Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-6760
Kohtuasi
Egregius OÜ, Osaühingu Springmar, Lelle 24 Invest OÜ, Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ avaldus Novel Clinic Assets OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. detsembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) Egregius OÜ (registrikood 12834242) Avaldaja (võlausaldaja) (registrikood 10280685)
Osaühing
Springmar
Avaldaja (võlausaldaja) Lelle 24 Invest OÜ (registrikood 12851708) Avaldajate Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle 24 Invest OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Carry Plaks Puudutatud isik (võlgnik) Novel Clinic Assets OÜ (registrikood 16206063), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Triinu Hiob ja Erik Salur Ajutine haldur Raivo Piirla Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Novel Clinic Assets OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja tühistamise ja edasilükkamise taotlus läbi vaatamata.
2.Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
Jätta Harju Maakohtu 4. detsembri 2024. a määrus muutmata.
4.Jätta määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud Novel Clinic Assets OÜ (pankrotis) kanda.
2-24-6760 Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.Egregius OÜ (avaldaja I, võlausaldaja I) esitas 29. aprillil 2024 Harju Maakohtule Novel Clinic Assets OÜ (puudutatud isik, võlgnik) pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt jättis võlgnik OÜ-le Puhastusproff tasumata töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 12 521,90 eurot ja viivise 7521,13 eurot. Puhastusproff OÜ loovutas 2. aprillil 2024 nõuded Egregius OÜ-le. Egregius OÜ esitas 14. aprillil 2024 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles teatas, et kui võlgnik kümne päeva jooksul võlgnevust ei tasu, esitab Egregius OÜ kohtule pankrotiavalduse võlgniku maksejõuetuse (pankroti) väljakuulutamiseks. Võlgnik pankrotihoiatusele tähtaegselt ei reageerinud.
2.Harju Maakohus võttis 8. mai 2024. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja määras võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele seisukoha esitamiseks. Võlgnik pankrotiavalduse kohta seisukohta ei esitanud.
3.Kohus määras 4. juuni 2024. a määrusega tähtaja tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1500 eurot. Deposiit tasuti 5. juunil 2024.
4.Kohus nimetas 11. juuni 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla (ajutine haldur).
5.Ajutine haldur esitas 3. juulil 2024 aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt makseraskustes (maksejõuetu).
5.1.Aruande kohaselt on võlgnikul äriregistri andmetel esitamata 2022. a ja 2023. a majandusaasta aruanded ning käibedeklaratsioonid alates 20. novembrist 2023 kuni 20. juunini 2024, mis viitab sellele, et majandustegevust pole toimunud või ettevõte on tahtlikult jätnud aruanded esitamata. Võlgnik selgitas ajutisele haldurile, et aruannete eeldatav valmimise aeg on 2024. a september.
5.2.Võlgnik esitas ajutisele haldurile allkirjastamata kujul ettevõtte bilansilised andmed perioodi 31. detsember 2022 kuni 30. september 2023 kohta. Teadaolevate kohustuste summa oli 6 429 763,26 eurot ja varad moodustasid 17 278 625,41 eurot. Ajutise halduri hinnangul võivad võlgniku esitatud bilansiandmed 30. septembri 2023. a seisuga oluliselt erineda tegelikust seisust, sest esitatud ei ole raamatupidamise dokumente, mis kinnitaks võlgnikul sellises mahus vara olemasolu. Ajutise halduri tehtud päringute kohaselt oli võlgniku arvelduskontol 10. juuni 2024. a seisuga 364,59 eurot.
5.3.Ajutisel halduril puuduvad võlgniku raamatupidamise dokumendid, mistõttu võimalused võlgniku majandusliku olukorra kindlakstegemiseks on olnud piiratud. Esitatud raamatupidamise dokumendid, sh aruanne seisuga 30. september 2023 ei vasta tegelikule seisundile. Ajutine haldur märkis, et pankroti väljakuulutamise korral tuleb kontrollida raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumist ja vajadusel esitada kuriteoteade või hagi juhatuse liikme vastu hoolsuskohustuse rikkumise tõttu.
6.Võlgnik esitas 8. juulil 2024 arvamuse ajutise halduri aruande kohta. Võlgnik ei ole maksejõuetu ja pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik ei saanud pankrotihoiatust kätte ning on valmis kompromissi korras tasuma Egregius OÜ nõude. Võlgnik on 2 (13)
2-24-6760 valdusühing, mille puhul töötajate puudumine on tavapärane. Lisaks esitas võlgnik 2022. a ja 2023. a bilansi ning kasumiaruande. Juhul, kui kohus peaks siiski kuulutama välja võlgniku pankroti, palus võlgnik mitte määrata pankrotihalduriks Raivo Piirlat.
7.Maakohus rahuldas 16. juuli 2024. a määrusega pankrotiavalduse tagamise taotluse ja keelas osaühingul Rosares Invest võlgniku varade müügi.
8.Ajutine haldur esitas 30. juulil 2024 seisukoha, milles avaldas, et võlgniku esitatud bilanss ja kasumiaruanne ei kajasta võlgniku tegelikku seisu ega tõenda võlgniku likviidsust täita oma kohustusi. Võlgnik ei ole tõendanud, et ettevõte jätkuvalt tegutseb. Võlgnik ei suuda püsivalt sissenõutavaks muutunud kohustusi täita likviidse vara puudumise tõttu. Seda kinnitab võlgniku kontojääk 364,59 eurot ja väike müügitulu 2023. aastal (31 573,70 eurot). Ajutise halduri hinnangul on tuvastatud võlgniku rahavooline maksejõuetus ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Püsivalt maksejõuetuks muutus võlgnik 2024. a alguses. Võlgnik on bilansis aktivas käibevarana muude nõuete all kajastanud haginõude Hepsor P113 OÜ vastu suuruses 7 150 000 eurot ja kasumiaruandes muude äritulude all 7 150 165,96 eurot (tuluna on kajastatud hagi nõuet 7 150 000 eurot, tegelikult sellist tulu 2023. aastal laekunud ei ole). Raamatupidamise reeglite järgi ei saa sellist nõuet positiivse käibevarana ja ärituluna kajastada. Seega muutub ka kasumiaruanne, muude äritulude all vähenevad äritulud 7 150 000 euro võrra. Nii muutub oluliselt aruandeaasta kasum ja bilansis ei pruugi netovara pärast paranduste tegemist olla positiivne.
9.Osaühing Springmar (avaldaja II, võlausaldaja II) esitas 9. septembril 2024 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks. Osaühingu Springmar nõue tuleneb 2023. aastal sõlmitud töövõtulepingust. Tehtud tööde eest esitati võlgnikule arve suuruses 12 631,20 eurot, mille võlgnik jättis tasumata. Lisaks on tasumata viivis, mis oli 9. septembri 2024. a seisuga 2081,95 eurot. Osaühing Springmar tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p-dele 3 ja
4.Osaühingu Springmar avaldus võeti 16. septembri 2024. a määrusega menetlusse, liideti tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse kohta seisukoha esitamiseks.
10.Võlgnik esitas 11. septembril 2024 teate võlausaldajale Egregius OÜ võla tasumise kohta. Võlgnik palus jätta pankrotiavalduse rahuldamata ja pankroti välja kuulutamata.
11.Lelle 24 Invest OÜ (avaldaja III, võlausaldaja III) esitas 11. septembril 2024 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks. Lelle 24 Invest OÜ nõue tuleneb 30. augustil 2021 sõlmitud üürilepingust, mis lõppes 29. septembril 2023. Võlgnik jättis alates 1. maist 2023 üürilepingujärgse üüri ja kõrvalkulude arved tasumata kokku 62 621,33 euro ulatuses. Lelle 24 Invest OÜ tasaarvestas osade tasumata arvete katteks võlgniku poolt makstud tagatise, kuid arved on 20 121,33 euro ulatuses jätkuvalt tasumata. Lisaks on tasumata 10. septembri 2024. a seisuga viivis 7833,81 eurot. Lelle 24 Invest OÜ tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 pdele 3 ja 4. Lelle 24 Invest OÜ avaldus võeti 16. septembri 2024. a määrusega menetlusse, liideti tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse kohta seisukoha esitamiseks.
12.Meditsiini Haldus OÜ (avaldaja IV, võlausaldaja IV) esitas 24. septembril 2024 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks. Meditsiini Haldus OÜ nõue tuleneb 2023. aastal sõlmitud töövõtulepingust. Võlgnik on jätnud tasumata arve suurusega 3900 eurot. Lisaks on Meditsiini Haldus OÜ-l 24. septembri 2024. a seisuga võlgniku vastu viivisenõue 647,82 eurot. Meditsiini Haldus OÜ kavatseb menetluse kestel täiendada avalduse aluseks olevaid asjaolusid ka kahjunõudega. 3 (13)
2-24-6760 Pankrotihoiatuse ja esitamise kulu oli 800 eurot. Meditsiini Haldus OÜ tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-dele 1, 3 ja 4. Meditsiini Haldus OÜ esitas 11. septembril 2024 võlgnikule nõude koos pankrotihoiatusega, kuid võlgnik võlga ei tasunud. Meditsiini Haldus OÜ avaldus võeti 27. septembri 2024. a määrusega menetlusse, liideti tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse kohta seisukoha esitamiseks.
13.MacoMed OÜ (avaldaja V, võlausaldaja V) esitas 24. septembril 2024 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse tsiviilasjaga nr 2-24-6760 liitmiseks. MacoMed OÜ nõue tuleneb 2023. aastal sõlmitud lepingust. Võlgnik jättis tasumata kaks arvet. Võlgniku põhivõlgnevus on 20 493,42 eurot, millele lisandub 24. septembri 2024. a seisuga viivis 3413,32 eurot. MacoMed OÜ kavatseb menetluse kestel täiendada avalduse aluseks olevaid asjaolusid ka kahjunõudega. Võlgnikule pankrotihoiatuse koostamise ja esitamise kulu oli 800 eurot. MacoMed OÜ tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg 2 p-dele 1, 3 ja 4. MacoMed OÜ esitas 11. septembril 2024 võlgnikule nõude koos pankrotihoiatusega, kuid võlga ei ole tasutud. MacoMed OÜ avaldus võeti 27. septembri 2024. a määrusega menetlusse, liideti tsiviilasjaga nr 2-24-6760 ja määrati võlgnikule tähtaeg pankrotiavalduse kohta seisukoha esitamiseks.
14.Võlgnik esitas 30. septembril 2024 vastuse Osaühingu Springmar pankrotiavaldusele, paludes jätta see rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata. Täidetud ei ole PankrS § 10 lg 2 p-des 3 ja 4 sätestatud eeldused ning võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.
15.Võlgnik esitas 25. oktoobril 2024 vastuse Lelle 24 Invest OÜ, Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ pankrotiavaldustele, paludes jätta need rahuldamata ning pankrot välja kuulutamata. Võlgnik on nimetatud võlausaldajate ja ka Osaühingu Springmar põhinõuded tasunud. Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.
16.Ajutine haldur esitas 11. novembril 2024 täiendava aruande. Ajutine haldur märkis, et võlgniku viide sellele, et maksed võlausaldajatele tegi võlgnikuga samasse kontserni kuuluv Leedu ühing UAB „Ilsanta“, ei näita, et võlgnik oleks maksejõuline, vaid täiendava kohustuse võtmist UAB „Ilsanta“ ees. Seega muutub bilansireal vaid võlausaldaja nimi. Ajutine haldur tõi uuesti välja küsitavuse võlgniku 2023. aasta bilansis seoses haginõude kajastamisega Hepsor P113 OÜ vastu. Lisaks märkis ajutine haldur, et äriregistrile esitatud 2022. aasta majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital -2 643 782 eurot ja majandusaasta lõpetatud kahjumiga 3 292 545 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad asjaolud, mis välistaks ühingu maksejõuetuks tunnistamise.
17.Võlausaldajad MacoMed OÜ ja Meditsiini Haldus OÜ võtsid 18. novembril 2024 pankrotiavaldused tagasi, kuna olid saanud võlgnikuga kokkuleppele ja võlausaldajate nõuded tasuti.
18.Võlausaldajad Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle 24 Invest OÜ esitasid 19. novembril 2024 seisukoha, milles leiavad, et pankrotiavaldused tuleb rahuldada ja pankrot välja kuulutada, sest võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksete tegemine võlgniku võlgade vähendamiseks kolmanda isiku poolt ei tõenda võlgniku enda maksejõulisust. Ka ei ole võlausaldajate nõudeid rahuldatud kogu ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
19.Harju Maakohus jättis 4. detsembri 2024. a määrusega võlausaldajate Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ pankrotiavaldused läbi vaatamata. Kohus rahuldas võlausaldajate Osaühing Egregius OÜ, Springmar OÜ ja Lelle 24 Invest OÜ avaldused, kuulutas välja 4 (13)
2-24-6760 võlgniku pankroti ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Maakohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja kohustas võlausaldajaid hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Maakohus määras kindlaks ajutise halduri tasu. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
19.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik asjas esitatud andmete ja tõendite kohaselt püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid (PankrS § 1 lg 2), võlgnikul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist (PankrS § 31 lg 12 p 1), võlgnikul puudub ka likviidne vara mõistliku aja jooksul kohustuste täitmiseks (PankrS § 1 lg 3). Suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on võlgniku enda kinnitusel peatunud.
19.2.Võlgniku maksevõime ja netovara seisu hindamisel saab kohus lähtuda ajutise halduri aruannetest ning 2022. a majandusaasta aruandest, mis esitati kohtule 19. novembril 2024 võlausaldaja seisukohaga ning mis on viimane juhatuse kinnitatud võlgniku majandusandmeid sisaldav dokument. Kuigi võlgnik teatas 19. novembri 2024. a kohtuistungil, et 2023. a majandusaasta aruanne valmib novembri jooksul, ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et võlgniku 2023. a majandusaasta aruanne oleks äriregistrile esitatud ning selle kohaselt ei esine äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 p-s 1 ja PankrS § 31 lg 1 2 ps 1 nimetatud olukorda. Võlgnik ei ole esitanud ka muid tõendeid, millest nähtuks, et bilansilist maksejõuetust ei ole. Võlgniku 2022. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku netovara -2 643 782 eurot (2 299 523 - 4 943 305). Võlgniku osakapital on 25 003 eurot, mis tähendab, et 31. detsembri 2022. a seisuga oli võlgniku netovara järel vähem kui pool osakapitalist (25 003 ÷ 2 = 12 501,50). Võlgnik ei ole kohtule esitanud andmeid oma majandusliku seisundi paranemise kohta.
19.3.Võlgnik esitas kohtule kinnitamata kujul oma bilansi ja kasumiaruande 2022. aasta ja 2023. aasta kohta. Seejuures on kohtule kinnitamata kujul esitatud bilanss ja kasumiaruanne ning hiljem võlgniku juhatuse kinnitatud 2022. a majandusaasta aruanne märkimisväärselt erinevad. Kohtul ei ole võimalik lähtuda 2023. aasta raamatupidamislike näitajate osas võlgniku poolt kohtule esitatud bilansist ja kasumiaruandest, sest need ei saa olla usaldusväärsed, arvestades 2022. aasta kohta koostatud aruannete erinevusi. Juhatuse kinnitatud 2023. a majandusaasta aruanne aga kohtule teadaolevalt puudub. Lisaks nõustus kohus ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku bilansis on vara hulgas kajastatud haginõuet Hepsor P113 OÜ vastu suurusega 7 150 000 eurot, mida bilansis kajastada ei tohi. Selle nõudeta muutub kasumiaruanne oluliselt ja netovara ei pruugi olla positiivne. Kohus viitas raamatupidamise toimkonna juhendi p-dele 50 ja 51. Kohtusse esitatud nõude kajastamine ettevõtte bilansis või raamatupidamise aruande lisades sõltub kohtuprotsessi tulemuse kohta antavast tõenäosuslikust hinnangust. Kuna praegusel ajal ega ka bilansi koostamise ajal ei olnud võimalik hinnata nõude rahuldamise tõenäosust, ei oleks tohtinud nõuet varana bilansis kajastada. Ka sel põhjusel ei ole 2023. aasta bilansi andmed adekvaatsed. Eelnevat arvestades on täidetud PankrS § 1 lg 3 ja § 31 lg 12 p 1 eeldus võlgniku maksejõuetusest.
19.4.Võlgnik esitas kohtule tõendid selle kohta, et tasutud on kõikide pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate pankrotiavaldustes märgitud sissenõutavaks muutunud põhinõuded. Samas nähtub esitatud tõenditest, et võlausaldajate Springmar OÜ, Lelle24 Invest OÜ, Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ nõudeid ei tasunud võlgnik, vaid Leedu ühing UAB „Ilsanta“. See tähendab, et võlgnikul on tasutud summa ulatuses uus võlausaldaja, kuid kohustus kui selline on alles. Võlgnik ei ole suutnud kohtule selgitada, missugune on Leedu ühingu UAB „Ilsanta“ ja võlgniku vaheline õigussuhe, ega seda, et võlgnikul ei tekkinud 5 (13)
2-24-6760 võlausaldajate nõuded täitnud äriühingu ees kohustust. Isegi juhul, kui kohustuse täitis samasse kontserni kuuluv äriühing, on siiski tegemist kahe eraldiseisva äriühinguga ning üks ei saa teise kohustust täita ilma, et tekiks mingit laadi võlasuhe ja võlgnikule sellest tulenevalt ka rahaline kohustus. Arvestades, et võlausaldaja Egregius OÜ nõude on tasunud Advokaadibüroo Njord Advokaadibüroo Loor arvelduskontole, on ka selle nõude täitmise asjaolud segased. Välistada ei saa, et võlgnikul on tekkinud täiendav kohustus või varasem võlausaldaja on asendunud uuega.
19.5.Kolmandate isikute tehtud maksete osas selgitas võlgnik, et ta ei saanud pärast menetluse algatamist kohustusi täita, kuivõrd võlgnikul on käsutuskeeld. Samas jääb arusaamatuks, missuguste vahendite arvelt oleks võlgnik saanud ise tasuda võlausaldajate nõuded kokku suuruses 81 722,13 eurot, kui ajutise halduri aruande kohaselt oli 10. juuni 2024. a seisuga võlgniku arvelduskonto jääk 364,59 eurot. Seega on täidetud ka PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud eeldus võlgniku maksejõuetusest.
19.6.Nii võlausaldajad kui ka võlgnik teatasid, et võlgnik ei tegutse ja ei ole tegutsenud juba vähemalt kogu 2023. aasta jooksul. Kuigi see ei näita otseselt maksejõuetust, kinnitab see koosmõjus teiste asjaoludega, et võlgnik on maksejõuetu. Ilma tegevuseta ei ole võimalik, et võlgnikul oleks ja tekiks rahalisi vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Määruskaebus
20.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, välja arvatud osas, millega maakohus jättis võlausaldajate Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ pankrotiavaldused läbi vaatamata. Võlgnik palub tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldused rahuldamata ja võlgniku pankrot välja kuulutamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldajate kanda. Lisaks palub võlgnik tühistada maakohtu määratud võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja.
20.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei võtnud maakohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel arvesse võlgniku esile toodud olulisi asjaolusid. Võlausaldajate pankrotiavaldused on esitatud pahatahtlikult. Pankrotiavaldused esitanud võlausaldajate rahalised põhinõuded on rahuldatud, kuid võlausaldajad soovivad jätkuvalt võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku arvates on pankrotiavalduste esitamine soetud tsiviilasjaga nr 223-15821 ja sooviga kõnealune kohtuvaidlus vaigistada, mitte aga võlgniku tegelikust maksejõuetusest või võlausaldajate varalistest huvidest.
20.2.Ka ei ole täidetud võlgniku pankroti väljakuulutamise eeldused. Võlgnik ei ole maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 alusel, sest võlgnik tasus kõikide pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et Leedu ühing UAB „Ilsanta“ on võlgniku kontserni kuuluv ning võlgniku omanikega seotud ühing. Isegi kui öelda, et UAB „Ilsanta“ on võlgniku suhtes vaid uus võlausaldaja, peaks teda maksejõuetuse hindamisel kohtlema teisiti. Maksejõulisuse hindamisel ei saa anda negatiivset hinnangut selle alusel, et võlgniku asemel täitis võlausaldajate kohustusi kontserni teine ühing. Võlgniku varale oli Harju Maakohtu 11. juuni 2024. a määrusega seatud käsutuskeeld. Võlgnikul oli alust uskuda, et ajutine haldur kohustuste täitmiseks vaatamata käsutuskeelule luba ei annaks. PankrS § 1 lg 2 alusel võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja pankroti väljakuulutamine ei vastaks pankrotimenetluse eesmärkidele, sest enamiku võlausaldajate varalised huvid on kaitstud ja nende nõuded rahuldatud.
20.3.Võlgnik ei ole maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 ka § 31 lg 1 2 p 1 alusel. Võlgniku 31. detsembri 2022. a ja 31. detsembri 2023. a bilanssidest nähtub, et 2023. aasta lõpu seisuga on võlgniku varad kokku 11 458 258,50 eurot ja kohustused 9 314 669,09 eurot. Seega ületavad 6 (13)
2-24-6760 võlgniku varad oluliselt tema kohustusi. Maakohus lähtus võlgniku maksejõuetuse otsustamisel vääralt võlgniku 2022. a majandusaasta aruandest.
20.4.Isegi kui võlgniku varad oleksid kohustustest väiksemad või esineks PankrS § 31 lg 1 2 p-s 1 nimetatud olukord, oleks see seisund PankrS § 1 lg 3 mõttes ajutine. Võlgniku osanikud on nõus konverteerima oma nõudeid võlgniku vastu omakapitaliks. Selliselt liiguvad need kohustuste hulgast kapitali hulka ja võlgniku kohustuste maht väheneb. Lisaks seisavad võlgniku majandustegevuse toimimine ja stabiilne rahavoog teise poolelioleva kohtumenetluse taga, kus on vaidluse all võlgniku üüritud ruumide kasutamine või kasutamise keelamise eest kahju hüvitamine.
20.5.Maakohus on määruse tegemisel rikkunud ka menetlusõiguse norme. Maakohus on tuginenud ajutise halduri äärmiselt lohakalt ja ebapädevalt koostatud aruannetele. Vastavalt PankrS § 68 lg-le 2 ja § 56 lg-le 3 ei oleks maakohus tohtinud ajutise halduri aruannetele tugineda. Teave, mille põhjal maakohus võlgniku pankroti välja kuulutas, põhines valdavas osas ajutise halduri aruandele ja tema välja toodud informatsioonile. Vaadates ajutise halduri lohakalt ja kirjavigadega koostatud aruandeid, ei oleks kohus mõistlikult tohtinud käsitada neid usaldusväärsetena.
21.Võlausaldajad Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle 24 Invest OÜ vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta see rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldajate arvates ei ole määruskaebus põhjendatud.
21.1.Võlausaldajad on jätkuvalt seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku esitatud bilansid on ebausaldusväärsed. Väidetav bilansimaht vajab auditeerimist, kuid audiitorit, kes
31.detsembri 2023. a bilansi õigsust kinnitaks, pole ilmselgelt leitud. Sellele bilansile pole allkirja pannud isegi võlgniku juhatuse liige ise. Kuigi võlgnik on korduvalt lubanud 2023. a majandusaasta aruande äriregistrile esitada, pole seda tänaseni tehtud. Seega lähtus maakohus õigesti võlgniku 2022. a majandusaasta aruandes esitatud andmetest.
21.2.Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes juba 2023. a esimeses pooles, sest alates 2022. a lõpust ei suutnud võlgnik oma jooksvaid maksekohustusi täita. Asjaolu, et võlgniku eest tasus osaliselt võlausaldajate nõuded võlgniku kontserni kuuluv ettevõte, ei muuda võlgniku majanduslikku olukorda. UAB „Ilsanta“ poolt pankrotimenetluses esitatud nõudevalduse kohaselt tekkis võlgnikul vastavalt samas summas kohustus UAB „Ilsanta“ ees. Ka ei näe seadus ette, et võlgniku kontserniühingute nõudeid peaks käsitama erinevalt teiste võlausaldajate nõuetest.
21.3.Panktoriavaldused ei ole esitatud pahauskselt. Pankrotiavalduse esitamine oma kohustused täitmata jätnud võlgniku suhtes on iga võlausaldaja seaduslik õigus. Seejuures on pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded olulises osas jätkuvalt rahuldamata. Ka ei muuda mõne üksiku nõude osaline rahuldamine võlgniku majandusliku seisundi ja maksejõuetuse tervikliku hindamise vajadust. Pankrotimenetluse eesmärk on maksejõuetu isiku kõrvaldamine tsiviilkäibest.
21.4.Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. Ajutise halduri arvamusel ei ole võlgniku kirjeldatud puudusi. Seejuures ei ole kohus tuginenud üksnes ajutise halduri arvamusele, vaid on andnud võlgniku majanduslikule seisundile iseseisva hinnangu, milles mh nõustub ajutise halduri arvamusega.
22.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 7 (13)
2-24-6760
Menetluse edasine käik
23.Tallinna Ringkonnakohus andis 16. jaanuari 2025. a kirjaga võlgnikule võimaluse avaldada oma seisukoht võlausaldajate esitatud uute tõendite osas.
24.Võlgnik esitas 24. jaanuaril 2025 seisukoha, milles leidis, et esitatud tõendid ei tõenda võlgniku püsivat maksejõuetust ega võlausaldajate väidetud asjaolusid (dtl-d 3190 ja 3191).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tuleb jätta võlgniku määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
26.Võlgnik esitas 19. detsembril 2024 esitatud määruskaebuses taotluse tühistada vaidlustatud määrusega määratud võlgniku võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja lükata see edasi kuni määruskaebuse lahendamiseni. Vaidlustatud määrusega määras maakohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 20. detsembri 2024 kl 11.00. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldajate esimene üldkoosolek toimunud. Seega ei ole võlgniku taotlust võimalik rahuldada ning taotlus on seetõttu perspektiivitu ja tuleb jätta analoogia korras TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata.
27.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel juhul vaidlustab võlgnik maakohtu määruse Egregius OÜ, Osaühingu Springmar ja Lelle 24 Invest pankrotiavalduste rahuldamise ning võlgniku pankroti väljakuulutamise osas. Võlgnik ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles Meditsiini Haldus OÜ ja MacoMed OÜ pankrotiavaldused jäeti läbi vaatamata. Seega on maakohtu määrus viimati nimetatud osas TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) järgi jõustunud.
28.Vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sellest lähtuvalt võtab ringkonnakohus menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
29.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid terves ulatuses ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
30.Esmalt märgib ringkonnakohus, et praeguse määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust võlgniku väited võlausaldajate motiivide kohta pankrotiavalduste esitamisel. Võlgnikule on võlausaldajate pankrotiavalduste alusel määratud ajutine haldur Harju Maakohtu 11. juuni 2024. a jõustunud määrusega ning pankroti väljakuulutamise otsustamisel hindab kohus PankrS § 31 lg 1 järgi üksnes seda, kas võlgnik on maksejõuetu. Seejuures on avalikes huvides, et püsivalt maksejõuetud juriidilised isikud ei osaleks majandustegevuses ja tsiviilkäibes. 8 (13)
2-24-6760
31.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriühing on pankrotiseaduse kohaselt maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2) või äriühingu vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole äriühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 3). Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb üks eelnimetatud eeldustest. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Seda, kas võlgnik on ka tegelikult maksejõuetu, peab kohus asja läbivaatamisel ka omal algatusel kontrollima (vt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-1216, p 13).
32.Võlgnik leiab määruskaebuses, et ta ei ole PankrS § 1 lg 2 alusel maksejõuetu, sest võlgnik tasus kõikide pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi sellest, et võlgnik on pärast ajutise halduri nimetamist tasunud osade võlausaldajate nõudeid, ei saa teha järeldust, et võlgnik ei ole maksejõuetu.
32.1.Esmalt märgib kolleegium, et võlgnik tasus võlausaldajate nõuded vaid osaliselt. Määruskaebuses avaldab võlgnik ise, et tasus võlausaldajate põhinõuded. Vastuses määruskaebusele on võlausaldajad Egregius OÜ, Osaühing Springmar ja Lelle 24 Invest OÜ avaldanud, et nende viivisenõudeid ei ole võlgnik rahuldanud ning rahuldamata nõuete (sh põhinõuete) osas on võlausaldajad esitanud nõudeavaldused pankrotimenetluses (võlausaldajate 9. jaanuari 2025. a määruskaebuse vastuse p 16.9 ja lisa 5), seejuures on nõudeavalduste kohaselt Egrerius OÜ rahuldamata nõue kokku 14 682,69 eurot, Osaühingu Springmar nõue 6110,92 eurot ja Lelle 24 Invest OÜ nõue 13 303,22 eurot. Seega on võlgniku väide, et ta on pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõuded rahuldanud, väär.
32.2.Ka omab asja lahendamisel tähtsust see, et võlgnik ei tasunud võlausaldajate nõudeid ise, st oma vara arvelt, vaid võlgniku kohustused täitis kolmas isik. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tasutud summa ulatuses on võlgnik saanud uue võlausaldaja, kuid kohustus on eelduslikult alles. Seejuures ei ole määrav, et võlgniku eest täitis kohustuse temaga samasse kontserni kuuluv äriühing. Võlgnik ei ole väitnud, et UAB „Ilsanta“ oleks oma nõuetest võlgniku vastu loobunud. Oma väidet, et UAB „Ilsanta“ ja teised kontserni ühingud ei ole huvitatud võlgade kiirest sissenõudmisest, vaid on valmis ootama, kuni võlgnikul tekib stabiilne rahavoog, ei ole võlgnik tõendanud. Seda, et UAB „Ilsanta“ on huvitatud oma nõuete sissenõudmisest, näitab asjaolu, et ta on esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 822 879,47 eurot (dtl-d 2315 jj).
32.3.Määruskaebuses viitab võlgnik ka sellele, et ta ei oleks saanud ise oma kohustusi täita, sest tulenevalt Harju Maakohtu 11. juuni 2024. a määrusega seatud käsutuskeelust puudus tal õigus oma vara käsutada. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti viidanud, et vaatamata võlausaldajate esitatud pankrotihoiatustele ei tasunud võlgnik enne pankrotiavalduste esitamist võlausaldajate nõudeid ega teinud seda ka pärast pankrotiavalduste kohtule esitamist. Ka ei nähtu asja materjalidest, et võlgnik oleks pärast ajutise halduri nimetamist viimase poole pöördunud võlausaldajate nõuete rahuldamise sooviga. Määruskaebuses võlgnik üksnes väidab, et tal oli alust uskuda, et ajutine haldur ei oleks sellist nõusolekut andnud. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruses asjakohaselt viidanud, et ajutise halduri 3. juuli 2024. a aruande kohaselt oli võlgniku arvelduskonto jääk 10. juuni 2024. a seisuga vaid 364,59 eurot (ajutise halduri aruanne, dtl 144). Võlgnik ei ole ka määruskaebuses selgitanud, milliste rahaliste vahendite arvelt ta oleks võlausaldajate nõuded täitnud.
32.4.Isegi kui võlgnik oleks ise pärast ajutise halduri nimetamist võlausaldajate nõuded täies ulatuses rahuldanud, tulnuks maakohtul kontrollida võlgniku maksejõuetust. Õiguskirjanduses 9 (13)
2-24-6760 on selgitatud, et kui võlausaldaja loobub pärast ajutise halduri nimetamist pankrotiavaldusest põhjusel, et võlgnik on tema nõude rahuldanud, ei peaks kohus seetõttu pankrotiavalduse menetlust lõpetama ega jätma pankrotti välja kuulutamata, kui võlgniku maksejõuetus on tuvastatud. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 tuleb nimetatud juhul kohaldada TsMS §-i 429, mille kohaselt ei võta kohus loobumist vastu, kui loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi. Kuna juriidilise isiku eksisteerimine maksejõuetuna ei ole lubatud, siis maksejõuetu juriidilise isiku vastu pankrotiavaldusest loobumisega rikutakse oluliselt avalikku huvi (PankrS I komm (2024), § 31, p 3.1.1, lk 399). Seega on alusetud võlgniku väited, nagu ei vastanud võlgniku maksejõuetuse tuvastamine ja pankroti väljakuulutamine pankrotimenetluse eesmärkidele, kuivõrd enamike võlausaldajate huvid olid kaitstud ja nende nõuded rahuldatud.
32.5.Eeltoodut ja maakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades leidis maakohus õigesti, et võlgniku puhul on täidetud PankrS § 1 lg-s 2 sätestatud maksejõuetuse eeldus.
33.Võlgnik leiab määruskaebuses, et ta ei ole maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 ja § 31 lg 1 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu ja leiab, et maakohus jättis põhjendatult arvestamata võlgniku esitatud 2022. a ning 2023. a bilansi ja kasumiaruandega.
33.1.PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 12 p 1 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetust eeldatakse, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 p-s 1 sätestatud ulatuses. ÄS § 171 lg 2 p 1 viitab olukorrale, kus osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist.
33.2.Maakohus on võlgniku maksevõime ja netovara seisu hindamisel lähtunud ajutise halduri aruannetest ning võlgniku 2022. a majandusaasta aruandest, mis on ühtlasi viimane võlgniku juhatuse poolt kinnitatud ja äriregistrile esitatud aruanne. Võlgnik heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei hinnanud võlgniku maksejõulisust võlgniku enda poolt 8. juulil 2024 ja 30. septembril 2024 esitatud 2022. a ja 2023. a bilansi ning kasumiaruande alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist pdf-formaadis aruannetega, millel puuduvad allkirjad. Maakohus on vaidlustatud määruses asjakohaselt kõrvutanud võlgniku 2022. a majandusaasta aruannet (mis on ka äriregistrile esitatud) võlgniku esitatud allkirjastamata 2022. a bilansi ja kasumiaruandega ning tuvastanud märkimisväärsed erinevused numbriliste näitajate osas. Võlgniku esitatud 2022. a bilansi järgi oli võlgniku vara 31. detsembri 2022. a seisuga kokku 3 888 807,31 eurot, kohustised 5 016 219,92 eurot ja omakapital -1 127 412,61 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli võlgniku 2022. a kahjum 1 776 175,39 eurot (dtl-d 1572 ja 1573). Seevastu võlgniku juhatuse kinnitatud ja äriregistrile esitatud 2022. a majandusaasta aruandest nähtuvalt olid võlgniku varad 31. detsembri 2022. a seisuga 2 299 523 eurot, kohustised 4 943 305 eurot ja omakapital -2 643 782 eurot. Kasumiaruande kohaselt oli 2022. a kahjum 3 292 545 eurot (dtl-d 2172 ja 2173). Olukorras, kus võlgniku juhatuse kinnitatud ja registrile esitatud 2022. a majandusaasta aruande ning võlgniku suhtes esitatud pankrotiavalduste lahendamise menetluses võlgniku poolt esitatud allkirjastamata 2022. a bilansis ja kasumiaruandes esitatud andmetes on sedavõrd suured erinevused, lähtus maakohus põhjendatult võlgniku 2022. a majandusaasta aruandest. Kuna võlgniku esitatud 2022. a bilanssi ja kasumiaruannet ei saa pidada usaldusväärseks, ei saa usaldusväärseks pidada ka võlgniku esitatud 2023. a bilanssi ja kasumiaruannet. Seejuures on asjakohane maakohtu põhjendus vaidlustatud määruse p-s 29, mille kohaselt ei saa võlgnik bilansis kajastada tingimuslikku vara (milleks on mh pooleli 10 (13)
2-24-6760 oleva kohtuvaidlusega seotud nõue). Maakohus on seejuures tuginenud raamatupidamise toimkonna juhendile ning ringkonnakohtul pole alust kahelda selle juhendi asjakohasuses.
33.3.Võlgniku 2022. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku netovara - 2 643 782 eurot (võlgniku varad 2 299 523 eurot - võlgniku kohustused 4 943 305 eurot, dtl 2172). Äriregistri kohaselt on võlgniku osakapital 25 003 eurot. Seega oli 31. detsembri 2022. a seisuga võlgniku netovara väiksem kui pool osakapitalist ehk 12 501,50 eurot. Oluline on märkida ka seda, et kuigi võlgnik kinnitas maakohtule enne vaidlustatud määruse tegemist, et võlgniku 2023. a majandusaasta aruanne esitatakse peagi registrile, ei olnud seda pankrotimääruse tegemise ajaks tehtud (ega ole siiani). Võlgnik ei ole ka määruskaebusega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et bilansilist maksejõuetust ei esine.
33.4.Eelnevat arvestades tuvastas maakohus õigesti, et võlgniku suhtes oli täidetud ka PankrS § 1 lg-s 3 ja PankrS § 31 lg 12 p-s 1 sätestatud maksejõuetuse eeldus.
34.Ringkonnakohus ei nõustu võlgnikuga ka selles, et tema maksejõuetus on ajutise iseloomuga.
34.1.Siinsel juhul on maakohus õigesti tuvastanud võlgniku maksejõuetuse mh PankrS § 1 lg 3 ja PankrS § 31 lg 1 2 p 1 alusel. Õiguskirjanduses on selgitatud, et PankrS § 31 lg-tes 1 1 ja 12 sätestatud juhtumite esinemisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Kuna tegemist on eeldusega, on võlgnikul võimalik menetluse käigus see ümber lükata. Seejuures saab kohus maksejõuetuse püsivusele hinnangu andmisel lähtuda ka võlgniku erinevatest majandusnäitajatest (nt likviidsus, võimalik tulevikuperspektiiv, sh võlgniku tegevuse jätkamine) (PankrS I komm (2024), § 1, p 2.2.4, lk 27).
34.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik PankrS § 31 lg 12 p-s 1 sätestatud eeldust ümber lükanud. Maakohus on vaidlustatud määruses tuvastanud, et võlgnikul pole majandustegevust, sh ei ole võlgnik tegutsenud terve 2023. a vältel. Võlgnik ei ole seda asjaolu määruskaebuses ümber lükanud. Võlgnik vaid viitab, et tema majandustegevus ja stabiilne rahavoog seisavad teise poolelioleva kohtumenetluse taga. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et võlgniku majandustegevuse toimimist ja stabiilset rahavoogu takistab teine kohtumenetlus, ei anna alust eeldada, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga. Seejuures ei ole teada, kas kohtuvaidlus lahendatakse võlgniku kasuks. Seega ei ole alust arvata, et võlgniku majandustegevus ettenähtava aja jooksul jätkuks. Võlgnik ei ole toonud esile ka muid asjaolusid, millest nähtuvalt tema majanduslik seisund lähiajal paraneks. Üksnes võlgniku tõendamata väide, et võlgniku osanikud on nõus konverteerima oma nõudeid võlgniku vastu omakapitaliks, ei ole selleks piisav. Ka ei ole võlgnik tõendanud, et ta ei pea endaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele kui võlausaldajatele võlgnevusi tagastama, mh seda, et nõuetest võlgniku vastu oleks loobutud.
34.3.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga.
35.Määruskaebuse väite kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kui tugines pankroti väljakuulutamisel ajutise halduri äärmiselt lohakalt ja ebapädevalt koostatud aruannetele. Võlgniku arvates ei oleks maakohus tohtinud vastavalt PankrS § 56 lg-le 3 ja § 68 lg-le 2 ajutise halduri aruannetele tugineda. Ringkonnakohus võlgnikuga ei nõustu.
35.1.PankrS § 56 lg 3 sätestab, et haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. PankrS § 68 lg 2 sätestab, et kui haldur on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt, 11 (13)
2-24-6760 vabastab kohus halduri kas omal algatusel või pankrotitoimkonna, võlgniku või maksejõuetuse teenistuse taotlusel või võlausaldajate üldkoosoleku otsuse alusel. Kohus vabastab halduri ka siis, kui ilmneb, et halduril ei ole õigust haldurina tegutseda. Kohtu nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande.
35.2.Ajutine haldur Raivo Piirla ei ole kohtu töötaja. Ka ei ole võlgnik määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et ajutine haldur ei ole võlgnikust ega võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on määruskaebuses vaid viidanud, et ajutise halduri aruanded olid raskesti loetavad. Ringkonnakohtu hinnangul ei viita see kuidagi sellele, et ajutine haldur ei oleks olnud oma töös sõltumatu.
35.3.Ringkonnakohus möönab, et ajutise halduri aruanded sisaldavad kirja- ja vormivigu, kui ainuüksi see ei anna alust asuda seisukohale, et ajutine haldur ei ole oma ülesandeid hoolikalt täitnud. Võlgnik leiab, et ajutine haldur ei ole kohtule andnud ka PankrS § 22 lg 2 p-s 1 nõutud teavet. Ajutise halduri 3. juuli 2024. a aruandest (dtl-d 142–150) nähtuvalt on ajutine haldur välja selgitanud nii võlgniku vara kui ka kohustused ning asunud seisukohale, et võlgnik on püsivalt makseraskustes (maksejõuetu) 2024. a algusest. Ajutine haldur esitas 11. novembril 2024 täiendava aruande (dtl-d 2111–2113), milles muu hulgas leidis, et puuduvad asjaolud, mis välistaks ühingu maksejõuetuks tunnistamise. Aruannetest nähtuvalt on ajutine haldur teinud järeldused dokumentide alusel, mis on kättesaadavad äriregistrist. Ajutise halduri järeldused on põhjendatud ja kooskõlas asjas esitatud asjaoludega ning ainuüksi aruannete vormistuslikud puudused ei anna alust kahelda nende usaldusväärsuses. Mingeid sisulisi vigu ajutise halduri aruannetes ei ole ka võlgnik määruskaebuses välja toonud.
35.4.Ka on väär võlgniku väide, nagu oleks maakohus vaidlustatud määrust tehes tuginenud vaid ajutise halduri aruannetele. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt hindas maakohus võlgniku maksejõuetuse tuvastamisel ka võlgniku 2022. a majandusaasta aruannet. Samuti hindas maakohus võlgniku esitatud 2022. a ja 2023. s bilansse ja kasumiaruandeid ning kõrvutas neid võlgniku 2022. a majandusaasta aruandega. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei nõustu ajutise halduri ja maakohtu seisukohtade ning järeldusega, ei tähenda, et need oleksid valed.
36.Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada ning see tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kuna vaidlustatud määrus jääb muutmata pankroti väljakuulutamise osas, ei ole alust muuta ka sellega seotud korraldusi.
37.PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 5 lg 2 võimaldab ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. Praeguse määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (PankrS § 32). Menetluskulude jaotus
38.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Võlgnik ei ole esitanud määruskaebuses vastuväiteid maakohtu otsustusele jätta menetluskulud võlgniku kanda.
39.Kuna ringkonnakohus jätab võlgniku määruskaebuse rahuldamata, määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda.
tuleb
40.Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja 12 (13)