Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Kohtule 28.07.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 19.02.2013. a välja XXX(isikukood XXX) pankroti. 24.07.2013 esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada Korteriühistu XXX nõuet XXX(pankrotis) pankrotimenetluses summas 3847,79 eurot. Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb võlgniku poolt tasumata majandamiskulude ning kommunaalteenuste arvetest. Võlgnikule kuulub korteriomand aadressil XXX, mille kommunaalarveid ei ole võlgnik korrektselt tasunud. Nõudeavalduses märgitud nõude suuruseks pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli 3847,79 eurot. Võlgnik ei ole võlgnevust täielikult likvideerinud ka peale pankroti väljakuulutamist, juuli 2014. a seisuga on võlgnevuse suuruseks 3286,91 eurot. 26.06.2014 kell 14.00 toimus pankrotihalduri büroos nõuete kaitsmise koosolek. Hageja nõudele summas 3847,79 eurot pankrotihaldur vastu ei vaielnud. Nõudele vaidles vastu võlausaldaja XXX summas 2000 eurot. Hageja taotleb käesolevas hagiavalduses oma nõude summas 1286,91 eurot tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses. Hageja hinnangul nähtub käesolevale hagiavaldusele lisatud dokumentidest üheselt, et XXX on jätnud talle esitatud arved tasumata. Hageja nõuab käesolevas hagiavalduses oma nõude summas 1286,91 eurot tunnustamist samadel alustel, millele hageja tugines ka oma 24.07.2013 nõudeavalduses. XXX(pankrotis) on XXX korteriomanik, mistõttu on ta kohustatud tasuma korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ja 2 sätestatud kulusid ning täitma korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Hageja põhikirja punkt 4.2.6 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et tema nõue on tõendatud ning hageja taotleb oma nõude summas 1286,92 eurot tunnustamist. Kostja vastus Kohtule 26.09.2014. a esitatud vastuses on kostja seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja põhjendamata. Nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõude, mille aluseks oli arvete väljavõte perioodist märts 2012. a kuni veebruar 2013. a. Hagi lisana 5 on hageja täiendava nõude alusena esitanud arvete väljavõtte perioodist jaanuar kuni juuli 2014. a. Nimetatud arvete väljavõtte näol ei ole aga tegemist samal alusel esitatud nõudega, mille hageja esitas nõuete kaitsmise koosolekul. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hagi lisas 5 märgitud nõudeid käesolevas menetluses käsitleda. Hageja nõudeavalduse lisana esitatud XXX arvete väljavõttest nähtub, et perioodil märtsist 2012. a kuni veebruarini 2013. a oli võlgniku arvete kogusumma 3155,61 eurot, laekunud maksete suurus oli aga 3214,87 eurot. Seega on nimetatud perioodil toimunud laekumisi enam kui on arvete kogusumma. Samas nähtub viidatud väljavõttest, et 01.04.2012. a seisuga oli võlgnikul väidetavalt hageja ees võlgnevus summas 4529,30 eurot. Millest ülalnimetatud võlgnevus koosneb ja millise perioodi eest hageja seda nõuab, jääb kostjale arusaamatuks. Kui lähtuda asjaolust, et nimetatud perioodi jooksul on laekunud makseid suuremas summas kui on esitatud arveid, puudub hageja nõudel alus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 19. veebruari 2013. a määrusega välja XXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (tl 10). Hageja esitas 24.07.2013. a haldurile nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 3 847,79 euro

tunnustamiseks (tl 12). Nõue tuleneb hageja poolt võlgnikule esitatud kommunaalteenuste arvetest, mis on jäänud osaliselt tasumata. Korteriühistu XXX nõue jäi osaliselt tunnustamata, sest kostja vaidles sellele vastu (tl 31). PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et XXX on jätnud korteriühistule XXX kommunaalteenuste eest tasumata. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lgle 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostjate vastuväite kohaselt on hageja nõue on ebaselge ning ei ole esitatud nõudeavaldusega samal alusel, kuivõrd hagi lisana on hageja täiendava nõude alusena esitanud arvete väljavõtte perioodist jaanuar kuni juuli 2014. a. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-42-09 selgitanud, et keelatud ei ole taotleda nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui oli esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kuivõrd käeoleval juhul on võlgnik oma võlgnevust vähendanud on kohtu hinnangul hageja põhjendatult oma nõuet ka vastavas ulatuses vähendanud. Hageja on nii nõudeavalduses kui hagiavalduses esitanud nõude, mille sisuks on XXX kommunaalteenuste võlgnevus korteriühistu ees seisuga 19.02.2013. a. Asjaolu, et hagi lisa sisaldab ka järgnevat perioodi ei tähenda kohtu hinnangul nõude muutmist. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on palunud kohtul tunnustada korteriühistu nõuet XXX pankrotimenetluses summas 1 286,91 eurot, mis tuleneb võlgnevusest pankroti väljakuulutamise seisuga, s.o. 19.02.2013. a. Kohtule on esitatud XXX konto väljavõte, mis kostja hinnangul tõendab hageja nõude alusetust, kuivõrd XXX on vaidlusalusel perioodil tasunud hagejale kõik 2011. aasta arved ning ka 2012. a veebruari ja märtsi arve (tl 66-67). VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtu hinnangul tõendavad hageja poolt esitatud arved ning XXX konto väljavõte, et XXX on kommunaalteenuste arveid tasunud valikuliselt. Konto väljavõttelt nähtub, et tasumata on nii 2011. a juuni, 2011. a detsembri kui 2012. a jaanuari arve. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole selles, et XXX on seisuga veebruar 2013. a korteri asukohaga XXX omanik ning korteriühistu on vahendanud temale kommunaalteenuseid, mille eest vastavalt ühistu põhikirja punktile 4.2.6. peab ka tasuma (tl 13, 36). XXX ei ole temale esitatud arveid täies ulatuses tasunud. Kostja on pidanud hageja nõuet alusetuks ka seetõttu, et XXX on tegelikkuses tasunud hagejale rohkem kui arvete kogusumma kokku (tl 51). Kohtu hinnangul nähtub arvete väljavõtetelt ning ka XXX konto väljavõttelt, et XXX on asunud võlgnevust likvideerima tehes põhivõla katteks aegajalt tagasimakseid 64 eurot ulatuses (tl 66-67), seega ei ole tegemist ettemaksega hagejale, vaid XXX on oma võlgnevust korteriühistu eest tunnistanud ning seda osaliselt likvideerima asunud.

Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hageja nõuet tuleb XXX pankrotimenetluses tunnustada teises järgus summas 1 286,91 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.