Harju Maakohtu 12.02.2025 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend AS ÜHISTEENUSED 19.02.2025 apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 97,14 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490), Menetlusosalised ja nende lepinguline esindaja Ahto Järvela esindajad ringkonnakohtus Kostja texpino OÜ (registrikood 12294142), lepinguline esindaja advokaat Jüri Sulin Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine 1(7)
RESOLUTSIOON
1.Parandada ilmne ebatäpsus Harju Maakohtu otsuse kuupäevas ja lugeda õigeks 12.02.2024 kuupäeva asemel 12.02.2025.
2.Jätta asja juurde võtmata AS ÜHISTEENUSED 04.02.2026 menetlusdokumendi lisana nr 3 esitatud foto.
3.Jätta Harju Maakohtu 12.02.2025 kohtuotsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
Jätta AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS ÜHISTEENUSED kanda.
6.Määrata texpino OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 850 eurot ja mõista see välja AS-ilt ÜHISTEENUSED texpino OÜ kasuks.
7.texpino OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb AS-il ÜHISTEENUSED tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 06.01.2025 Harju Maakohtule hagi texpino OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt leppetrahvi (parkimistrahv) 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 12,68 eurot (põhinõudelt 40 eurot perioodi 06.01.2022 kuni 06.01.2025 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras), võla sissenõudekulud 40 eurot ning edasiulatuvad viivised alates 07.01.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.1.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - 22.12.2021 parkis kostja sõiduk numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) selle eest tasumata hageja opereeritaval parkimisalal Sõpruse pst 196, Tallinn; - parkimistingimuste kohaselt oli parklas lubatud parkida üksnes korteriühistu parkimisloa alusel või parkimiskellaga; - parkimistingimused olid infotahvlil parkla sissesõidul või parklas, seega parkimisala oli tähistatud; 2(7)
- sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks oli kostja; - hageja esitas kostjale 40 euro suuruse leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele; - kostja ei tasunud 22.12.2021 leppetrahvi 40 eurot tähtajaks, s.o 05.01.2022; - parkimistingimuste kohaselt pidi sõidukijuht: a) vahetult peale sõiduki parkimist parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada dokumendi kehtivust; b) tasuma parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi; - parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. - parkimistingimuste kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja esitas peamiselt järgmised vastuväited: - tõendamata on, et parklas olid hageja väidetud tingimused ja et hageja pani leppetrahvi nõude kostja tuuleklaasi alla; - leppetrahvinõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul; - leppetrahvikokkulepe on tühine, sest leppetrahv 40 eurot on ebamõistlikult suur; - võla sissenõudekulude nõue ei vasta hea usu põhimõttele, kuna hageja ei ole kostjaga nõuetekohaselt (õigetel andmetel) kontakteerunud; - kuna põhinõue on alusetu, ei saa hageja nõuda ka viiviseid. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja hüvitatavad menetluskulud 600 eurot. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Leppetrahvi nõude aluseks on VÕS § 158 lg 1.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - kostja oli parkimisalal Sõpruse pst 196, Tallinn parkinud sõiduki omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 22.12.2021; - parkimisala oli tähistatud infotahvliga parkla sissesõidul ja parklas, millest kostjal tuli parklasse sisenemisel mööduda; - kostja parkis sõiduki vahetult parkimistingimusi teavitava sildi alla; - parklas tohtis parkida parkimiskellaga 3 tundi või KÜ Sõpruse pst 196 parkimisloaga; - hageja opereerib aadressil Sõpruse pst 196, Tallinn asuval parkimisalal (sh ka leppetrahvi väljastamise kuupäeval).
3.2.Hageja on fotodega tõendanud, et parkimistingimused olid parklas olemas ning need on saanud lepingu osaks. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha ning seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal seal ei pargitud. Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. 3(7)
Kostja ei ole väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud parkimisalal. Kostja pidi aru saama, et vaidlusaluse parkimisala puhul on tegemist hageja poolt opereeritava parkimisalaga, kus on kehtestatud parkimistingimused.
3.3.Hagiavaldusega lisatud fotolt nähtub, et parkimisalal võis parkida parkimiskella või KÜ Sõpruse pst 196 loa alusel. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks olnud parkimistasu maksmise kohustus. Samuti ei nähtu hagiavaldusest ega hageja esitatud tõenditest parkimistasu suurust ega maksetingimusi. Sellist kohustust ei tulene ka hagiavalduse lisana 2 esitatud fotolt, mis võimaldab parkimisalal parkida parkimiskellaga tasuta 3 tundi või parkimisloa olemasolul ega ka lisana 3 esitatud parkimistingimustest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks parkimislepingut rikkunud, mis õigustanuks kostjale parkimistrahvi väljastamist. Sellest tulenevalt ei olnud vajalik analüüsida teisi nõude eeldusi. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega on alusetud hageja viivise ja võla sissenõudmiskulude nõue.
3.4.Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 alusel). Maakohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 600 eurot ja mõistis need hagejalt välja kostja kasuks. Kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse alusel märkis kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja möönab, et hagi koostamiseks oli kasutatud vana põhja, kuid hageja parandas vea 24.01.2025 menetlusdokumendis, kus selgitas, milliseid parkimistingimusi kostja rikkus. Kostja pidi kas parkimiskellaga fikseerima parkimise algusaja või omama KÜ Sõpruse pst 196 parkimisluba. Kostja ei fikseerinud parkimise algusaega parkimiskellaga ega omanud ka vastavat parkimisluba, mille eest talle määrati parkimistrahv. Seega tugines hageja sellele, et kostja ei fikseerinud parkimise algusaega. Hageja ei loe kostja rikkumiseks seda, et kostja ei tasunud parkimise eest. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, aga muuta tuleb selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Hageja nõude aluseks on VÕS § 158 lg 1 koostoimes § 108 lg-ga 1. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1 ls 1 ja sissenõudmiskulude hüvitamisel VÕS § 1131 lg 1.
4(7)
Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja esile toodud asjaoludel võimalik parkimislepingu sõlmimine tüüptingimustel. Maakohus järeldas õigesti, et poolte vahel sõlmiti parkimisleping, kuna mõistliku isiku arusaama järgi pargiti sõiduk parkimiskella kasutamist või korteriühistu luba nõudvale alale.
9.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis tähelepanuta hageja 24.01.2025 seisukohas toodud täpsustuse, et tulenevalt parkimistingimustest pidi kostja kas parkimiskellaga fikseerima parkimise algusaja või omama parkimiseks korteriühistu luba. Seega taganes hageja väitest, et kostjal oli parkimistasu maksmise kohustus. Nimetatu ei muuda aga maakohtu lõppjäreldust ebaõigeks.
10.Asja läbivaatamisel tuleb vastata ka ülejäänud kostja vastuväidetele. Maakohus jättis vastamata kostja väitele, et hagi lisaks olevatel fotodel (oranžidel infotahvlitel) ei ole parkimistingimusi näha. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas hagi lisaks olev fail parkimistingimustega kajastab tegelikult väljapandud tingimusi, sh leppetrahvi tingimust.
10.1.Tingimuse kasutaja peab tõendama, et need olid olemas lepingu sõlmimise ajal ja teisel poolel oli võimalus nende sisu teada saada.
10.2.Esialgse hagiga esitatud fotolt oranži parkimistingimusi sisaldava tahvliga (dtl 28) ei ole võimalik aru saada, kas sellel on samad tingimused, mis hageja esitatud failis (dtl 32). Ringkonnakohus palus hagejal esitada foto (dtl 28) kas kujul, mis võimaldab seda suurendada niimoodi, et tingimuste sisu on loetav ja/või esitada samast kohast ligikaudselt samal ajal tehtud foto infotahvliga, kus tingimused on loetavad või vähemalt arusaadavalt samasugused nagu failis kajastuvas infotahvlis (dtl 32).
10.3.Hageja esitas 04.02.2026 menetlusdokumendiga 3 fotot (dtl 125, 126, 127). Esimene foto (dtl 125) on tehtud 30.01.2026 parkimistingimustest. Need on loetavad ja fotol on näha parkimistingimuste taga ülejäänud fotodega (dtl 28 ja 126) sarnast paneelmaja. Seega on fotoga tõendatud, et see on tehtud hageja väidetud Sõpruse pst 196 parkimisalal. Foto on tehtud aga 2026 aastal ehk üle nelja aasta hiljem parkimistingimuste rikkumisest. Võib eeldada, et hageja ei vaheta parkimistingimusi sageli. Seetõttu ei pea hageja tõendama liikluskorralduse tähistust, infotahvlite paigutust ja sisu konkreetse rikkumise päeval, vaid rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga. Neli aastat hiljem tehtud foto ei ole tehtud rikkumise ajale mõistlikult lähedase aja seisuga ja sellega ei saa tõendada asjaolu, et samad parkimistingimused kehtisid 22.12.2021. Fotolt nähtuv leppetrahvi suurus 100 eurot ei riimu hageja faili kujul (dtl 32) esitatud parkimistingimuste leppetrahvi suurusega 57 eurot.
10.4.Järgmisel kostja sõidukist 03.05.2021 tehtud fotol (dtl 126) ei ole infotahvli tekst loetav. Hageja esitatud kolmas foto (dtl 127) on juba toimikus olemas (dtl 28) ja selle teistkordseks vastuvõtmiseks vajadus puudub. Ringkonnakohus ei võta apellatsioonimenetluses esitatud fotot asja juurde ja tagastab selle (TsMS § 238 lg 1). Ka fotol (dtl 28) ei ole infotahvli tekst loetav. Kuigi hageja on tõendanud parkimisalal olnud oranžide infotahvlite olemasolu, puuduvad toimikus fotod, millel oleks oranž infotahvel loetaval kujul. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas hageja faili kujul esitatud parkimistingimused (dtl 32) on samad, mis parklas parkimise ajal asunud infotahvlil. Seetõttu ei muuda hageja fotode esitamine tõendamiskoormise jaotust ega pane kostjale koormist tõendada hageja väidetud tingimustest erinevaid parkimistingimusi või parkimistingimuste puudumist parklas.
5(7)
11.VÕS § 158 lg 1 kohaldamiseks peab kohus tuvastama nii lepingupoole rikkumise kui ka leppetrahvi kokkuleppe sisu. Hageja ei tõendanud leppetrahvi kokkuleppe sisu. Seoses sellega puudub alus rahuldada ka viivise ja sissenõudmiskulude nõuet.
12.Maakohus on ekslikult märkinud kohtuotsuse tegemise ajaks 12.02.2024, kuigi kohtulahendi infosüsteemist nähtuvalt tehti lahend 12.02.2025. Tulenevalt TsMS § 447 lg-st 2 parandab ringkonnakohus selle ilmse ebatäpsuse.
13.Kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisega jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § § 171 lg 1 alusel).
14.Ringkonnakohus määrab kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse (TsMS § 174 lg 1 alusel).
14.1.Kostja menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust 5 h tunnihinnaga 200 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenuse sisuks on olnud apellatsioonkaebuse läbivaatamine 0,5 h, sellele vastuse koostamine ja kohtule esitamine vastamine 3 h ning kostja seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 1,5 h.
14.2.Hageja on leidnud, et kostja kordas oma 09.02.2026 seisukohtades apellatsioonkaebuses esitatut ja vastavate kulude hüvitamine ei ole põhjendatud.
14.3.Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise aeg 3,5 h ulatuses põhjendatud. Arvestades, et ringkonnakohus andis hagejale võimaluse esitada uued tõendid ja kostjale võimaluse nendele vastata, ei korda kostja 09.02.2026 menetlusdokumendis apellatsioonkaebuse väiteid, vaid keskendub põhilises osas hageja esitatud tõendite ja nendega seotud asjaolude hindamisele. Seetõttu peab ringkonnakohus seisukoha kujundamiseks märgitud aega 1,5 h ulatuses põhjendatuks. Tegemist on alla keskmise keerukusega asjaga. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaks ei lisandu) ületab kohtupraktikas selliste vaidluste puhul mõistlikuks peetavat lepingulise esindaja tunnitasu. Mõistlikuks tunnitasuks tuleb pidada 170 eurot tunnis.
14.4.Ringkonnakohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks apellatsiooniastmes (5 × 170) 850 eurot ning mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja (TsMS § 175 lg 1).
14.5.Kostja TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse alusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
15.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati ja juhul, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
6(7)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.