2-15-4415/10 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Eesti Vabariigi kohtute otsuse peale. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklite 32-34 kohaselt ei vaata Euroopa Inimõiguste Kohus siseriikliku kohtu otsust sisuliselt läbi, ei kergenda avaldajale Eesti Vabariigi poolt mõistetud karistust ega vähenda tsiviilkahju eest välja mõistetud hüvitist. Euroopa Inimõiguste Kohus kontrollib seda, kas riik on kohtumenetluse läbiviimisel pidanud kinni Euroopa Inimõiguste Konventsioonist ja taganud kaebajale kohtumenetluse kestel Euroopa Inimõiguste Konventsioonis ja selle protokollides loetletud põhiõigused. Maakohus leidis, et kuna kohtulahendi sisuline muutmine ja väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamine pole P. I. Rajamäe-Volmeri poolt valitud vahenditega võimalik ning muude täitemenetluse algatamise tingimuste täitmise üle käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub, on kohtutäituri tegevus täitemenetluse algatamisel õiguspärane. Kuna kohtutäitur oli täitemenetluse algatanud õiguspäraselt, puudus kohtutäituril vajadus täitemenetluse peatamiseks. Samuti on TMS § 46 lg 2 p 1 alusel kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel täitemenetluse peatamine kohtutäituri diskretsiooniotsustus, mitte kohustus, ning kohtutäitur on oma 11. märtsi 2015.a otsuses vastava taotluse põhjendatult rahuldamata jätnud. KTS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ja rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Maakohus leidis, et kohtutäituri tegevus täitemenetluse algatamisel oli õiguspärane. Seega on kohtutäituril KTS § 32 lg 1 alusel tekkinud menetluse alustamisel õigus saada menetluse alustamise tasu ja § 32 lg 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisel tekkinud ka õigus saada põhitasu. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on õiguspärane. Maakohus märkis, et TMS §-des 45 ja 46 reguleeritakse täitemenetluse peatamise erinevaid aluseid. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust menetledes hindab kohus ainult vaidlustatud kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Eelnevast tulenevalt peab avaldaja täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel esitama kohtule eraldi avalduse. Seda ei saa läbi vaadata koos kaebusega kohtutäituri otsuse peale.

5.Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitajaga ja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on kaebuse põhjal ilmne, et avaldaja on kohtusse pöördunud hoopis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel. Nimelt on avaldaja kaebuses selgesõnaliselt viidanud TMS §-le 45 ja avaldanud, et käesolevaga esitab kaebuse esitaja avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 186/2015/131 kuni EIK kohtulahendi menetluse selgumiseni ja kuni armuandmispalve vastuseni (vt. kaebuse p 3.3 tumedas kirjas); 2) võib avaldaja olla esitanud kaebuses täitemenetluse peatamise nõude TMS § 45 alusel suurema riigilõivu tasumise vältimiseks. Nimelt tuleb RLS § 59 lg 10 alusel kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Samas sätestab RLS § 59 lg 5, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja ei ole selle taotluse osas riigilõivu ettenähtud summas tasunud; 3) ei saa kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates otsustada täitemenetluse peatamise üle TMS § 45 alusel (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1); 4) on kaebus kohtutäituri otsuse peale sisuline vaidlusmenetlus, millele on eelnenud kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Seejuures on kohus seotud kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridega. Hagita menetlust täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 järgi saab algatada üksnes avalduse alusel ning olemuselt on see vaidlusväline menetlus, mis lahendatakse hagita menetluse põhimõttel otstarbekusest; 5) võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata kui selleks on alust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-79-06 p 13); 6) ei ole avaldaja maakohtule esitatud kaebuses selgitanud, milles seisneb kohtutäituri otsuse ebaõigsus, vaid sisuliselt kordab kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjendusi. Maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja esile toonud, et tema suhtes on siseriiklikult tehtud ebaõiglane kohtulahend ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise eesmärk on kaebuse esitaja täielikult vabastada tsiviilhagi kohustustest; 7) kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud