lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-14310/84

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 12.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-16-14310/84
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2018
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
6912
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-14310/102Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks- 12. jaanuar 2018, Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-14310

Tsiviilasi

AA hagi BB vastu ühisvara jagamise nõudes ja BB vastuhagi AA vastu ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

Põhihagi 3500 eurot Vastuhagi 3500 eurot

isikukood xxxxxxxxxxx, Menetlusosalised ja nende Hageja/vastuhagis kostja AA, elukoht xxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, esindajad esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja/vastuhagis hageja BB, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kohtuistungi toimumise aeg

14.11.2017

RESOLUTSIOON

Rahuldada AA hagi BB vastu osaliselt järgnevalt kujul: Jätta BBle tema ja AA abieluline ühisvara: 1.Sõiduk Xxxx xxxxxxxx, reg nr xxxxx, väärtusega 0 eurot 2.Sõiduk Xxxxxxx xxxxxx xxxxxx, reg nr xxx xxx, väärtusega 0 eurot 3.Tolmuimeja Kirby Sentria väärtusega 150 eurot 4.Naiste jalgratas väärtusega 87.50 eurot 5.Jäätisemasin Severin väärtusega 20 eurot 6.Triikraud Philips väärtusega 30 eurot 7.Leivaküpsetaja väärtusega 45 eurot

8.Induktsioonpliit Electrolux EKI 54500 OX väärtusega 500 eurot
9.Pesumasin Ariston ARTXF109 vcäärtusega 120 eurot
10.Dormeo Comfort voodimadrats ja madratsikate väärtusega 65 eurot

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
11.
BB pangakontodel 31.08.2015 olnud vahendid 462.40 eurot
12.Täiendava kogumispensioni osakud väärtuses 737.87 eurot

Tsiviilasi nr 2-16-14310

Jätta AAle tema ja BB abieluliseks ühisvaraks olnud vahendid AA pangakontol summas 2.17 eurot. Määrata tasaarvestuse tulemusena BB poolt enamsaadud ühisvara arvel AAle hüvitatavaks summas 1106.80 eurot. Rahuldada BB vastuhagi AA vastu osaliselt järgneval kujul: Jätta BBle 03.05.2006 laenulepingu alusel CClt võetud laenu tagasimaksekohustus summas 1917.34 eurot ning mõista selle arvel AAlt BB kasuks välja 958.67 eurot. Tasaarveldada hagi ja vastuhagiga väljamõistetavad summad ning määrata BBlt AA kasuks väljamõistetavaks summaks kokku 148.13 eurot. Menetluskulude jaotus ja riigi õigusabi tasu määramine ning riigituluesse väljamõistmine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks Pärnu Maakohtus AA esindamisel käesolevas tsiviilasjas

(viissada kakskümmend kaheksa) eurot (summa sisaldab käibemaksu) vandeadvokaat Ljudmila Tamarile, Advokaadibüroo Tamar, asuk. Rüütli 14-206, Pärnu linn. Mõista nimetatud summa ning käesolevas asjas tasumata riigilõiv 300 (kolmsada) eurot, kokku seega 828 (kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot AAlt välja riigituludesse. Summa tuleb tasuda kuue kuu jooksul käesoleva lahendi jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Summa tähtpäevaks tasumata jätmisel tuleb AA- l maksta viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni summa tasumiseni. Otsus saata teadmiseks Advokatuuri Juhatusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Sisulised asjaolud Hageja AA hagi nõuded, väited ja tõendid, kostja seisukohad

1.Esitatud esialgse hagiavalduse (I kd tl 2-4), parandatud hagiavalduse (II kd tl 1-6) ning teiste menetlusdokumentide (II kd tl 83-84, 184, III kd tl 113-120, 146-146-1, ) ning istungeil selgitatu kohaselt sõlmiti hageja AA ja kostja BB vahel abielu xx xx xxxx ning see lahutati xx xx xxxx (lahutuse tõend II kd tl 7, kellaajaliselt IV kd tl 6). Poolte ühisvara on jagamata. Kostja ei vaidlusta abielu sõlmimise ja lahutamise asjaolusid (kostja menetlusdokumendid II kd tl 66-67, 87-110, III kd tl 91-96, 153-155), pooled ei taotle ühisvara võrdse jagamise printsiibist kõrvalekaldumist. Mõlemad pooled on kohtuistungil 2 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 nii hagi kui vastuhagi asjaolude kohta andnud ka oma seletused vande all. Alljärgnevalt on poolte seisukohad ühisvara (tegemist on vallasvaraga) koosseisu, väärtuse ja jagamise viisi osas esitatud tabelina: VARA

NIMETUS

HAGEJA AA VÄITED JA TÕENDID VARA

ASUKOHA, VÄÄRTUSE JA JAGAMISE

VIISI OSAS

KOSTJA BB VÄITED JA

TÕENDID VARA ASUKOHA,

VÄÄRTUSE JA JAGAMISE VIISI

OSAS

Auto Xxxx Asub kostja valduses ning tuleks jätta xxxxxxxx temale. Esitatud sarnase sõiduki xxxxx müügikuulutus II kd tl 8-9

160 EUR

on sõiduki väärtus vanarauana. Antud väärtuse leidmisel lähtuti vanaraua hinnast, sõiduk ca 2 t (21.12.2016 dokumendi lisa 1) Tegemist on ühisvaraga, kuna soetatud abielu kestel (Maanteeameti tõend II kd tl 85). Kostja lisast 6 nähtub, et sõiduk soetati varem kui kostja müüs oma lahusvaras oleva sõiduki. Sõidukit pole kingitud, vaid on kasutuseta seisnud ja mida tütar on kasutanud mängumajana. Sõidukil on vanarauana väärtus olemas (tõend II kd tl 164). Sõiduki kinkimiseks puudus hageja nõusolek, seega kohaldub PKS § 34 lg

3.Auto Asub kostja valduses ning tuleks jätta Xxxxxxx temale. Esitatud sarnase sõiduki xxxxxx müügikuulutus II kd tl 10. Väärtus 1099 xxxxxx, reg EUR. Pole tõendatud, et sõiduk oleks nr xxx xxx kasutuskõlbmatu ja väärtus on 0 eurot. Kui sõiduk oleks kasutuskõlbmatu, siis oleks see ARK registrist olema pidanud maha kantud. Tegemist on ühisvaraga, kuna soetatud abielu kestel (Maanteeameti tõend II kd tl 85). Sõiduki tühimass on 1325 kg ja seega on tal väärtus vanarauana (III kd tl 195196). Kostja taastamisarve on ülepaisutatud, samuti ei ole õige transpordikulu kohta esitatu. Laenuleping on ilmselt tehtud tagantjärele ja selleks hageja nõusolekut ei olnud.

Tegemist on lahusvaraga, sest on soetatud lahusvara xxxx xxxxxx xxxxxx vahetusega (Maanteeameti tõend II kd tl 131), siis ei kuulu see hagejale. Pealegi kinkis kostja käsitletava vara koos hagejaga tütar DDle tema mängumajaks juba 2006. aastal. Kuna auto on sõidukõlbmatu juba aastast 2006 (fotod II kd tl 132), siis tema sisuline (jääk)väärtus on 0 eurot, sest lisanduvad teisaldamiskulutused (metalli hind ja teenusepakkumised – III kd 187-188). Sõiduk asub kostja suvilas, on liiklusregistrist kustutatud (III kd tl 157-160). Auto xxxxxxx on ühisvara, soetatud laenulepingute ja liisingu (liisinglepingu maksekorraldus II kd tl 135, III kd tl 173) alusel. Kostja nimel on nimetatud vara alles 2012. aastast. Täpsemalt öeldes 2003. aastal sai võetud veel soetamismaksumuse vähendamiseks lisaks liisinglepingule 40 000 krooni laenu erinevatest kohtadest, millest 10 000 krooni on tagasi makstud, aga 30 000 krooni ehk 1917 eurot ja 35 senti (laenuleping ja maksekorraldus II kd tl 133-134, III kd tl 171172) on veel tagasi maksmata. See raha tuleb ka tagasi maksta, mille suhtes võrdne kohustus lasub nii hagejal kui kostjal. Hagejale on tekkinud kõnealusest varast solidaarkohustus 958 euro ja 67 3 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 sendi osas. Kuna xxxxxxx xxxxxx on kasutuskõlbmatu (autopõleng xx xx xxxx nähtavasti elektrilühisest ukse sees, tõend II kd tl 137, ning mootoririke august 2016), siis hindab kostja auto (jääk)väärtuseks 0 eurot. Sõiduk on registrist ajutiselt kustutatud (III kd tl 156). Pealegi lisanduvad sellele varale teisaldamiskulutused (metalli hind ja teenusepakkumised – III kd 187-188). Kostja selgitab, et ta on nõus andma kõnealuse vara hageja ainuomandisse. Sõiduki taastamismaksumuse kohta on kostja esitanud hinnapakkumise (III kd tl 161). Tolmuimeja Kirby Sentria

Garderoobkapp

Asub kostja valduses ning tuleks jätta temale. Soetatud järelmaksuga. Esitatud sarnase eseme müügikuulutused – II kd tl 11 ja 12 Hageja endale asja ei soovi. Ese on juba 2 aastat kostja kasutuses. Asub kostja valduses ning tuleks jätta temale. Hageja on esitanud hinnapakkumise (II kd tl 41). 1000 EUR Tõendatud on, et kapp on soetatud abikaasade poolt. Hageja esitatud fotol (II kd tl 165, 187) on näha, et kapp ei ole korteri seinaga ühendatud ja lihtsalt eemaldatav ega ole korteri oluline osa. Hageja on esitanud kapi eest saadetud arve ja selle eest osalise tasumise tõendid (II kd tl 166-167). Ei ole tõendatud kokkuleppeid tasaarvelduste kohta. Hageja ei ole sellest kokkuleppest teadlik.

Ühisvara, kuid turuväärtus ei ole suurem kui 150 eurot (III kd tl 182). Kostja endale ei soovi.

Kostja väitel kuulub kostja isale. Kostja ja hageja kasutasid CC elamispinda üüri maksmata kokkuleppel, et tasaarveldada seda parendustega korterile. Vanad kapid viidi korterist ära ja integreeriti garderoobikapp, mis on täna korteri oluliseks osaks (tehtud korteri tarbeks ja kinnitatud seinte külge, fotod selgitustega III kd tl 174-177) ning kuulub CCle. Kostja tõendab seda enda isa CC ütlustega. Pealegi juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja on hagiavalduses märkinud kõnealuse kapi osas peegelliuguksi, esitatud hinnapakkumine sisaldab aga laminaadist uksi. Seega ei ole hageja lisaks sellele, et kõnealune vara on ühisvara, tõendanud ka seda, et selline vara üldse eksisteerib. 4 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310

Televiisor

Asub kostja valduses ning tuleks jätta temale. Soetatud 2015.aastal. Esitatud sarnase eseme müügikuulutused – II kd tl 13 ja 14. 200 EUR väärtus. Kostja ei vaidle vastu TV väärtusele ega asjaolule, et abielu ajal oli TV olemas. Kostja ei tõendanud, et TV kuulus teisele isikule. Arusaamatu on väide, et TV on utiliseeritud. TV oli soetatud 2015 aastal ja probleemide puhul kehtis garantiiaeg. Fotod on II kd tl 169 ja 193. Naiste Asub kostja valduses ning tuleks jätta jalgratas temale. Väärtus 87,50 EUR. Esitatud sarnase eseme müügikuulutused - II kd tl 15 ja 16. Vähetõenäoline, et CC soetas endale naiste jalgratta. Ratta kuulumist CCle tõendatud ei ole. Eseme väärtusele pole vastu vaieldud. Blender Asub kostja valduses ning tuleks jätta Bomann temale. Esitatud sarnase eseme müügikuulutus – II kd tl 17. 25 EUR Hageja fotolt (II kd tl 170, 186) nähtub, et ese oli olemas juba abielu ajal ja hageja lahkumisel 2015 aprillis oli alles. Kui läks katki pärast abielu lahutamist, tuleb jagada eseme väärtus. Väärtusele pole vastu vaieldud. Köögitarvi- Asub kostja valduses ning tuleks jätta kute komp- temale. Esitatud sarnase eseme lekt müügikuulutus – II kd tl 18. Moulinex 30 EUR Hageja fotolt nähtub, et ese oli olemas juba abielu ajal ja hageja lahkumisel 2015 aprillis oli alles. Kui läks katki pärast abielu lahutamist, tuleb jagada eseme väärtus. Väärtusele pole vastu vaieldud. JäätisemaAsub kostja valduses ning tuleks jätta sin Severin temale. Esitatud sarnase eseme müügikuulutus – II kd tl 19. 20 EUR Hageja endale ei soovi Triikraud Asub kostja valduses ning tuleks jätta Philips temale. Esitatud sarnase eseme müügikuulutus – II kd tl 20. Väärtus 30 EUR. Hageja endale ei soovi, kuna see ese on juba 2 aastat kostja kasutuses ja selle asja seisundit

Hinnapakkumisega ei saa aga vara väärtust tõendada, sest see on kõigest pakkumine. Tegemist oli Samsungi televiisoriga, mis kuulus CCle, kes andis perele kasutamiseks. Tõendab tunnistaja CC ütlustega. Televiisor on tänaseks utiliseeritud, lapsed on selle lõhkunud.

Kuulub CCle, kes andis perele kasutamiseks ja kes annab selle kohta ütlusi tunnistajana. Väärtus ei ole tõendatud. xxaastane mees ostis endale pulgata jalgratta ja on seda kasutanud lastega sõitmiseks. Kostja arvates on see ühisvara, kuid juba abielu ajal läks katki ja utiliseeriti, seega pole väärtust.

Kostja arvates on see ühisvara, kuid juba abielu ajal läks katki ja utiliseeriti, seega pole väärtust.

Kostja nõustub väärtusega 20 eurot ja on nõus eseme andma hagejale. Kostja arvates on tegemist hageja lahusvaraga (kingitusega) triikraua mark on Severin või Tefal, kostja on selle nõus hagejale üle andma. Kinkimise asjaolu tõendab kostja oma isa 5 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 pole teada, fotod asjast II kd tl 171-172, 196,

197.Tegemist ei olnud kingitusega. Leivaküpse- Asub kostja valduses ning tuleks jätta taja temale. Esitatud sarnase eseme müügikuulutused – II kd tl 21 ja 22. 45 EUR Hageja fotolt (II kd tl 173, 190) nähtub, et ese oli olemas juba abielu ajal ja hageja lahkumisel 2015 aprillis oli alles. Kui läks katki pärast abielu lahutamist, tuleb jagada eseme väärtus. Väärtusele pole vastu vaieldud. Induktsioon Asub kostja valduses ning tuleks jätta pliit temale. Esitatud sarnase eseme Electrolux müügikuulutused – II kd tl 23 ja 24. (EKI 54500 Väärtus on 500 EUR (soetatud 922,74 OX) EUR) Hageja arvates vastuväited on vastuolulised. Kokkulepe tasaarveldamise kohta puudus. Hageja on esitanud foto pliidist (II kd tl 174, 188). Uus pliit on soetatud ühisvarasse järelmaksuga (III kd tl 125-126), maksis hageja, ning puudus hageja nõusolek pliidi üleandmiseks CCle. Eelmine pliit on alles CC suvilas ja selle üleandmiseks CCle hageja nõusolekut ei olnud. Kostja väärtuse tõend on teiste parameetritega pliidi kohta. Pesumasin Asub kostja valduses ning tuleks jätta Ariston temale. Esitatud sarnase eseme

(ARTXF

müügikuulutused – II kd tl 25-27. 109) Väärtus on 270 EUR (soetatud 422,40 EUR) Kokkulepe tasaarveldamise kohta puudus. Pesumasin on soetatud ühisvarasse järelmaksuga (III kd tl 123124), maksis hageja, ning puudus hageja nõusolek pesumasina üleandmiseks CCle. Reaalne üleandmine pole tõendatud, sest pesumasin asub korteris, kus elasid pooled ja kostja isa. Kostja tõend ei ole sama margi pesumasina kohta ja 6 aastaga pesumasina väärtus nii palju ei lange. Mikrolaine- Asub kostja valduses ning tuleks jätta ahi temale. Esitatud sarnase eseme müügikuulutused – II kd tl 28-30. 53 EUR Hageja esitas foto (II kd tl 175, 191) asja kuulumise kohta ühisvarasse. Kostja peab tõendama lahusvara

ütlustega. Väärtuse tõendama hageja.

peab

Kostja arvates on see leivaküpsetaja Severin või Bomann ühisvara, kuid juba abielu ajal läks katki ja utiliseeriti, seega pole väärtust.

Kuulub kostja isale CCle. Kokkuleppel ei makstud üüri ja pidid tasaarveldama parendustega korterile. CCle kuuluv ja perekonna kasutuses olev pliit muutus kasutamiskõlbmatuks ning seda asendati uuega (ostis AA) ning see kuulub CCle. Turuväärtus ei ole üle 280 EUR (III kd tl 181).

Kuulub kostja isale. Kokkuleppel ei makstud üüri ja pidid tasaarveldama parendustega korterile. CCle kuuluv ja perekonna kasutuses olev pliit muutus kasutamiskõlbmatuks ning seda asendati uuega ning see kuulub CCle. Turuväärtus ei ole üle 129 EUR (III kd tl 179-180).

Ese on kostja lahusvara (soetatud enne abielu). Tõendab seda CC ütlustega.

6 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 staatust. Abielu sõlmiti 2001, mikrolaineahi osteti 2002. Välitelk Asub kostja valduses (suvilas) ning tuleks jätta temale. Väärtus 60 EUR. Hageja fotodelt (II kd tl 31, 176, 194) nähtub, et ese oli olemas juba abielu ajal ja hageja lahkumisel 2015 aprillis oli alles. Kui see läks katki pärast abielu lahutamist, tuleb jagada eseme väärtus. Dormeo Asub kostja valduses ning tuleks jätta Comfort temale. Esitatud sarnaste esemete 180x200 ja müügikuulutused – II kd tl 32, III kd tl Dormeo 147-151. Cover Väärtuseks loeb hageja 300 EUR 180x200 (soetatud 423 EUR). Kuna madrats on voodimadjuba 2 aastat kostja kasutuses, ei ole rats ja -kate teada selle seisundit, hageja endale ei soovi. Kostja ei ole tõendanud, et eseme väärtus on 0 eurot. Tegemist on vahuga täidetud madratsi-ja madratsikatte komplektiga, mille kasutusiga ja garantii on 15 aastat. Hageja on esitanud esemete soetamise lepingu (III kd tl 127-128). Sülearvuti Asub kostja valduses ning tuleks jätta temale. Esitatud sarnase eseme müügikuulutus – II kd tl 38. 265 EUR Hageja arvates ei ole kostja tõendanud, et maksis just selle sülearvuti eest, mis on näha hageja fotol (II kd tl 178, 189). Kostjal ja kostja isal on ostetud mitu arvutit firmale. Geodeesia Asub kostja valduses ning tuleks jätta mõõduapa- temale. Esitatud foto ja seadme raat kirjeldus (II kd tl 34-35). Väärtus Trimble 8000 EUR GNSS (soetatud 10 320 EUR ) Ese on soetatud abielu kestel. Kostja ei ole tõendanud, et ese soetati lahusvara arvelt – kostja esitatud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks kinkega just kostjale (mitte kogu perele) ja et konkreetsete rahade eest on aparaat soetatud. Raha laekus kostja pangaarvele, kus asus ka perekonna raha, seega ei ole selge, millisest rahast kostja tasus ja millise aparaadi eest (ülekande vahe pooltundi ja poolpäeva). Ilmselt on kinkeleping koostatud hiljem.

Kostja arvates on see ühisvara, kuid läks katki (tormituul lõhkus) ja utiliseeriti, seega pole väärtust.

Tunnistab ühisvaraks, kuid vanaks, mille väärtuseks on mitte enam kui 30 eurot. Nõus need üle andma hagejale nii madrats kui kate on kasutuses. Esitanud müügipakkumise hinnale 55 EUR (III kd tl 178).

Kostja arvates kuulus see kostja isale ja läks katki abielu ajal, utiliseeritud. Tõendab kostja isa ütluste ja 22.10.2008 maksekorraldusega, kus on 22.10.2008 CC maksnud ML Arvutid AS-le 8840 EEK (565 EUR), III kd tl 97-98. Kostja väitel on see kostja lahusvara, sest soetatud kingitud raha eest. Tõendab CC ütluste ja kinkelepinguga, maksekorraldustega ja kontoväljavõtetega (II kd tl 146150, III kd tl 11-12, 162-163), millest nähtub, et kostja kandis isalt saadud summad edasi ja tal endal puudusid vajalikud vahendid sedavõrd kalli aparaadi ostuks. On olemas ka arve aparaadi eest – III kd 169.

7 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 Kostja kui FIE seisuga 31.08.2015 saadud tulu ettevõtlusest

Hageja taotleb kostja

tuludeklaratsiooni välja nõudmist, millest saab tulu proportsiooni seisuga 31.08.2015 välja arvutada. Hageja on esitanud kostja kui FIE 2013. aasta deklaratsiooni (II kd tl 42). Ettevõtlustulu siiski teeniti ja kas või mida sellega edasi tehti, ei puuduta hagejat. Abikaasade Hageja pangakontol oli 2,17 eurot (III pangaarve- kd tl 136), kostjal aga 462.40 EUR. tel olevad Rahalised vahendid poolte pangaarvetel rahalised on ühisvara. vahendid 31.08.2015 seisuga Täiendava Väärtuseks 735,87 EUR. Hageja arvates vabatahtliku on see ühisvara. kogumispen sioni osakud (III sammas)

Kostja ettevõtlustulu on null eurot – III kd tl 167-168. Tulude ja kulude vahe on küll 272 eurot, kuid sellest arvestati maha eelmistel aastatel tulust mahaarvatav osa.

Kostja kontode väljavõttedsaldod on III kd tl 164-165.

Kostja on nõus, et ühisvara, väärtuse tõend abielu lahutamise päeva seisuga II kd tl 151.

Vastuhagi hageja BB hagi nõuded, väited ja tõendid, kostja seisukohad

2.30.06.2017 esitas kostja vastuhagi (III kd tl 100-104), milles soovib osa AA hagis märgitud esemetest jagada teisel viisil ning lisab ühisvara hulka rea kohustusi. Alljärgnevas tabelis on välja toodud poolte seisukohad vastuhagis nimetatud ühisvara koosseisu, väärtuse ja jagamise viisi osas (AA menetlusdokumendid III kd tl 146-146-1, IV kd tl 20, BB menetlusdokumendid III kd tl 113-120, 153-155, IV kd tl 2 ja 17): VARA

NIMETUS

HAGEJA BB VÄITED JA TÕENDID

VARA VÄÄRTUSE JA JAGAMISE VIISI

OSAS

KOSTJA AA VÄITED JA TÕENDID

VARA VÄÄRTUSE JA JAGAMISE

VIISI OSAS

Auto Xxxxxxx xxxxxx xxxxxx, reg nr xxx xxx Tolmuimeja Kirby Sentria Jäätisemasin Severin

Sõidukil ei ole väärtust, selle võib Vt tabelis eespool jätta kostjale utiliseerimiseks.

Ühisvara, kuid väärtus ei ole suurem Vt tabelis eespool kui 250 eurot. Hageja soovib asja anda kostjale. Kostja leiab, et eseme väärtus on 20 Vt tabelis eespool EUR, on nõus selle eseme andma hagejale. Dormeo Tunnistab ühisvaraks, kuid vanaks, Vt tabelis eespool Comfort mille väärtuseks on 0 eurot. Nõus 180x200 ja need üle andma kostjale. Dormeo 8 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 Cover 180x200 voodimadrats ja -kate Perekonna huvides 31.08.2015 võetud laen

EUR CClt

Võetud sõiduauto siduri remondiks (maksekorraldused III kd tl 105, IV kd tl 5). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses. Hageja on esitanud oma konto väljavõtte ja saldoteatised (III kd tl 164-166), millest nähtub, et hageja saldo oli laenulepingust (krediitkaardileping IV kd tl 7-9, panga kinnitus IV kd tl 24, krediidi kasutamise väljavõte IV kd tl 40-42) tulenevalt negatiivne. Tõendiks ka CC ütlused.

Perekonna huvides 21.08.2015 võetud laen

EUR CClt

Võetud poolte ühise lapse DD kooli jaoks (III kd tl 106). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses. Tõendiks ka CC ütlused.

Perekonna huvides 25.06.2015 võetud laen

EUR CClt

Võetud poolte ühise lapse EE lasteaia maksude, elektri ja telefoniarvete tasumiseks (III kd tl 107). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses. Tõendiks ka CC ütlused.

Perekonna huvides 06.05.2015 võetud laen

EUR CClt

Võetud sõiduauto rehvide soetamiseks. (maksekorraldus III kd tl 108). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses. Tõendiks ka CC ütlused.

Perekonna huvides 05.12.2014 võetud laen

EUR CClt

Võetud sõiduauto rehvide soetamiseks. (maksekorraldus III kd tl 109). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses. Tõendiks ka CC ütlused.

03.05.2006 laen

Võetud sõiduauto soetamiseks esmase sissemaksu tegemiseks (II kd

Kuna pooled läksid lahku xxxx. aasta xxxxxxxxxxx, ei olnud kostja sellest ülekandest teadlik. Samal kuupäeval pooled lahutasid. AA ei olnud teadlik autoremondi vajadusest. Talle teadaolevalt võis olla tegemist maakorraldusfirmale kuuluva ametiauto remondiga. Xx xx xxxx pooled lahutasid. Hageja ei ole tõendanud, et CC poolt antud raha oli tagastamisele kuuluv laen ja oli kulutatud pere huvides. Kostja ei tea laenulepingust midagi Hageja selgituse kohaselt oli seda raha vaja ühine tütar D kooli jaoks, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta seda raha vastavalt enda väidetule ka kulutas. Samuti ei ole vastaspool tõendanud, et ülekantud summa oli tagastamisele kuuluv laen. Hageja ei ole tõendanud, et saadud summa oli kulutatud perekonna, mitte ettevõtja ega tema isa (kes elab koos hageja ja lastega ühes korteris) huvides. Samuti ei ole vastaspool tõendanud, et ülekantud summa oli tagastamisele kuuluv laen. Hageja ei ole tõendanud, et saadud summa oli kulutatud perekonna, mitte ettevõtja huvides (kantud FIE kuludesse). Samuti ei ole tõendatud, et ülekantud summa oli tagastamisele kuuluv laen. Hageja ei ole tõendanud, et saadud summa oli kulutatud perekonna, mitte ettevõtja huvides (kantud FIE kuludesse). Samuti ei ole tõendatud, et ülekantud summa oli tagastamisele kuuluv laen. Hageja ei ole tõendanud, et saadud summa oli kulutatud 9 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 1917.34 EUR (30 000 EEK) CClt

tl 133-134). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses. Tõendiks ka CC ütlused.

perekonna, mitte ettevõtja huvides (kantud FIE kuludesse). Puuduvad tõendid sõiduki eest maksmise kohta.

Perekonna huvides 28.05.2005 võetud laen

102.26 EUR

(1600 EEK) CClt Perekonna huvides 01.08.2014 võetud laen

EUR hageja vennalt CClt

Võetud kostja autokooli eest tasumiseks (maksekorraldus III kd tl 110). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses. Tõendiks ka CC ütlused.

Tegemist ei ole perekonna huvides tekkinud kohustusega. Hageja ei ole tõendanud, et ülekantud summa oli tagastamisele kuuluv laen.

Võetud kostja xxxxx reisi eest tasumiseks (maksekorraldus III kd tl 111). Tagasimaksekohustus tuleb jätta hageja kanda, mõistes kostjalt välja hüvitise pooles ulatuses.

Hageja ei ole osundanud ühelegi õiguslikule alusele, mille alusel on tal õigus nõuda nimetatud summa arvesse võtmist. Tegemist on poolte lapsele mõeldud rahaga. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ülekantud summa oli tagastamisele kuuluv laen.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

3.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
5.Kohus käsitleb esitatud hagiavaldusi eraldi, kuivõrd AA hagi on suunatud vara jagamisele, aga vastuhagi on suunatud eelkõige kohustuste jagamisele. Kattuvas osas käsitleb kohus hagisid AA hagi all ühiselt. AA hagi.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara varaühisuse lõppedes, sh määratakse lahutatud abikaasade puhul ühisvara koosseis kindlaks abielu lahutamise seisuga (PKS § 35 p 3 ja § 37 lg 11). Ühisvara jagatakse abikaasade vahel PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Kaasomandi lõpetamise sätetest on oluline asjaõigusseaduse § 77 lg 2, mis sätestab, et kokkuleppe puudumisel kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades või anda see ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad 10 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 rahas. Rahas väljamaksmise osas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et asja väärtus tuleb hüvitada võimalikult asjade jagamise ajale (s.t käesolevale otsusele) lähedase aja seisuga, arvestades asja turuväärtust ehk tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 mõttes asja kohalikku keskmist müügihinda. Seega saab käesoleval juhul ühisvarana jagada asju, mis olid olemas xx xx xxxx ehk poolte abielu lahutamise päeval ja mis kuulusid sel hetkel ühisvara hulka. Kohus peab enne sisuliste ühisvara komponentide juurde asumist kohaseks rõhutada, et kuivõrd kogu jagada soovitav ja olemasolev (kõiki asju ei ole väidetavalt säilinud) väidetav ühisvara asub kas BB või tema sugulaste otseses valduses (sõidukid ka BB nimel liiklusregistris) ning ka jagatavad kohustused on võetud tema poolt, on mõistlik ja õiglane nii asjad kui kohustuste kandmine jätta vastavalt temale või tema kanda. Kohus ei pea õigeks kostja käes ja kasutuses olevaid/olnud asju vastu hageja tahtmist temale jätta, pealesunnitud omand ei ole kaasomandi lõpetamise sätete mõte. Järgnevalt käsitleb kohus AA hagis jagada soovitavaid asju ükshaaval ülalmärgitud tabeli järjekorras.

7.Auto Xxxx xxxxxxxx. Asjas puudub vaidlus selles, et tegemist on üle 10 aasta seisnud ning poolte ühise tütre mängumajana kasutuses olnud sõidukiga. Sõiduk asub suvilas, mis tunnistaja CC ütluste kohaselt kuulub tänaseks kostja vennale FFle. Autol ei ole kehtivat ülevaatust ning tema ainus väärtus võiks olla vanaraua hind. Kostja esitatud Maanteeameti e-teeninduse väljatrüki kohaselt on sõiduki tühimass 1580 kg (III kd tl 159) ja selle hind võiks olla Kuusakoski AS hinnakirja kohaselt 105 x 1,58 = 165.90 EUR (III kd tl 188), hageja esitatud Tolmetex OÜ tõendi (II kd tl 164) järgi on utiliseeritava sõiduauto tonnihind veelgi madalam, 80 EUR tonn. Arvestades asjaolu, et utiliseerimine toob igal juhul kaasa kulutusi nii transpordile kui tõsteajale (hinnakiri III kd tl 187, kilomeeter 1,1 EUR + käibemaks, tõstetund 38 EUR + käibemaks), asub kohus seisukohale, et asjal puudub väärtus, mida saaks ühisvara jagamisel arvestada. Sõiduk tuleb jätta kostjale väärtusetu asjana, kuigi ühisvaraga, mis on soetatud abielu kestel (II kd tl 85). Kostja väited, et tegemist on lahusvaraga, ei ole asjas tõendamist leidnud, kostja esitatud tõendist (II kd tl 131) lähtub hoopis see, et kostjale varasemalt kuulunud sõiduk võõrandati pärast Xxxx xxxxxxxxi soetamist.
8.Auto Xxxxxxx xxxxxx xxxxxx. Kohus on kõnealuse sõiduki osas sarnaselt Xxxx xxxxxxxxiga seisukohal, et tegelik turuväärtus tal utiliseerimiskulusid arvestades puudub. Sõiduki tühimass on veelgi väiksem – 1325 kg (III kd tl 196) – seega on väiksem ka tema eest vanarauana saadav hind võrreldes Xxxx xxxxxxxxiga. Sõiduk on põlenud (II kd tl 137) ja kasutuskõlbmatu, registrist ajutiselt kustutatud (III kd tl 156) ning tema sõidukorda taastamine (III kd tl 161 hinnapakkumise kohaselt 1836 EUR) ei ole sarnase töökorras oleva sõiduki müügipakkumist (II kd tl 10 – 1099 EUR) arvestades otstarbekas. Sõiduk tuleb jätta kostjale väärtusetu asjana.
9.Tolmuimeja Kirby Sentria. Asjas puudub vaidlus, et tegemist on ühisvaraga. Hageja on ise märkinud, et tegemist on 2008.aastal soetatud varaga (soetusmaksumus 12 500 EEK – esialgne ja puuduste kõrvaldamise korras esitatud hagiavaldus), samas ei ole hageja esitatud müügikuulutustelt sarnase vara osas (II kd tl 11-12) näha vara soetamisaastat. Küll aga on kostja esitanud Kuldse Börsi müügikuulutuse 2008.aastal soetatud ja töökorras oleva vähekasutatud Kirby tolmuimeja kohta (III kd tl 182), mida pakutakse hinnaga 150 EUR. Kohus leiab, et nimetatud tõend on asjakohane, võrreldav ühisvaraks oleva esemega ning 150 EUR tulebki kõnealuse vara väärtuseks määrata.

11 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310

10.Garderoob-kapp. Pooled ei vaidle, et kapp asub kostja isale kuuluvas korteris xxx xxxx ning sai tellitud just selle elukoha jaoks. Kohus leiab, et kostja esitatud fotod selgitustega (III kd tl 174-177) on piisavalt veenvad, et jõuda järeldusele, et tegemist on korteriomandi oluliseks osaks muutunud asjaga, mida mujal kasutada ei saa. TsÜS § 53 lg 1 ja 2 kohaselt on asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle oluline osa ei saa olla erinevate isikute omandis. Kostja esitatud fotodelt on selgelt näha, et kapp on sisseehitatud vastavalt seintele, tal puudub põrand ja lagi ja tagasein, uksed on kinnitatud põranda külge. Seega võib pooltel olla alusetu rikastumise nõue korteriomaniku vastu, kuid garderoobkapi jagamiseks ühisvarana alus puudub. Seetõttu ei käsitle kohus siinkohal ka kostja väidetavaid kokkuleppeid poolte ja kostja isa vahel parenduste tegemise ja CCle jätmise osas.
11.Televiisor. Sisuliselt ei ole vaidlust selles, et tegemist oli 2015.aastal soetatud varaga, mis kuulus ühisvara hulka. Kostja on ise andnud vande all seletuse, et ostis televiisori eelmise asemele, samuti väitnud, et selle lõhkusid lapsed 2015.aasta augustis. Hageja väitel (seletus vande all) oli teler veel pärast abielulahutust septembris 2015 poolte ühises elukohas alles, kuid isegi kui selle väite alusel lugeda televiisor ühisvara hulka, puuduvad tõendid selle väärtuse kohta praegu. Kui tegemist on laste poolt lõhutud varaga, puudub sel väärtus ja ta tuleb jätta väärtusetuna kostjale, samas ei ole tõendeid vara praeguse seisukorra või olemasolu kohta. Kostjalt saaks hüvitist PKS § 34 lg 3 alusel nõuda vaid juhul, kui ühisvara väheneb tema süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta.
12.Naiste jalgratas. Puudub vaidlus, et selline jalgratas soetati ja et see asub kostja valduses tänini. Tunnistaja CC ei osanud selgelt kinnitada, et tema oleks endale jalgratta ostnud, küll aga teadis, et naiste jalgratas peres oli. Seega ei ole tõendatud kostja väide ratta kuulumise kohta tema isale ning kostja ei ole ka esitanud vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid ratta maksumuse kohta. Hageja esitatud müügikuulutuste (II kd tl 15-16) keskmine hind on 87.50 EUR, millise hinnaga tuleb ratas kostjale jätta (kostja selle andmist hagejale taotlenud ei ole) ja vajadusel hüvitis hagejale välja mõista.
13.Blender Bomann. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks kohus veenduda, et kõnealune vara oli alles abielu lõppemise aja seisuga – poolte vande all antud seletused on selles osas vastuolulised. Puuduvad ka tõendid, et tegemist olnuks kostja süülise käitumise tulemusena hävinud asjaga. Seega ei ole võimalik nimetatud vara ühisvarana jagada ega hüvitist välja mõista.
14.Köögitarvikute komplekt Moulinex. Siinkohal on kohus samadel seisukohtadel, nagu eelmises punktis – poolte väited on vastuolulised ning asja praeguse väärtuse/seisundi kohta ei ole tõendeid.
15.Jäätisemasin Severin. Kuivõrd kohus on juba ülalpool märkinud, et kostja valduses olevad esemed tuleb temale jätta ning asjas puudub vaidlus, et jäätisemasina väärtus on 20 EUR, tuleb see vastavalt jagada ja hageja kasuks poole väärtuse osas hüvitis välja mõista.
16.Triikraud Philips. Pooled ei vaidle, et triikraud on seni olemas ja kostja valduses. Kostja väited selle kinkimise kohta (2002.aastal, mil hageja sõnul triikraud soetati, kehtinud PKS sätete kohaselt oli kinkena saadud vara lahusvara) hagejale ei ole menetluses tõendamist leidnud, tunnistaja CC selle asjaolu kohta ütlusi ei andnud. Triikraua väärtuse 12 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 kohta on esitatud tõendina müügikuulutuse (II kd tl 20), kostja on küll väitnud selle mitteasjakohasust, kuid ise ei ole ühtki tõendit esitanud. Kohtu hinnangul ei ole olulist hinnavahet triikraual, mis on uus (nagu esitatud müügikuulutuses) või 15 aastat vana, kui tegemist on töötava seadmega. Muude tõendite puudumisel loeb kohus triikraua väärtuseks hageja esiletoodud ja kuulutuses kajastatud 30 EUR ning mõistab kostjalt selle osas poole väärtuse piires välja hüvitise.

17.Leivaküpsetaja. Siinkohal on kostja ise vande all selgitanud, et enda poolt tehtud liiga paksu leivataigna tõttu purunes seade juba abielu ajal. PKS § 34 lg 3 alusel (ühisvara vähenes kostja süül) tuleb seega seadme väärtus hüvitisena ühisvara hulka arvata ning pool väärtusest hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud kaks müügikuulutust leivaküpsetajate kohta (II kd tl 21-22), mille keskmine hind on 51.50 EUR, kuid kuna hageja soovib väärtusena määrata 45 EUR, lähtub kohus haginõudest. Kostja ei ole omalt poolt tõendeid leivaküpsetaja väärtuse kohta esitanud.
18.Induktsioonpliit Electrolux EKI 54500 OX. Tegemist on kasutuses oleva seadmega, mille on ostnud hageja ning ostuhind 2012.aasta lõpus ostetuna oli 922.74 EUR (III kd tl 125-126). Nimetatud asjaoludes vaidlus puudub. Kostja väited, nagu olnuks kostja isa ja poolte kui perekonna vahel kokkulepe, et kõik seadmed tuleb pere poolt CC korteris elades korras hoida ja vajadusel uued osta, mille omand läheb automaatselt CCle üle, ei ole kohtu hinnangul veenvalt tõendatud. CC enda ütlused selle kohta on üldsõnalised ega käsitle omandi üleandmise kokkuleppeid. Induktsioonpliit ei muutu ka ostmisel korteri oluliseks osaks. Asjaolust, et abielu kestel soetatakse kodust vara teise isiku elamispinnale, ei saa teha järeldust kostja väidetud kokkulepete kohta. Pealegi kasutas CC tema enda ütluste järgi samu esemeid ning AA on selgitanud, et korteri elektri ja interneti eest tasus tema abikaasa (kostja). Puuduvad tõendid selle kohta, et AA oleks ise pliiti ostes andnud nõusoleku vara üleandmiseks/kinkimiseks CCle. Seega on tegemist ühisvaraga. Väärtuse osas leiab kohus, et hageja nimetatud 500 EUR võib pliidi vanust/kulumist ning esitatud müügikuulutusi (II kd tl 23-24, hinnad 629 ja 580 EUR, pliit on sama marki) arvestades olla kohane. Kostja esitatud müügikuulutus (III kd tl 181, hind 280 EUR) ei ole sama marki pliidi kohta, pealegi puudub sel juhe. Seega tuleb pliit jätta kostjale ja mõista hüvitisena hageja kasuks pool selle väärtusest.
19.Pesumasin Ariston ARTXF109. Kokkuleppe osas kostja isaga vt eelmine punkt, kohus leiab, et tegemist on ühisvaraga, masin ei muutunud korterisse hageja poolt ostes (III kd tl 123-124) korteri oluliseks osaks. Väärtuse osas leiab kohus, et arvesse tuleb võtta nii hageja kui kostja esitatud müügikuulutusi (II kd tl 25-27 ja III kd tl 179-180), kuivõrd ükski neist ei ole täpselt sama marki pesumasina kohta, pesumasina väärtus võib 6-aastase kasutamisega väheneda oluliselt, mistõttu ei saa kohus nõustuda hageja väitega 270eurosest väärtusest (uuena oli hind intressita 349 EUR). Liites esitatud kuulutuste hinnad 350 + 85 + 129 on keskmiseks väärtuseks ümardatult 120 EUR, millise väärtuse kohus ka määrab.
20.Mikrolaineahi. Vaidlust ei ole faktis, et mikrolaineahi oli perekonna kasutuses, see on näha ka hageja esitatud fotodelt. Küll aga puudub selgus küsimuses, millal nimetatud seade soetati, tunnistaja CC selle kohta ütlusi ei andnud. Kuivõrd ostudokumendid puuduvad ja kostja vande all antud seletuse kohaselt ostis ta ahju 1998-1999, ei saa kõnealust asja ühisvara hulka lugeda. Ühisvara varaühisus tekib abiellumisest (PKS § 24 lg 1 ja 2 ning § 25).

13 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310

21.Välitelk. Puudub vaidlus, et tegemist on ühisvaraga. Samas puuduvad tõendid selle kohta, millal ja millistel asjaoludel telk hävis, selle olemasolu ja väärtuse (aga ka selle kohta, et hävimine toimus kostja süülise tegevuse tagajärjel) kohta tõendid puuduvad. Seega ei ole võimalik telki ühisvarana jagada.
22.Dormeo Comfort voodimadrats ja madratsikate. Asjas puudub vaidlus selles, et tegemist on ühisvaraga. Esemed on soetatud 2010.aastal (III kd tl 127-128) koguväärtusega 423.60 EUR. Samas on voodimadratsid ja –katted üldteadaolevalt kuluvad asjad ning kohus ei pea õigeks hageja nimetatud hinda 300 EUR (intressita maksid asjad uuena 314 EUR). Kohus leiab, et mõistlik on nimetatud ja kasutuses olevate asjade hinna määramisel lähtuda kostja esitatud müügikuulutusest 3-4 aastat kasutuses olnud madratsile (III kd tl 78), mille hind on 55 EUR. Lisades siia veel kasutatud kattemadratsi hinna, mis võrrelduna müügitehingus oli ca 16% põhimadratsist, on kohane määrata asjade väärtuseks 65 EUR.
23.Sülearvuti. Siinkohal on kohus samal arvamusel, mis välitelgi puhul – ei ole selgeid andmeid asja olemasolu ja väärtuse kohta ei praegu ega abielu lahutamise ajal. Kostja selgituse kohaselt on arvuti lõhutud laste poolt. Seega ei saa seda ka ühisvarana jagada.
24.Geodeesia mõõduaparaat Trimble GNSS. PKS § 27 lg 2 p 2 kohasel on lahusvaraks esemed, mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel. Kohtu hinnangul on kostja esitatud kinkelepingu ja kontoväljavõtete (III kd tl 11-12, II kd tl 146150), samuti tunnistaja CC ütlustega, piisavalt veenvalt tõendatud, et kostja isa kinkis pojale raha nimetatud seadme soetamiseks. Tegemist ei olnud kindlasti kostja perekonna vajadusteks soetatud esemega (puudub vaidlus, et tegemist on kostja töövahendiga) ning kostja isa on selgitanud, et kinkis suhteliselt kalli seadme (kostjale kui füüsilisest isikust ettevõtjale esitatud arve kohaselt 10 320 EUR – III kd tl 169) soetamiseks raha just lahusvaraks ja põhjusel, et ei teinud pojale jõulu- ega sünnipäevakingitusi. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt (III kd tl 162-163) puudusid temal/perel sellise seadme soetamiseks vahendid. CC on kohtuistungil kinnitanud tahet seadme jaoks vajalik raha kinkida. Eelneva põhjal ei pea kohus kõnealust seadet ühisvara hulka kuuluvaks.
25.Kostja kui FIE 31.08.2015 seisuga saadud tulu ettevõtlusest. Siinkohal nõustub kohus kostjaga, et tema 2015.aasta tuludeklaratsioon ettevõtlustulu ei kajasta. Ettevõtlusest saadud tulem on küll 272 EUR, kuid see on eelmiste maksustamisperioodide ettevõtluse ületanud kulude tõttu maha arvatud ning tulu puudub (III kd tl 168 read 10 ja 11). Seega puudub ühisvarana jagatav tulu.
26.Abikaasade pangakontodel olevad rahalised vahendid. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on ühisvaraga. Kohus ei nõustu kostjaga, et tema kontodel olnud rahaliste vahendite jagamisel tuleks arvestada ka kohustustega (krediitkaardilepinguga, IV kd tl 79). Kui kostja soovib kohustuste jagamist, tulnuks seda ka vastuhagis taotleda. Seega on ühisvarana jagatav nii hageja kontol olnud 2,17 EUR (III kd tl 136) kui kostja kahel kontol olnud 462.40 EUR (III kd tl 164). Mõlemad summad tuleb jätta konto omanikele, tehes vastava tasaarvestuse.
27.Täiendava vabatahtliku kogumispensioni osakud. Selles punktis vaidlus puudub. Kostja osakute väärtus oli abielu lahutamise päeval 735.87 EUR (II kd tl 151), milline summa jäi ja jääb kostjale ning hagejal on õigus saada poole summa osas hüvitist.

14 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310

28.Seega rahuldab kohus AA hagi osaliselt, jättes kostjale ülalmärgitud ühisvara väärtuses 0 (Xxxx xxxxxxxx) + 0 (xxxxxxx xxxxxx) + 150 (tolmuimeja) + 87.50 (jalgratas) + 20 (jäätisemasin) + 30 (triikraud) + 45 (leivaküpsetaja) + 500 (induktsioonpliit) + 120 (pesumasin) + 65 (madrats ja kate) + 462.40 (kontodel olnud raha) + 735.87 (pensioniosakud) ehk kokku summas 2215.77 EUR. Hagejale jääb tema pangakontol olnud 2.17 EUR, seega on kogu hagi raames jagatav ühisvara väärtus 2217.94 EUR, millest mõlemal poolel on õigus 1108.97 eurole. Kuna hagejale jäi 2.17 EUR, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista AÕS § 77 lg 2 alusel hüvitis enamsaadu eest 1108.97 – 2.17 = 1106.80 EUR. BB vastuhagi.
29.Vastuhagis soovitud vallasvara (sõiduk Xxxxxxx xxxxxx xxxxxx, tolmuimeja, jäätisemasin ja madrats kattega) osas on kohus juba ülalpool seisukoha võtnud ega korda vastavasisulisi põhjendusi.
30.Vastuhagis märgitud laenude osas märgib kohus järgmist: PKS 33 lg 1 p 1 järgi vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks PKS § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt. PKS § 18 lg 1 sätestab, et tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. PKS § 29 lg 1 viimase lause kohaselt võib abikaasa teise abikaasa nõusolekuta teha ühisvaraga tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kui ühisvaral lasuvad kohustused, tuleb need PKS § 38 järgi täita vara jagamise käigus või jagada sarnaselt muu varaga. Seega on õiguslikult põhimõtteliselt võimalik laenukohustuse jagamine ühisvara jagamise käigus. Küll aga on kohus seisukohal, et kui välja arvata 03.05.2006.a laenuleping (vt järgmine punkt), ei ole ühegi teise maksekorralduse puhul kohut veendud tegelikus laenusuhtes. BB isalt ja vennalt on saadud erinevatel aegadel maksekorraldustega erinevaid rahasummasid, kuid ühelgi maksekorraldusel ei ole selgitusena märgitud laenu ja ühtki muud tõendit selle kohta, et tegemist oli just nimelt laenuga, mille tagastamist võib igal ajal nõuda, asjas esitatud ei ole. CC on tunnistajana märkinud, et oli poolte pere sõiduauto remondi ja nt AA autokooli toetamisel huvitatud sellest, et perel oleks sõidukorras auto ja teda sõidutataks (tal endal puudusid juhiload). Peresiseselt selleks raha andmist ei saa käsitleda laenulepinguna, pealegi ei ole ühelgi juhul kirjalikku laenulepingut võimalike intresside, tagasimaksetähtaegade vms esiletoomisega sõlmitud. Perekonna (CC elas poolte ja nende lastega koos) toetamine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 4 lg 2 p 2 mõttes mittetäielik/kõlbeline kohustus, mis ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja raha andja ning saaja vastavat tahet ei ole kohtule tõendatud. AA on kinnitanud, et tema ei ole teadnud, et rahaülekannetega saadud summade osas oli tagasimaksekohustus. Pärast xxxxxxx xxxx, mil vaidlustamata asjaoludel lahkus AA perekonna juurest, ülekantud summade osas on kohtu hinnangul lisaks küsitav, kas summad said üldse olla perekonna huvides võetud kohustused. Laenulepinguga kohustub isik (laenuandja) VÕS § 396 mõttes andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma ja laenusaaja kohustub selle tagasi maksma, selliste kokkulepete olemasolu kohus käesolevas asjas tuvastanud ei ole.
31.Küll aga on 03.05.2006.a laenulepinguga tõendatud B ja CC vahel tekkinud laenusuhe, mille osas on esitatud ka maksekorraldus laenusumma ülekandmise kohta (III kd tl 133134). Kohtule on usutavad BB ütlused, mis puudutavad asjaolusid, et laenu võeti (mitte 15 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310 ainult CClt) sõiduautole võimalikult suure sissemakse tegemise (ja seeläbi väiksemate kuumaksete) huvides, esitatud on ka tõend liisingu sissemakse kohta summale 47 500 EEK (II kd tl 135). Vaidlust ei ole selles, et liisinguese oli hiljem ühisvara hulgas ja sõidukit kasutati pere vajadusteks, seega oli tegemist perekonna huvides võetud kohustusega sel ajal kehtinud PKS § 20 lg 2 mõttes. Laenuleping on tähtajatu ja summat võis laenuandja igal ajal tagasi nõuda. Kohus leiab, et eelneva põhjal on põhjendatud jätta laenulepingu järgi saadud 30 000 EEK ehk 1917.34 EUR tagastamise kohustus laenu võtnud BBle, kuid mõista selle osas AAlt välja hüvitis poole laenusumma osas ehk 958.67 EUR.

32.Seega rahuldab kohus vastuhagi osaliselt. Kuna hagiga mõisteti kummaltki poolelt teineteise kasuks välja rahasummad, tuleb need resolutsioonis tasaarvestada järgmiselt: BB tasub AAle 1106.80 – 958.67 = 148.13 EUR.
33.MENETLUSKULUD. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 sätetest kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei näe käesoleval juhul alust sama paragrahvi lõike 2 kohaldamiseks – kohus on nii hagi kui vastuhagi rahuldanud osaliselt ja mõlemad pooled on esitanud menetluses rea nõudeid/väiteid, mis on olnud põhjendamatud ega ole leidnud tõendamist. Kuivõrd hageja AA oli 11.11.2016 määrusega vabastatud asjas riigilõivu 300 euro tasumisest, tuleb see käesolevaga TsMS § 179 lg 1 alusel temalt riigi kasuks välja mõista. Samuti tuleb temalt välja mõista talle osutatud riigi õigusabi tasu, milleks on advokaadi taotluse kohaselt 22 pooltunni eest 528 eurot (sisaldab käibemaksu). Advokaadi tasu taotluses toodud summad ja ajakulu on kooskõlas menetluses toimunuga. Kuna riigi õigusabi anti isikule tagasimaksekohustusega 6 kuu jooksul tasu kindlaksmääramisest, on mõistlik sama tagasimaksetähtaega kohaldada ka tasumata riigilõivu puhul. Kohus märgib, et TsMS § 179 lg 9 järgi on AA kohustatud tasumata riigilõivu ja õigusabikulude mitteõigeaegse tasumise korral kohustatud lahendi jõustumisest tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:

Resolutsioon:

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 12.01.2018 otsus osas, milles maakohus mõistis AA-lt välja riigituludesse riigi õigusabi tasu 528 eurot ja tasumata riigilõivu 300 eurot ning maksmisega viivitamisel viivise nendelt summadelt.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega vabastada AA riigi õigusabi tasu 528 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. AA-l puudub maakohtus tasumata riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustus.
3.Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 12.01.2018 otsus muutmata.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. AA-l puudub ringkonnakohtus tasumata riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustus.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

16 (17)

Tsiviilasi nr 2-16-14310

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

17 (17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja