 1 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Vastavalt TsÜS § 53 lg-le 2 ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Kostja esitatud fotodelt (III kd tl 174-177) on näha, et kapp on ehitatud korteri sisse vastavalt seina mõõtmetele, kapil puudub eraldiseisev lagi, tagumine sein ja põrand. Kapiuksesiinid on kinnitatud põrandale ja lakke. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kapp on muutunud korteriomandi oluliseks osaks. Kapp on korterisse ehitatud konkreetse korteri mõõtmeid arvestades. Kapi põrandaks, laeks ja tagumiseks seinaks on korteri põrand, lagi ja tagumine sein. Kapi osade korterist eraldamisel ei oleks enam tegemist kapiga.
47.Maakohus leidis, et sülearvutit ei saa ühisvarana jagada, kuna ei ole selgeid andmeid asja olemasolu kohta ei praegu ega abielu lahutamise ajal. Hageja leiab, et sülearvuti olemasolu on tõendatud fotoga. Ringkonnakohus märgib, et hageja on esitanud foto, mille kohaselt on kostja valduses üks sülearvuti (II kd tl 189). Kostja väitis, et sülearvuti kuulus kostja isa CC-le, mis anti perele kasutamiseks, ning see utiliseeriti abielu ajal. Kostja on esitanud maksekorralduse, mille kohaselt on CC ostnud 22.10.2008 sülearvuti (III kd tl 97). Kostja isa CC andis tunnistajana ütlusi, et ta on arvuteid ostnud ja andnud arvuteid ka noortele kasutada (IV kd tl 31). Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud, et fotol olev arvuti soetati poolte poolt abielu ajal. Hageja ei ole sülearvuti ostmise kohta esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit. Kostja on tõendanud, et tema isa on ostnud sülearvuti, samuti on kostja isa andnud ütlusi, et ta on andnud oma arvuteid noortele kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja veenvalt tõendanud, et fotol olev arvuti kuulus ühisvara hulka, ning maakohus jättis selle põhjendatult ühisvarana jagamata.
48.Ülaltoodule tuginedes puudub alus muuta maakohtu otsust ühisvara jagamise osas.
49.Pärnu Maakohus andis 11.11.2016 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. 18.05.2017 määrusega andis Pärnu Maakohus hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena riigi õigusabi tasu ja kulud kuue kuu jooksul pärast nende kindlaksmääramist. 12.01.2018 otsusega jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda ja määras riigi õigusabi osutaja tasuks hageja esindamisel 528 eurot. Ühtlasi mõistis maakohus riigi õigusabi tasu 528 eurot ja riigilõivu 300 eurot hagejalt riigituludesse. Otsuse kohaselt tuleb summa tasuda kuue kuu jooksul otsuse jõustumisest ning tähtpäevaks tasumata jätmisel tuleb hagejal tasuda viivist. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, küll aga vaidlustas selle riigi õigusabi tasu ja riigilõivu riigituludesse väljamõistmise osas.
50.Kolleegium leiab, et maakohus mõistis hagejalt põhjendamatult välja riigilõivu 300 eurot riigituludesse. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-119-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja hagi rahuldati osaliselt, siis ei saanud maakohus
hagejalt riigilõivu riigituludesse välja mõista. Seega tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu 300 eurot ja viivise.
51.Maakohus on mõistnud hagejalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 528 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 27 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kuna hageja menetluskulud jäid hageja kanda, siis esines alus hagejalt riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks. Riigikohus on siiski 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 32-1-152-12 (p 23) märkinud, et hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et apellatsiooniastmes esitatud menetlusabi andmise taotlusest ja apellatsioonkaebuse selgitustest nähtub, et hageja majanduslik olukord on raske. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigi õigusabi tasu 528 eurot ja viivise. Ringkonnakohus vabastab hageja riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.
52.Kuna tegemist on hagilise abieluasjaga, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Riigikohtu 05.03.2014 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-183-13 (p 10) tuleneb, et TsMS § 164 lg 1 kohaldub kõigi kohtuastmete suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul menetluskulude jaotamisel alus TsMS § 164 lg 2 rakendamiseks. Kuna apellatsioonimenetluse kulud jäävad poolte endi kanda, siis puuduvad pooltel ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja on ringkonnakohtule teatanud, et ta ei taotle ringkonnakohtus riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist.
53.Tallinna Ringkonnakohus jätkas 26.03.2018 määrusega hagejale menetlusabi andmist ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Kuna hagi on rahuldatud osaliselt ja ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub TsMS § 190 lg-st 4 tulenevalt alus hagejalt apellatsiooniastme riigilõivu 300 eurot riigituludesse väljamõistmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.