Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-14-38450

vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,05 % aastas) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-14-38450

eurot ning viivis 99,75 eurot nõude loovutamise lepinguga nõude omandanud hageja RT Capital Estonia OÜ kasuks. Õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja esitatud 55-eurost kahjuhüvitise nõuet. Hagiavaldusest nähtuvalt on kahjuhüvitis puhul tegemist meeldetuletuskirjade eest nõutava sissenõudekuluga, mis on kohtu arvates VÕS § 113 lg 5 mõttes ebamõistlikult suur, arvestades, et hageja nõuab ka viivist ligi põhinõude suuruses summas. Alates 15.04.2013 kehtiva VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda mittetarbijast võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul ei saa tarbijast võlgnikult küsitav sissenõudmisekulu olla sellest suurem, mistõttu rahuldab kohus hageja võla sissenõudmisega seotud kahjunõude 40 € ulatuses. Õiguslikult ei ole ka põhjendatud rahuldada hageja esitatud 50 eurost leppetrahvi nõuet, kuna antud asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, mille täitmisega viivitamise tagajärgi reguleerib ammendavalt VÕS § 415 lg.1. Nimetatud säte näeb täitmisega viivitamisel ette üksnes viivise ja kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse, kuid mitte leppetrahvi nõudmise võimalust – sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium oma 14.01.2009.a otsuses (RKL nr 3-2-1-120-08). Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so 82,40 % (304,75 : (369,75 : 100)) ulatuses. Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 82,40 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 17,60 % menetluskuludest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 100 € ja õigusabiteenuse arve 150 €. Kohus leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel, kuid kulutus lepingulise esindaja õigusabile on põhjendatud 80.00 euro ulatuses. Hageja taotletud summa ei ole haginõude suurust ning hagiavaldust silmas pidades vajalik ega põhjendatud arvestades, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega ning asi lahendati tagaseljaotsusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale maksimaalselt 25 % nõude suurusest. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust ja õigusabikulust, summas 180 eurost 82,40 % ehk 148,32 eurot. TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.