Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohus jätnud 31.03.2015.a otsusega kahes kohtuastmes kantud menetluskuludest 45 % hageja ja 55 % kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015.a otsus jõustus 01.05.2015.a. Kostja esitas 21.05.2015.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 1 344.00 eurot (sh käibemaks) ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot, s.o kokku 1 644.00 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista 45 % XXX poolt kantud kuludest, s.o 739.80 eurot. Ühtlasi palub kostja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud. Ka esindajale makstud tasu, s.o 140.00 eurot tunnis (lisandub käibemaks), on ebamõistlikult suur. Hageja esitas 01.06.2015.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 110.80 eurot (sh käibemaks) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot, s.o kokku 2 410.80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 55 % Korteriühistu XXX poolt kantud kuludest, s.o 1 325.94 eurot. Ühtlasi palub hageja määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu menetluskulude kindlaksmääramisel on kulud arvestatud käibemaksuga. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ning osaliselt kantud teises kohtumenetluses (tsiviilasi 2-12-43824). Kohtu põhjendused TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Esmalt analüüsib kohus kostja kantud kulusid. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 1 344.00 eurot (sh käibemaks) ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot, s.o kokku 1 644.00 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus käesolevas tsiviilasjas apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv 300.00 eurot. Seega on kostja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast ja arvetest nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 8 tundi. Esindaja teenust kasutas kostja alljärgnevalt: • 24.09.2014.a hagiavalduse analüüs ja vastuse koostamine hagile (1,75 h); • 26.09.2014.a vastuse täiendamine ja kohtule edastamine (0,5 h); • 14.11.2014.a hageja vastuste analüüs, kostja tõendite analüüs, lõplike seisukohtade koostamine (1,75 h); • 17.11.2014.a seisukohtade täiendamine ja kohtule edastamine (0,5 h); • 06.01.2015.a kohtuotsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine (1,5 h); • 07.01.2015.a apellatsioonkaebuse koostamine (1,5 h); • 08.01.2015.a apellatsioonkaebuse täiendamine ja kohtule edastamine (0,5 h). Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et kostja esindaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud põhjendamatult aega. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus seega põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Kohus selgitab seega, et kohtul tuleb muuhulgas hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Advokaadibüroo Leppik & Partnerid OÜ vandeadvokaat Anne Värvimann osutanud kostjale õigusabiteenust tunnihinnaga 168.00 eurot (käibemaksuga). Kohus selgitab, et tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ning vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt. Arvestades aga käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on vandeadvokaadi Anne Värvimann tunnitasu 168.00 eurot (käibemaksuga), kohtu hinnangul põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120.00 eurot (käibemaksuga) (Riigikohtu 01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kohus,

arvestades vandeadvokaadi Anne Värvimann kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust ning käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks kostja esindajatasu suuruseks 120.00 eurot tunnis (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud kokku 8 h ulatuses, summas 1 260.00 eurot (300.00 + 8 * 120.00). Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 31.03.2015.a otsusega jätnud menetluskulud 45 % ulatuses hageja ja 55 % ulatuses kostja kanda, siis 45 % 1 260.00 eurost on 567.00 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 172.80 eurot (taotletud summa 739.80 eurot – taotluse rahuldatud osa 567.00 eurot). Järgnevalt analüüsib kohus hageja kantud kulusid. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 2 110.80 eurot (sh käibemaks) ning hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300.00 eurot, s.o kokku 2 410.80 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasumisele riigilõiv 300.00 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud nimekirjast ja arvetest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 17,59 tundi. Esindaja teenust kasutas hageja alljärgnevalt: • 26.06.2014.a pankrotimenetluses nõuetega tutvumine, nõuete kaitsmine (1,75 h); • 03.07.2014.a koosoleku protokolliga tutvumine, kliendile kokkuvõtte koostamine (1,75 h); • 24.07.2014.a hagiavalduse koostamine (4 h); • 01.10.2014.a XXX võlausaldajate koosolekul osalemine (1,25 h); • 01.10.2014.a kostja vastuse analüüs, täiendavate tõendite ja selgituste päring kliendile (0,75 h); • 08.10.2014.a vastuse koostamine kostja vastusele (1,75 h); • 08.01.2015.a apellatsioonkaebusega tutvumine (0,83 h); • 28.01.2015.a vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (2,67 h); • 06.03.2015.a kohtunõude analüüs, vastuse koostamine (0,75 h); • 24.03.2015.a seisukoha kujundamine vastavalt kohtunõudele (2,09 h). Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kolm kuluartiklit (s.o 26.06.2014.a pankrotimenetluses nõuetega tutvumine, nõuete kaitsmine (1,75 h), 03.07.2014.a koosoleku protokolliga tutvumine, kliendile kokkuvõtte koostamine (1,75 h) ja 01.10.2014.a XXX võlausaldajate koosolekul osalemine (1,25 h)), on seostud tsiviilasjaga 2-12-43824 (XXX pankrotimenetlus) ning nimetatud kulud on hageja poolt kandnud tsiviilasjas nr 2-12-43824, mitte käesolevas kohtumenetluses. Kohus jätab seega nimetatud osas hageja avalduse rahuldamata. Ülejäänud hageja esindaja kulud on olnud põhjendatud ning käesoleva tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaat Armand Reinmaa osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 120.00 eurot (käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja kestvust, on vandeadvokaadi Armand Reinmaa tunnitasu 120.00 eurot (käibemaksuga), kohtu hinnangul põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 12,84 h ulatuses, summas 1 840.80 eurot (300.00 + 12,84 * 120.00). Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on 31.03.2015.a otsusega jätnud menetluskulud 45 % ulatuses hageja ja 55 % ulatuses kostja kanda, siis 55 % 1 840.80 eurost on 1 012.44 eurot. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 313.50 eurot (taotletud summa 1 325.94 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 012.44 eurot). TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 445.44 eurot (1 012.44 – 567.00). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200.00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.