Paul Indrek Rajamäe-Volmer kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali 11. märtsi 2015.a otsuse peale täiteasjas nr 186/2015/131
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. aprilli 2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Paul Indrek Rajamäe-Volmer määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Paul Indrek Rajamäe-Volmer (isikukood: XXX) Puudutatud isik: kohtutäitur Reet Rosenthal
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
27.aprilli 2015.a määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE
JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Paul Indrek Rajamäe-Volmeri kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Paul Indrek Rajamäe-Volmer esitas 20. märtsil 2015.a maakohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali 11. märtsi 2015.a otsuse peale täiteasjas nr 186/2015/131. Avaldaja taotles, et maakohus tühistaks kohtutäitur Reet Rosenthali 11. märtsi 2015.a. otsuse täiteasjas nr 186/2015/131. Kaebuse kohaselt on võlgnevuse aluseks tsiviilnõue Tartu Maakohtu lahendist kriminaalasjas nr 1-13-6105. Kaebuse esitaja soovis Tartu Maakohtu otsuse peale kriminaalasjas nr 1-13-6105 esitada apellatsioonkaebuse, ent Tartu Ringkonnakohus ei võtnud asja menetlusse, mistõttu esitas kaebuse esitaja lepinguline esindaja 28. augustil 2014.a. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. 22. oktoobril 2014.a. kohtumäärusega jättis Riigikohus määruskaebuse rahuldamata. 27. jaanuaril 2015.a. esitas kaebuse esitaja armuandmispalve Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvesele. 19. veebruaril 2015.a. edastas kaebuse esitaja lepinguline esindaja avalduse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kuivõrd siseriiklik kohtulahend on vaidlustamisel Euroopa Inimõiguste Kohtus, tuleks täitemenetlus peatada kuni lõpliku otsuse selgumiseni. 02. märtsil 2015.a esitas avaldaja vastavasisulise kaebuse kohtutäiturile. Ka kohtutäituri tasu väljamõistmine tuleks peatada kuni lõpptulemuse selgumiseni. Kohtutäitur jättis kaebuse 11. märtsi 2015.a otsusega rahuldamata.
2.Kohtutäitur Reet Rosenthal vaidles kaebusele vastu. Kohtutäituri vastuväidete kohaselt nähtub kaebusest, et avaldaja on kohtusse pöördunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates ei saa otsustada täitemenetluse peatamise üle TMS § 45 alusel. Avaldaja ei ole märkinud, milles seisneb kohtutäituri otsuse sisuline ebaõigsus. Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) ei ole ülemkohtuks ehk neljandaks astmeks konventsiooni osalisriikide (ülem)kohtutele ega oma mingisugust jurisdiktsiooni nende poolt tehtud lahendite muutmiseks või tühistamiseks. Täitmisteate kättetoimetamine annab kohtutäiturile põhimõttelise õiguse saada lisatingimuste saabumisel kohtutäituri põhitasu, lähtudes kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest. Kuna täiteasjas nr 186/2015/131 on täitemenetlus alanud, puudub alus kohtutäituri tasu välja mõistmata jätmiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 27. aprilli 2015.a määrusega Paul Indrek Rajamäe-Volmer kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali 11. märtsi 2015.a otsuse peale täiteasjas nr 186/2015/131 rahuldamata. Maakohtu hinnangul on kohtutäitur Reet Rosenthali 11. märtsi 2015.a otsus õiguspärane. Tartu Maakohtu 20. mai 2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6105 mõisteti Paul-Indrek RajamäeVolmerilt välja tsiviilkahju hüvitis 17 157,91 eurot. See on täitmisteate (tl 34) kohaselt sundtäidetava nõude sisuks. Maakohus leidis, et Vabariigi Presidendi pädevuses on põhiseaduse (PS) § 78 p 19 kohaselt vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendada karistust. Põhiseadusest ei tulene Vabariigi Presidendile pädevust otsustada tsiviilkahju hüvitise vähendamise üle. Samuti ei ole tsiviilkahju hüvitise vähendamist võimalik saavutada Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). Kohtutäitur on õigesti leidnud, et Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) ei ole ülemkohtuks ehk neljandaks astmeks konventsiooni osalisriikide (ülem)kohtutele ega oma jurisdiktsiooni nende poolt tehtud lahendite muutmiseks või tühistamiseks. Euroopa Inimõiguste Kohus on moodustatud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni alusel. Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks
Eesti Vabariigi kohtute otsuse peale. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artiklite 32-34 kohaselt ei vaata Euroopa Inimõiguste Kohus siseriikliku kohtu otsust sisuliselt läbi, ei kergenda avaldajale Eesti Vabariigi poolt mõistetud karistust ega vähenda tsiviilkahju eest välja mõistetud hüvitist. Euroopa Inimõiguste Kohus kontrollib seda, kas riik on kohtumenetluse läbiviimisel pidanud kinni Euroopa Inimõiguste Konventsioonist ja taganud kaebajale kohtumenetluse kestel Euroopa Inimõiguste Konventsioonis ja selle protokollides loetletud põhiõigused. Maakohus leidis, et kuna kohtulahendi sisuline muutmine ja väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamine pole P. I. Rajamäe-Volmeri poolt valitud vahenditega võimalik ning muude täitemenetluse algatamise tingimuste täitmise üle käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub, on kohtutäituri tegevus täitemenetluse algatamisel õiguspärane. Kuna kohtutäitur oli täitemenetluse algatanud õiguspäraselt, puudus kohtutäituril vajadus täitemenetluse peatamiseks. Samuti on TMS § 46 lg 2 p 1 alusel kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel täitemenetluse peatamine kohtutäituri diskretsiooniotsustus, mitte kohustus, ning kohtutäitur on oma 11. märtsi 2015.a otsuses vastava taotluse põhjendatult rahuldamata jätnud. KTS § 32 lg 1 ja 2 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega ja rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Maakohus leidis, et kohtutäituri tegevus täitemenetluse algatamisel oli õiguspärane. Seega on kohtutäituril KTS § 32 lg 1 alusel tekkinud menetluse alustamisel õigus saada menetluse alustamise tasu ja § 32 lg 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisel tekkinud ka õigus saada põhitasu. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on õiguspärane. Maakohus märkis, et TMS §-des 45 ja 46 reguleeritakse täitemenetluse peatamise erinevaid aluseid. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust menetledes hindab kohus ainult vaidlustatud kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Eelnevast tulenevalt peab avaldaja täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 alusel esitama kohtule eraldi avalduse. Seda ei saa läbi vaadata koos kaebusega kohtutäituri otsuse peale.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Paul Indrek Rajamäe-Volmer esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.aprilli 2015.a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kohtutäituri tasu täiteasjas nr 186/2015/131 välja mõistmata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kaebaja seisukohal, et kohus peab tulenevalt TMS §-st 45 täitemenetluse peatama, kuna kohtutäitur on arestinud oma 11. märtsi 2015.a otsusega Paul Indrek Rajamäe-Volmeri kogu sissetuleku. Kohtutäituri poolt 13. märtsil 2015.a koostatud „Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktis“ on kohtutäitur märkinud, et „arestimisele ei kuulu igakuiselt 0.00 miinimumpalka“ ja „Täitemenetluse seadustiku §-st 131 tulenevalt ei kuulu täiendavalt arestimisele igakuiselt ... eurot.“ Taolise otsusega jätab kohtutäitur kaebaja ilma igasugusest sissetulekust, mille tõttu on raskendatud isiku toimetulek. TMS § 133 lg 1 alusel peab kohtutäitur arestimisaktis märkima, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Sama lõike alusel peab kohtutäitur tagama võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Seega on kohtutäitur tegutsenud oma otsuse tegemise TMS sätetele vastuoluliselt ning ebaseaduslikult;
2) ei ole kohtutäitur arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagamise kohustust täitnud, seega tuleb kaebaja arvelt kinni peetud ühe kuupalga alammäär igakuiselt vabastada. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et kaebajal on kolm last ehk ülalpeetavatat isikut. TMS § 131 lg 1 alusel ei pöörata sissenõuet riiklikele peretoetustele ega vanemahüvitisele. Seega ei ole kohtutäituril alust kinni pidada kaebaja arvelt kogu sissenõutud summat. Praegusel juhul on raskendatud kogu kaebaja perekonna toimetulek; 3) on kaebaja hetkel töötu ja vajab 15. jaanuaril 2015.a toimunud operatsiooni tõttu järelravi ning sellest tulenevalt on tema tervislik seisund puudulik.
KOHTUTÄITURI SEISUKOHT
5.Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitajaga ja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on kaebuse põhjal ilmne, et avaldaja on kohtusse pöördunud hoopis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel. Nimelt on avaldaja kaebuses selgesõnaliselt viidanud TMS §-le 45 ja avaldanud, et käesolevaga esitab kaebuse esitaja avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 186/2015/131 kuni EIK kohtulahendi menetluse selgumiseni ja kuni armuandmispalve vastuseni (vt. kaebuse p 3.3 tumedas kirjas); 2) võib avaldaja olla esitanud kaebuses täitemenetluse peatamise nõude TMS § 45 alusel suurema riigilõivu tasumise vältimiseks. Nimelt tuleb RLS § 59 lg 10 alusel kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Samas sätestab RLS § 59 lg 5, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja ei ole selle taotluse osas riigilõivu ettenähtud summas tasunud; 3) ei saa kohus kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates otsustada täitemenetluse peatamise üle TMS § 45 alusel (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1); 4) on kaebus kohtutäituri otsuse peale sisuline vaidlusmenetlus, millele on eelnenud kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Seejuures on kohus seotud kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridega. Hagita menetlust täitemenetluse peatamiseks TMS § 45 järgi saab algatada üksnes avalduse alusel ning olemuselt on see vaidlusväline menetlus, mis lahendatakse hagita menetluse põhimõttel otstarbekusest; 5) võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega on ka hagita asjas võimalik jätta avaldus läbi vaatamata kui selleks on alust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-79-06 p 13); 6) ei ole avaldaja maakohtule esitatud kaebuses selgitanud, milles seisneb kohtutäituri otsuse ebaõigsus, vaid sisuliselt kordab kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjendusi. Maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja esile toonud, et tema suhtes on siseriiklikult tehtud ebaõiglane kohtulahend ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise eesmärk on kaebuse esitaja täielikult vabastada tsiviilhagi kohustustest; 7) kehtib täitemenetluses formaliseerituse printsiip, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele ning formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud
algatama täitemenetluse. Seega lähtub täitur täitemenetluse algatamisel sissenõudja sooviavaldusest ning tagab tema huvide kaitse; 8) ei ole Euroopa Inimõiguste kohus (EIK) ülemkohtuks ehk neljandaks astmeks konventsiooni osalisriikide (ülem)kohtutele ega oma jurisdiktsiooni nende poolt tehtud lahendite muutmiseks või tühistamiseks. Ka ei ole kohus konstitutsioonikohtuks siseriikliku õigus- ja halduspraktika suhtes ning ei saa neid muuta ega tühistada; 9) ei ole kohtutäituri pädevuses täitemenetlust algatades hinnata, kas kohtuotsus on ebaõiglane või mitte. Kohtutäitur täidab seaduse kohaselt täitedokumente, mis on kehtivad ja selged, sh ka jõustunud kohtulahendid. Kohtutäitur ei saa õigusvaidlusi lahendada ega asuda täitedokumendi õiguspärasust kontrollima; 10) jääb kohtutäitur kohtutäituri tasu osas oma otsuses toodud seisukoha juurde. Üldjuhul tehakse kohtutäituri tasu otsus täitemenetlust alustades, sest täitmisteates tuleb võlgnikule näidata, milline on maksimaalne võimalik kohtutäituri tasu suurus ja milline on selle 50 %-line suurus, kui nõue täidetakse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. See ei muuda aga kohtutäituri põhitasu täitmisteate kättetoimetamise hetkest veel sissenõutavaks. Täitmisteate kättetoimetamine annab kohtutäiturile põhimõttelise õiguse saada lisatingimuste saabumisel kohtutäituri põhitasu, lähtudes kohtutäituri ametitegevuse tasulisuse põhimõttest. Kuna täiteasjas nr 186/2015/131 on täitemenetlus alanud, puudub alus kohtutäituri tasu välja mõistmata jätmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. aprilli 2015.a määrus muutmata. Maakohtu seisukoht, et Paul Indrek Rajamäe-Volmer kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali
11.märtsi 2015.a otsuse peale täiteasjas nr 186/2015/131 tuleb jätta rahuldamata, on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 659 ja § 654 lg-ga 6 ei korda neid kõiki oma määruses. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks kaebuse esitaja väited on ebaõiged ning viidanud õigusaktidele, millest maakohus juhindus. Seega vastab maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele.
7.Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt tugineb määruskaebuse esitaja samadele väidetele, millised ta esitas kaebuses maakohtule. Lisaks on kaebaja leidnud, et kohus peab tulenevalt TMS §-st 45 täitemenetluse peatama, kuna kohtutäitur on arestinud oma 11. märtsi 2015.a otsusega kaebaja kogu sissetuleku, jättes arvestamata arestimisele mittekuuluvad kaebaja sissetulekud. Kaebaja on nõustunud, et Vabariigi President ei saa vabastada süüdimõistetut tsiviilhagi rahuldamise kohustusest, ning märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise eesmärk on vabastada kaebuse esitaja täielikult tsiviilhagi kohustustest. Maakohus on oma määruses õigesti märkinud, et ka EIK pädevuses ei ole siseriikliku kohtu otsuse sisuline läbivaatamine, temale mõistetud karistuse kergendamine ega tsiviilkahju eest välja mõistetud hüvitise vähendamine. Määruskaebuses väidetu ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks kohtutäitur asunud täitemenetlust läbi viima ebaseaduslikult või TMS nõuetele mittevastava täitedokumendi alusel.
8.Nii kohtutäitur kui maakohus on õigesti viidanud täitemenetluses kehtivale formaliseerituse põhimõttele. Samuti on maakohus selgitanud, missuguseid vaidlusi on võimalik lahendada TMS § 217 kohases kaebemenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust menetledes hindab kohus ainult vaidlustatud kohtutäituri otsuse õiguspärasust ning kohus ei saa sama menetluse raames asuda kohaldama TMS § 45, mis võimaldab kohtul endal teatud eelduste esinemise korral täitemenetluse peatada. Riigikohus on oma määruses nr 3-2-1-79-12 p 11 selgitanud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud, ja isegi juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud (nt võlgnikul on väikesed lapsed), ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine olla pikaajaline, vaid üldjuhul on see võimalik kuudepikkuseks ajavahemikuks. Põhjendatud on kohtutäituri poolt avaldatud seisukoht, mille kohaselt on kaebuse esitaja eesmärgiks ilmselt saavutada tsiviilnõude ja kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, kuid seda eesmärki on kohtumenetluses võimalik saavutada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlust ei saa lahendada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisega.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kohtul tuleks täitemenetlus peatada, sest kohtutäitur on arestinud kogu kaebaja sissetuleku ja jätnud arvestamata arestimisele mittekuuluva sissetuleku. TMS § 133 lg 1 kohaselt tühistab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku TMS §-des 131 ja 132 sätestatut arvestades. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud enda sissetuleku aresti alt vabastamist. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks teavitanud kohtutäiturit, et kaebaja ülalpidamisel on kolm last ja kaebaja tervislik seisund ei võimalda töötada sissetuleku saamiseks. 02. märtsil 2015.a kohtutäiturile esitatud kaebuse kohaselt taotles kaebaja täitemenetluse peatamist seoses Tartu Maakohtu otsuse vaidlustamisega Euroopa Inimõiguste Kohtus ja armuandmispalve esitamisega Eesti Vabariigi Presidendile. Käesoleva kaebuse lahendamise seisukohalt on asjakohatud kaebaja väited, et kohtutäitur on arestinud kogu kaebaja sissetuleku.
10.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Määruskaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 50 eurot. RLS § 59 lg 15 kohaselt hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Seega on kaebaja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 35 (50-15) eurot. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on kaebajal õigus kahe aasta jooksul esitada avaldus kohtule, kelle menetluses asi viimati oli, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 4 ja 6).
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.