Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ei oma selles osas mingeid vastuväiteid ning kohustuvad võlgnevuse tasuma.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-34214 menetlus Eksar-Transoil AS-i hagis KURTNA PM OÜ ja Axxx Hxxxx vastu neilt solidaarselt põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise, kokku 7283,28 euro ning lisanduva viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei saa määrusele esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eksar-Transoil AS esitas 04.11.2014. a Pärnu Maakohtule makskäsu kiirmenetluse avalduse KURTNA PM OÜ-lt ja AxxxxHxxxxxx solidaarselt võla ja viivise kokku summas 6399,91 euro saamiseks. Kohus tegi 13.11.2014. a võlgnikele makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 16.01.2015. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.02.2015. a esitas Eksar-Transoil AS oma nõude Tartu Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Eksar-Transoil AS palus kohtul KURTNA PM OÜ-lt ja AxxxxHxxxxxx solidaarselt tema kasuks välja mõista müügilepingust tuleneva põhivõla summas 4899,21 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 2384,07 eurot ja alates hagi esitamisest viivise 0,15 % põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 27.03.2015. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama. Kostjad teatasid 13.04.2015. a kirjalikus vastuses, et tunnistavad hagi osaliselt. Kostjad tunnistasid põhivõlga summas 2272,35 eurot ning nimetatud summa tasumisega viivitamise eest viivisenõuet. Nõudele ülejäänud ulatuses vaidlesid kostjad vastu. Kostjate väitel on põhivõlg ülejäänud ulatuses hagejale tasutud ja tasutud summadelt viivisearvestus ebaõige. Kostjad avaldasid, et on valmis lahendama asja kompromissiga.

Kohus pidas 09.07.2015. a asja arutamiseks kohtuistungi. Poolte taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. 23.07.2015. a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid lepingus kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus tuleb sel alusel lõpetada. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtumäärusele edasikaebuse esitamisest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et nad kannavad oma kohtukulud ja kohtuvälised kulud ise, välja arvatud kompromissis sätestatu. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 04.11.2014. a riigilõivu summas 192 eurot ja hagi esitamisel 23.02.2015. a täiendavat riigilõivu summas 358 eurot. Kokku on hageja tasunud

nõudelt riigilõivu summas 550 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.