AS ÜHISTEENUSED hagi texpino OÜ vastu võlgnevuse nõudes 97,14 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise viis
nendeHageja: AS Ühisteenused lepinguline esindaja A. J.
(registrikood
11052490),
Kostja: texpino OÜ (registrikood 12294142), lepinguline esindaja J. S. Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata AS Ühisteenused hagi texpino OÜ vastu.
2.Jätta menetluskulud hageja AS Ühisteenused kanda ning rahuldada kostja texpino OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Mõista välja hagejalt AS Ühisteenused (registrikood 11052490) kostja texpino OÜ (registrikood 12294142) kasuks kostja menetluskulud 600 eurot (s.o õigusabikulud).
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-24-142618 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.AS ÜHISTEENUSED esitas 06.01.2025 hagi texpino OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduk numbrimärgiga XXX hageja opereeritaval parkimisalal XXX, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuna kostja ei tasunud parkimise eest, mistõttu nõuab hageja parkimistrahvi 40 eurot. Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli kostja. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõidukite omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud järgmise leppetrahvi tasumata: 22.12.2021 leppetrahv nr 0210002311 maksetähtajaga 05.01.2022 ja summas 40 eurot (XXX). Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud.
3.Parkla parkimistingimused nägid ette järgmist. Parkimise korraldaja loeb sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping (p 1). Sõidukijuht on kohustatud Operaatori parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba (p 5). Sõidukijuht kohustub vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust (p 7). Sõiduki kasutaja kohustub parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi (p 8).
4.Hageja selgitab, et AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle eelnimetatud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas, seega parkimisala on tähistatud. Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. Kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja poolt opereeritavatel parkimisalal, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimistingimuste kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Seega parkides oma auto parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva isiku vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasub hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduma, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal parkimisluba. Parkimistingimuste kohaselt oli parklas lubatud parkida üksnes parkimisloa alusel või parkimise eest tasu makstes. Kostja parkimise eest tasunud ei olnud.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahv (parkimistrahv) 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 12,68 eurot (põhinõudelt 40 eurot perioodi 06.01.2022 kuni 06.01.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras), võla sissenõudekulud 40 eurot VÕS §
2-24-142618 1131 lg 1 alusel ning edasiulatuvad viivised alates 07.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
6.Kostja esitas 22.01.2025 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi rahuldamata ja kulud hageja kanda jätta.
7.Kostja selgitab oma vastuses, et hageja ei ole tõendanud oma nõude materiaalseid ega formaalseid eeldusi. Hageja ei ole tõendanud, kas üldse ja millised parkimistingimused parkimisalal kehtisid ning kus/kuidas nendega tutvuda sai. Hageja esitatud fotodelt ei ole nähtav ega halva kvaliteedi tõttu arusaadav, et parkimisalal oleks olnud sellised parkimistingimused, millised on toodud hagi lisas 3 (arvutis loodud fail). Tõendamata on, milliseid tingimusi on kostja rikkunud (sh kus tuleneb parkimistasu maksmise kohustus ja suurus) ning samuti lepingu sõlmimise fakt (kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud), mistõttu pole kehtiv ka leppetrahvikokkulepe.
8.Kostja hinnangul on hageja leppetrahvinõue põhjendamatu, kuivõrd hageja pole esitanud nõuet mõistliku aja jooksul. Hageja on küll lisanud foto sellest, kuidas kostja sõiduki esiklaasile on paigaldatud mingi kollast värvi ese, kuid fotolt ei ole võimalik aru saada, millises asukohas, millal ja millise sisuga teade/ese on asetatud. Kostja antud eset kätte saanud ei ole, kuna sõidukiga sõitma asudes sellist eset tuuleklaasil polnud.
9.Lisaks oleks kostja hinnangul leppetrahvikokkulepe tühine, sest leppetrahv 40 eurot on ebamõistlikult suur. Võla sissenõudekulude nõue ei vasta hea usu põhimõttele, kuna hageja ei ole kostjaga nõuetekohaselt (õigetel andmetel) kontakteerunud. Hageja ei nõustu viiviste nõudega, kuna põhinõue on alusetu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
11.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
12.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele
2-24-142618 tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
14.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
15.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
16.Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 22.12.2021. Kostja pole selles osas ka vastuväiteid esitanud. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega (dtl 27-31) tuvastatuks, et kostja sõiduk numbrimärgiga XXX parkis parkimisalal XXX, Tallinn.
17.Pooled on antud tsiviilasjas erineval seisukohal selles osas, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ja kõrvalkulusid, kuivõrd pooled ei ole üksmeelel selles osas, kas pooled on sõlminud parkimislepingu ja kas kostja on parkimislepingut rikkunud. Vastavalt kostja vastuväidetele tuleb kohtul seega analüüsida järgmist: kas kostja on sõlminud hagejaga 22.12.2021 parkimislepingu (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid 22.12.2021 vaidlusalusel parkimisalal) (I) ning kas kostja on parkimislepingut rikkunud
(II).
(I)
18.Esmalt analüüsib kohus, kas kostja on sõlminud hagejaga 22.12.2021 parkimislepingu, sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused vaidlusalusel parkimisalal kehtisid.
19.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduk numbrimärgiga XXX hageja opereeritaval parkimisalal Sõpruse pst 196, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, kuna kostja ei tasunud parkimise eest, mistõttu nõuab hageja parkimistrahvi 40 eurot. Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli kostja. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist
2-24-142618 kostjale kui sõidukite omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud järgmise leppetrahvi tasumata: 22.12.2021 leppetrahv nr 0210002311 maksetähtajaga 05.01.2022 ja summas 40 eurot (Sõpruse pst 196, Tallinn). Kostja leppetrahvinõudele vastuväiteid ei esitanud.
20.Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, kas üldse ja millised parkimistingimused parkimisalal kehtisid ning kus/kuidas nendega tutvuda sai. Hageja esitatud fotodelt ei ole nähtav ega halva kvaliteedi tõttu arusaadav, et parkimisalal oleks olnud sellised parkimistingimused, millised on toodud hagi lisas 3 (arvutis loodud fail). Tõendamata on lepingu sõlmimise fakt (kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud), mistõttu pole kehtiv ka leppetrahvikokkulepe.
21.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-175-10, p 14).
22.Hagiavalduse kohaselt korraldab AS Ühisteenused (hageja) parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle XXX, Tallinn territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas (dtl 28, dtl 31, dtl 32), seega parkimisala on tähistatud. Parkimistingimustest (dtl 32) nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. Kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja poolt opereeritaval parkimisalal XXX, Tallinn, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte ja parkimistingimusi nägema. Parkimistingimuste kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (parkimistingimuste p 1, dtl 32)). Seega parkides oma auto parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva isiku vahel lepinguline suhe.
23.Hageja esitas hagiavalduse lisas 2 fotod, millest esimesel (dtl 28) on näha, et kostja on oma sõiduki parkinud vahetult parkimistingimusi teavitava sildi alla. Hagiavalduse lisa 2 fotolt (dtl 31) nähtub, et parklas tohib parkida parkimiskellaga 3 tundi, samuti juhul, kui parkijal on KÜ Sõpruse pst 196 parkimisluba. Ka hageja 24.01.2025 seisukohas esitatud fotolt (dtl 37) nähtub, et parklasse sisenemiseks tuleb mööduda liiklusmärkidest, mis kehtestavad parkimiskorra.
24.Kohus selgitab, et tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hageja on fotodega (dtl 28-32) tõendanud, et tingimused olid parklas olemas ning need on saanud lepingu osaks. Kostja sõiduk sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.
25.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha ning seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal seal ei pargitud (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430 p 18). Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused
2-24-142618 üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud parkimisalal. Hageja on esitanud parkimisalal kehtinud parkimistingimused hagi lisa 3 (dtl 32).
26.Vastavalt eeltoodule nõustub kohus hagejaga ning leiab, et kostjale pidi olema aru saada, et vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava parkimisalaga, kus on kehtestatud parkimistingimused. Kohus leiab seega, et iga keskmine mõistlik inimene pidi aru saama, et ta siseneb eraparkla alale, kus parkla operaator on kehtestanud kindlad parkimistingimused ning kostja väide, et tal polnud võimalik aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga, ei oma asjas tähtsust. Hageja on tõendanud, et opereerib aadressil XXX, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval). (II)
27.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on parkimislepingut rikkunud.
28.Hageja on hagiavalduses märkinud (dtl 22), et kostja rikkus parkimistingimusi, kuivõrd parklas oli lubatud parkida üksnes parkimise eest tasu makstes, kuid kostja tasu ei maksnud.
29.Kostja leiab, et parkimistingimuste rikkumine kostja poolt on tõendamata, sest hageja ei ole selgitanud, millisest kokkuleppest tulenevalt ja kui suures ulatuses peaks kostja talle tasu maksma.
30.Parkimistingimuste punkti 5 (dtl 32) kohaselt oli parklas lubatud parkida üksnes parkimisloa alusel või parkimise eest tasu makstes. Hagiavaldusega lisatud fotolt (dtl 31) nähtub, et parkimisalal võis parkida parkimiskella või KÜ X loa alusel.
31.Hageja loeb kostjapoolseks rikkumiseks seda, et kostja ei tasunud parkimise eest. Seejuures ei ole hageja tõendanud, et kostjal oleks olnud parkimistasu maksmise kohustus. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega hageja esitatud tõenditest parkimistasu suurust ega maksetingimusi. Sellist kohustust ei tulene ka hagiavalduse lisas 2 tõendina esitatud fotolt (dtl 31), mis võimaldab parkimisalal parkida parkimiskellaga tasuta 3 tundi või parkimisloa olemasolul ega ka lisas 3 (dtl 32) esitatud parkimistingimustest. Vastavalt eeltoodule ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud, et kostja oleks parkimislepingut rikkunud, mis õigustanuks kostjale parkimistrahvi väljastamist. 32. Hageja ei ole tõendanud kostjapoolset parkimislepingu rikkumist ning seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud leppetrahvi. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud lepingu rikkumist kui ühte obligatoorset leppetrahvinõude eeldust, ei pea kohus vajalikuks analüüsida teisi nõude eeldusi. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Lisaks, kuivõrd hagejal polnud õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, siis on alusetud ka hageja viiviste ja võla sissenõudekulude nõuded. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline
2-24-142618 peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 35. Kostja esitas 04.02.2025 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja tsiviilasja nr 2- 24-142618 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: lepingulise esindaja õigusabikulu 600 eurot ilma käibemaksuta (s.o 3 tundi tööd tunnihinnaga 200 eurot). Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane.
36.Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §s 218 sätestatu kohaselt.
38.Kostjat esindas lepingulise esindajana advokaat. Menetluskulude hüvitamist nõuab kostja lepingulise esindaja töö eest. Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.
39.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta.
40.Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.
41.Kohus peab kostja advokaadist lepingulise esindaja tunnihinda 200 eurot (ilma käibemaksuta) turuolukorraga kooskõlas olevaks ja põhjendatuks. Kohtu hinnangul on kostjale osutatud õigusteenuse maht (s.o 3 tundi tööd) arvestades vaidluse ulatust ja keerukust ning koostatud menetlusdokumentide sisu samuti põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirjas esile toodud toiminguid nii eraldi hinnates kui ka õigusteenuse mahtu kogumis hinnates, ei tuvasta kohus ülemäärast või põhjendamatut õigusabi. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulud 600 eurot.
42.Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 600 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda,
2-24-142618 siis puudub kohtul vajadus menetluskulude rahalist suurust.
käesoleva
kohtuotsusega
kindlaks
määrata
hageja
43.Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
44.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.