Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Ajaolud ja poolte seisukohad Hageja ja kostja sõlmisid 01.07.2014 töölepingu nr 2014/005, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle klienditeenindajana. Töölepingu lõppemise üle vaidlus puudub, kuid töötaja nõudis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamaksmist. Töövaidluskomisjoni 21.04.2015 otsusega rahuldati B. Metsa nõuded osaliselt: välja mõisteti saamata töötasu 366.89 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitis 202.80 eurot, millelt kuulub kinnipidamisele töötaja maksukohustus. Tööandja esitas 21.05.2015 kohtule taotluse vaadata B. töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina. Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega tervikuna.

Metsa poolt ei nõustunud

Kohus võttis B. Metsa avalduse menetlusse hagina. Kohtu antud tähtajaks, so 7. augustiks 2015 B. Mets täiendavalt tõendeid, taotlusi või seisukohti kohtule ei esitanud. OÜ Rolmast lepinguline esindaja teatas kirjalikult, et jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning ei esitanud samuti ühtegi täiendavat tõendit või vastuväidet. Kohus kuulas OÜ Rolmast seadusliku esindaja Merlin Abedi tema taotlusel ära 14.08.2015. M. Abedi võttis õigeks, erinevalt lepingulisest esindajast, töötaja nõude saamata puhkusehüvitise osas summas 202.83 eurot ning saamata töötasu osas summas 144.32 eurot. Muus osas, so 222.57 euro ulatuses vaidles seaduslik esindaja hagile vastu. Töövaidluskomisjoni toimikus olev B. Metsa detsembrikuu tööaja arvestus ei olevat tööandja poolt esitatud, nagu on dokumendile ekslikult märgitud, vaid B. Metsa poolt esitatud. B. Mets oli detsembris 2014 töötanud vähem tunde, kui on märgitud selles dokumendis. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada, kusjuures hageja nõuded on osaliselt kostja poolt õigeks võetud. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja seaduslik esindaja M. Abedi võttis 14.08.2015 kohtus protokollitud ütlustes õigeks B. Metsa nõude saamata töötasu osas 144.32 euro ulatuses. Tööandjal vastuväited puuduvad, raha on käesoleva ajani välja maksmata. TLS § 71 kohaselt Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejal on saamata puhkusehüvitis. Kostja arvutuste kohaselt on hagejal saamata 18,64 kasutamata puhkusepäeva eest hüvitis 202.83 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingu sõlmimisel olema kokku lepitud muu hulgas töö eest makstav tasu ja töötasu arvutamise viis. 01.07.2014 sõlmitud töölepingu (TVK tl

18-19) p 3 kohaselt arvestatakse töötajale töötasu tunnipõhiselt 2.80 eurot tunnis ning tööandjal on õigus maksta töötajale preemiat või lisatasu. TVK tl 22 olev väljatrükk „Tunnid Birgit Mets“, millel on tööinspektsiooni registreerimistempli jäljend ja märge „TA-lt istungil“ tõendab töötaja töötamist 2014 detsembris 150 tundi, lisandub lisatasu 80 eurot. Jaanuaris 2015 töötas hageja selle tõendi kohaselt 78,7 tundi, jaanuarikuus hagejale töötasu välja ei makstud (TVK tl 16). Veebruaris on tööandja maksnud hagejale töötasu kokku 297 eurot. Hagejal ei ole nõuet jaanuari ja veebruari töötasu osas. Kostja ei ole esitanud töötasu arvestust jaanuari ja veebruari kohta. TVK istungi protokollist nähtuvalt (TVK tl 23 pöördel) on tööandja esindajad Merlin Abedi ja Kristel Taits avaldanud asjaolu, et detsembris võis olla 6 päeva, mil [tööaja registreerimise] kaardisüsteem ei töötanud. Sellest tulenevalt tunnistab tööandja B. Metsa nõuet võrreldes TVK tl 17 oleva arvestusega 102,46 töötunni ulatuses (lisanduvad 15.12. 9 töötundi ja 16.12. 10,5 töötundi). Arvestusega 2.80 eurot töötund, on B. Metsal saamata (83,96+19,5=102,46 töötunni eest) 286.89 eurot, lisandub 80 eurot ühekordset tasu, kõik kokku 366.89 eurot. B. Mets oli protokolli kohaselt tööandja arvestusega nõus. Lisandus puhkusehüvitis, mille üle vaidlust ei olnud. Töövaidluskomisjon tegi otsuse, tuginedes istungil protokollitule. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista veel 222.57 eurot saamata töötasu katteks. Birgit Mets ei ole esitanud kohtule nõuet töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistmata jäänud töötasu osa hüvitamiseks (avalduses 497.28 eurot), nõustudes seega otsuses välja mõistetud 366.89 euro suuruse töötasuga ja 202.80 euro suuruse puhkusehüvitisega. Kohus ei saa teha otsust suuremas summas kui on kohtus vaidlustatud nõue (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-176-14, p 11.) Hageja poolt 14.08.2015 esitatud vastuväited ja kirjaliku tõendi jätab kohus tähelepanuta. Töötundide arvestuse (83,96 tundi) dokument on TVK tl 17. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline esitab kohtu antud tähtaega eirates vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui vastuväite menetlusse võtmine ei põhjusta lahendamise viibimist või oli menetlusosalisel vastuväitega hilinemiseks mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväidet seoses TVK tl 22 oleva tööajaarvestusega ning TVK istungi protokollis kajastuvaga ei saa menetlusse võtta, sest see on täiesti põhjendamatult esitatud hilinemisega. Kostjal oli alates 17.06.2015 ligi kaks kuud aega, et tsiviilasja toimikuga ja töövaidluskomisjoni toimikuga tutvuda ning esitada hiljemalt 7. augustiks 2015 vastuväited tõendile ning komisjoni istungil protokollitule. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses... . Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma... . TsMS § 162 lg 1 kohaselt Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad kõik kostja menetluskulud kostja enda kanda. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks menetluskulude suuruse kindlaksmääramise nõuet esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.