Otsuse avalikult teatavaks- 17.juuli 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn. 12, Põlva tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-12122
Tsiviilasi
F. S. avaldus avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: F. S. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindajad Esindaja riigi õigusabi arvel: advokaat Eve Laine– Advokaadibüroo Ann Saar, asukoht Küüni 7, Tartu 51004; e-post: [email protected] Puudutatud isikud-K. S. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx kontakttelefon xxxxxxx T. T. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx kontakttelefon xxxxxxx -post Kinnisasjade asukohajärgne vallavalitsus: xxxxxxx, asukoht Pikk 12, xxxxxxx, 64001, Põlva maakond e-post Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F. S. kasutatavale teele.
avaldus juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja avalikult
2.Määrata juurdepääs avalikult teelt (xxxxxxx)-xxxxxxxxx teelt) kinnistule xxxx (registriosa nrxxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx küla, xxxxxxx, xxxxxxxx) kinnistu igakordse
omaniku kasuks üle kinnistu xxxxxxxxxx (registriosa nr.xxxxxxx) xxxxxxxxxx kinnistu ja P. kinnistu piiri pikkusega 35,40 meetrit ja laiusega 5 meetrit.
3.Määrata juurdepääs tähtajatuna ja igal kellaajal kasutatavana nii jalgsi kui sõidukitega.
4.Määrata juurdepääsu kasutamise eest tasu kümme (10) eurot aastas, mis tuleb tasuda hiljemalt iga aasta 31.augustiks järgneva aasta eest ette.
5.Tuvastada T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusolek kohtumääruse punktis 2 määratud juurdepääsu kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse.
6.Kanda kohtumääruse jõustumisel kinnistusraamatusse xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx külas asuva kinnistu, nimetusega xxxxxxxxxx (registriosa nr. xxxxxxx) kolmandasse jakku märge, mille kohaselt xxxxxxxxxx kinnistu (teeniv kinnisasi) on koormatud tähtajatu tasulise juurdepääsuõigusega xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx külas asuva xxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) (valitsev kinnisasi) kasuks, tasu suurusega 10 (kümme) eurot aastas valitseva kinnisasja omanikult teeniva kinnisasja omanikule, mis tuleb tasuda hiljemalt iga aasta 31.augustiks järgneva aasta eest ette.
7.Jätta menetluskulu avalduse esitamisel tasutud riigilõivu näol avaldaja kanda ning avaldajale määratud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 660 lg 1 ja 661 lg 2 alusel ja kohtumääruse jõustumine Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtumäärus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kui menetlusosaline soovib määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Avaldaja nõue ja selle põhjendused
1.Avaldaja F. S. on xxxxxxxx, xxxxxxx xxxxxxxxxx külas asuva kinnistu xxxx (registriosa nr. xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) omanik. Kinnistu registriosa on avatud 29.06.2006.a.a xxxxxxxxxxx kinnistu 29.07.2013.a. Kinnistul asub avaldaja suvekodu, kus ta elab varakevadest kuni hilissügiseni. Kinnistu korrapärast majandamist takistab juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt. xxxxxxxxxx küla läbib ainsa avaliku teena xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx tee. Nimetatud teelt on võimalik xxxx kinnistule pääseda vaid üle
teega piirnevate P. kinnistu, mille omanik on K. S. või xxxxxxxxxx kinnistu (edaspidi xxxxx kinnistu), mille omanik on T. T. . Hetkel pääseb avaldaja kinnistule vaid jalgsi, kasutades xxxxx kinnistut läbivat ajaloolist juurdepääsuteed. Käesoleval ajal kaartidel selle tee tähistus puudub, tegemist on rohtunud künkliku teerajaga, mis ei ole läbitav autotranspordiga. Avaldajale ei ole teada, mis põhjusel ei arvestatud kinnistu moodustamisel juurdepääsuvajadust. Kinnistule autoga pääsemise võimaluse puudumine piirab avaldajal olulisel määral kinnistu kasutamist, näiteks on võimatu toimetada kinnistule küttepuid, ehitusmaterjale või muid raskekaalulisi või suuremõõtmelisi esemeid. Kinnistu avalikult teele lähima punkti ja tee vaheline kaugus on 37 meetrit. Avaldaja näol on tegemist kõrges eas ja raske puudega isikuga, kes vajab autotranspordiga liikumise võimalust (kõrvalabi liikumisel). Kõrge riskiastmega südame-veresoonkonna haiguse tõttu võib tal tekkida kiireloomuline vältimatu abi vajadus, kuid kinnistule ei ole võimalik kiirabiautoga pääseda. Tulenevalt riigikohtu praktikast peaks elamiseks kasutatavale kinnisasjale olema tagatud reeglina vähemalt üks autoga ligipääsemise võimalus.
2.Avaldaja on püüdnud saavutada teega piirnevate kinnisasjade omanikega kokkulepet juurdepääsutee rajamise ja selle asukoha osas, probleemi lahendamisse on olnud kaasatud ka xxxxxxx, kuid lahenduseni ei ole jõutud. Neil asjaoludel ja toetudes asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 ning Riigikohtu 12.04.2004.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-45-04 ning 27.09.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-85-05 väljendatud seisukohtadele on xxxxxxxxxxx kohtule avalduse juurdepääsu määramiseks alternatiivsena mõlema naaberkinnistu omaniku suhtes. Juurdepääsu rajamine xxxx kinnistu avalikule teele lähimast punktist piki P. ja xxxxx kinnistute piiri on maakorralduslikult võimalik ning majanduslikult otstarbekas. Tee rajamine kinnistute piirialale ei lõhu naaberkinnistute maatükkide terviklikkust ega piira märkimisväärselt naaberkinnistute omanike õigusi. Tee rajamise ja hooldamisega ei teki naaberkinnistute omanikele mingeid lisakulutusi. Juurdepääsu pindala on ligikaudu 177 m2 (35,4 x 5 m). Seda arvestades peaks juurdepääs ja selle kasutamine toimuma kas tasuta või sümboolse tasu eest.
3.Avaldaja taotleb AÕS §-de 140 ja 141 lg 3 alusel juurdepääsuõiguse kui kinnisomandi kitsenduse kohta kande tegemist kinnistusraamatusse, et see kehtiks ka kolmandate isikute suhtes. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt eeldab märkuse sissekandmine kinnistusraamatusse kinnisasja omaniku nõusolekut, mida võib tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 asendada kohtuotsus. Eeltoodud põhjendustel palub avaldaja tuvastada puudutatud isiku(te) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatusse märke tegemiseks. Puudutatud isiku ja kinnisasjade asukoha järgse kohaliku omavalitsuse seisukohad
4.P. kinnisasja omaniku K. S. poolt 24.04.2014.a. avaldusele esitatud vastuväidete kohaselt (tl.35-38) ei vasta tõele xxxx kinnistu omaniku väide, et juurdepääsu määramise osas on püütud naaberkinnisasjade omanikega kokkulepet saavutada. K. S. ei ole õnnestunud F. S. kohtuda, ainus teavitus juurdepääsu rajamisest on olnud teade xxxxxxx 07.11.2013 toimuvast koosolekust, mille puudutatud isik sai vahetult enne koosoleku toimumist ning millest puudutatud isikul ei olnud seetõttu võimalik osa võtta. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid puudutatud isiku kanda.
K. S. on seisukohal, et kuna avaldusest nähtuvalt kasutab avaldaja oma kinnistule pääsemiseks xxxxx kinnistul paiknevat rohtukasvanud ajaloolist juurdepääsuteed, siis oleks otstarbekas määrata juurdepääs üle xxxxx kinnistu. P. kinnistule juurdepääsutee rajamine ei ole ka maakorralduslikult põhjendatud, kuna kinnistu on väike, avaliku teega piirneva kinnistu osa pikkus on vaid 11 meetrit. P. kinnistu servas, vastu xxxxx kinnistut kuni xxxx kinnistuni kasvab kuusehekk, xxxx kinnistu vahetus läheduses asub ehitis ning kasvab suur kuusepuu. Tee rajamine nõuaks kuuseheki ja veel mõne kasvava puu raiumist, juurdepääsutee kulgeks elamiseks mõeldud ehitisest mõne meetri kauguselt, mis halvendaks oluliselt P. kinnistu omaniku elukeskkonda. 18.06.2015.a. on kohus K. S. ka vahetult ära kuulanud (tl.61), ärakuulamisel on ta avaldanud, et juurdepääsu rajamine F. S. kuuluvale kinnistule oleks õigem kõrvalkinnistu kaudu. P. kinnistule tee rajamisel peaks tee kulgema suhteliselt maja lähedalt, kui rajada tee P. kinnistule sissesõitu takistava tõkkepuu juurest, kus hetkel teed ei ole, jääks P. ja xxxx kinnisule ühine sissesõit ning xxxx kinnistule pääsemiseks peaks tee läbima ka kõrvalolevat kinnistut, otse ei olegi võimalik P. kinnistult xxxx kinnistule pääseda. K. S. soovib, et temale kuuluvat suhteliselt väikest kinnistut ei tükeldataks.
5.T. T. on kirjalikus vastuses avaldusele (tl.39) märkinud, et ligipääs xxxx kinnistule on käinud ajalooliselt just läbi P. kinnistu, mida tõendab avaldusele lisatud kaardiserveri väljatrükk, (lisa 5/2). Kui kohus otsustab, et tee juurdepääsuks xxxx kinnistule tuleb ehitada xxxxxxxxxx kinnistu piirile, peab rajatise kohta olema projekt ning selle ehitamisel järgitama teedeehituse tehnilisi nõudeid ja häid tavasid. T. T. ei ole nõus tähtajatu ja tasuta juurdepääsuga läbi xxxxxxxxxx kinnistu, vaid palub kohtul seada tasuline servituut. 06.07.2015.a. on T. T. kohtu poolt vahetult ära kuulatud, ta on suuliselt volitanud ennast esindama kinnistu kasutaja rendilepingu alusel – OÜ Set-Fish juhatuse liikme T. T. (tl.62). Viimane on kohtule avaldanud, et kinnistut hetkel ei kasutata, vaid hoitakse sellises korras, et see ei võsastuks. Kavas on edaspidi kasutada puhkealana järve ja küla sadamate läheduse tõttu. Asjaolu, et xxxx kinnistu on moodustatud selliselt, et puudub juurdepääs on valla viga. Vald peaks selle juurdepääsu võimaldava maatüki ära ostma. Kohtu poolt juurdepääsu määramisel võiks tasu olla 15 eurot aastas.
6.Kohus on nõudnud kinnisasjade asukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt –xxxxxxx seisukoha esitamist juurdepääsu määramise kohta xxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele. xxxxxxx kirjaliku arvamuse kohaselt, mis on esitatud kohtule 30.04.2014.a. (tl.31-32), tuleks rajada juurdepääs xxxx kinnistule xxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) servast. P. katastriüksuse (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kaudu juurdepääsu rajamisel tuleks nimetatud kinnistul elamu paiknemise tõttu xxxx kinnistule pääsemiseks läbida teatud osas ka xxxxx kinnistu. xxxxx ja P. katastriüksuste piirile on rajatud kuusehekk ning täpselt piirile juurdepääsu rajamine tähendaks heki eemaldamist, mis vähendaks niigi väikese P. kinnistu privaatsust. xxxxx kinnistule rajatava juurdepääsu eeldatav pikkus on 35,40 m ning laius 5 meetrit. 04.09.2014.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.60) on xxxxxxx esindaja jäänud kirjalikult esitatud seisukoha juurde juurdepääsu rajamiseks xxxx kinnistule xxxxx kinnistult. P. kinnistul oli ajalooline tee, kuid praegu seda ei kasutata. Maanteelt vaadetes ei ole praegu võimalik aru saada, milline juurdepääs oli ajalooline, sest heas korras teed ei ole kummalgi kinnistul. Vald on nõus toetama xxxx kinnistule juurdepääsu rajamist.
Juurdepääsu eest tasu suuruse osas ei ole vallas teadaolevat praktikat, on tehtud tähtajalised ja tasuta lepingud. Vallavalitsuse esindaja on avaldanud, et maamaksu määrad on avalikult kättesaadavad, xxxxx kinnistu maamaks on 3,90 eurot, juurdepääsualune maa on ca 175 m2, seega sellele osale vastav maamaks on umbes 2 senti aastas.
7.Avaldaja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei kavatse ta rajada xxxxx kinnistule teed, vaid kasutada seda juurdepääsuks, hööveldades omal kulul künkad siledamaks ja täita killustikuga. Keegi teine seda teed ei kasuta. Kuna tee hooldamine lasub F. S. ning tee ei vähenda kinnistu väärtust, võiks tasu juurdepääsu eest olla 1 euro aastas. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ning kohtumääruse põhjendused
8.Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ning kohtu poolt tuvastatud asjaolud saavad olla aluseks selle rahuldamisele. Asja lahendamisel tuleb aluseks võtta AÕS § 156 lg 1, mis sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
9.Kinnistusraamatu registriosa väljatrükkidest (tl.7-9) nähtub, et F. S. kuulub xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx külas kinnistu xxxx, registriosa nrxxxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, K. S. xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx külas kinnistu P. , registriosa nr.900038, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx ning T. T. on kantud kinnistusraamatusse kinnistu xxxxxxxxxx, registriosa nr. xxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, asukoht xxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxxx küla, omanikuna. Maa-ameti kaardiserveri ortofotolt (tl. 10) nähtub, et avalikult teelt xxxx kinnistule (katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx) on suundunud tee läbi xxxxxxxxxx kinnisasja ( katastriüksus xxxxx:xxx:xxxx). Teistel Maa-ameti kaardiserverist tehtud väljatrükkidel (tl.11, 12) juurdepääsu xxxx kinnistule näha ei ole. Vaatluse käigus (protokoll tl.47-49) tegi kohus kindlaks, et T. T. kuuluval xxxxx II 1 kinnistul, K. S. kuuluva P. kinnistu piiril on kuni F. S. kuuluva kinnistuni heinamaal sisse sõidetud juurdepääs (pinnastee) ca 35 meetri ulatuses, mis jätkub xxxxxxxxxxx. xxxxx kinnistul kasvab looduslik, niitmata hein. P. kinnistule sissesõitu piirab tõkkepuu ja selle kõrval maakivid, kinnistul aimatavad sõiduki jäljed ca 10 meetri ulatuses, edasi tegemist mättalise heinamaaga. P. ja xxxxx kinnistute piiril kasvab kuuskedest hekk, milles on ka üks tühimik (paikvaatluse protokoll, fotod nr.2 ja 4).
10.K. S. poolt esitatud Maa-ameti kaardiserveri väljatrükile (tl.37) on kantud tema enda poolt tema kinnistul paikneva heki ja puude asukohad ning tähistatud elamu asukoht, ka nimetatud kaardil on näha, et läbi katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx (xxxxx kinnistu) on kulgenud tee, mis viib katastriüksuseni nr. xxxxx:xxx:xxxx (xxxx kinnistu). Tl. 37 pöördel oleva Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte kohaselt on P. kinnistu suurus 2882 m2 ning selle sihtotstarve elamumaa. Fotol (tl.38) on näha, et P. kinnistul kasvab kuusehekk, noor seedermänd ja põlispuud, milles kohus veendus ning kohus veendus ka vaatluse käigus.
11.Seega on kohus tuvastatud asjaolu, et xxxx kinnisasja omanikul puudub temale kuuluvale kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, millist asjaolu ei ole ka puudutatud isikud vaidlustanud. Vaidlus on selle üle, milliselt kinnisasjalt (või kinnisasjadelt) juurdepääs võimaldada. Riigikohus on selgitanud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et naabrite vaheliste suhete määratlemisel tuleb muuhulgas arvestada ka väljakujunenud tavadega ( Riigikohtu 13.12.2004 otsus tsiviilasjas 32-1-141-04 punkt 29, 12.04.2004 otsus tsiviilasjas 3-2-1-45-04 punkt 16).
12.Kinnisasjade asukohajärgse xxxxxxx arvamusest nähtub, et otstarbekas on xxxx kinnistule juurdepääs rajada xxxxx kinnistu kaudu, kuna see on lühem ja nimetatud kinnistu omaniku õigusi vähem kitsendav, kui juurdepääsu rajamine P. kinnistu kaudu. Viimatinimetatud kinnistu sihtotstarve on elamumaa ning sellel asub elamu. Kuigi käesoleval ajal kinnistul alaliselt keegi ei ela, siis alalise juurdepääsu rajamisel naaberkinnistule, mis on võimalik vaid elamu vahetust lähedusest, vähendab oluliselt kinnistu väärtust. Ka P. kinnistu omanik on huvitatud, et tema suhteliselt väikest – 2882 m2 suurust kinnistut ei tükeldataks rajatava juurdepääsuga xxxx kinnistule. Kohtu hinnangul ei ole arvestatav xxxxxxxxxx kinnistu kasutaja T. T. ettepanek rajada juurdepääs xxxxxxxxxx ja P. kinnistu piirile, kuna piiril kasvab hekk. Kohus nõustub vallavalitsuse seisukohaga, et heki kõrvaldamine vähendab oluliselt P. kinnistu privaatsust. xxxxx kinnistu näol on aga tegemist maatulundusmaaga, mida käesoleval ajal sisuliselt ainult hooldatakse. Vaatluse käigus veendus kohus et xxxxx kinnistul ei ole maad haritud, seega ei saa olla juurdepääsu rajamisele vastuargumendiks ka maa muuks otstarbeks kasutamise vajadus.
13.Avaldaja on taotlenud määrata puudutatud isiku T. T. kinnistul paikneva juurdepääsu avaldaja kinnistule ulatus laiusega 5 meetrit ning pikkusega 35,40 meetrit. Selles ei ole vaidlust, et avalikult teelt xxxx kinnistu piirini mööda P. kinnistu piiri on 35,40 meetrit. Laiuse määramisel on aluseks võetud xxxxxxx seisukoht, mille kohaselt tee rajamiseks vajamineva maariba laius on ca 5 m. Kohus on seisukohal, et juurdepääsu määramine avaldaja poolt taotletud ulatuses on põhjendatud, arvestades, et juurdepääsul võib olla vajadus teostada ka lumetõrjet ning tagada juurdepääs igat liiki transpordiga, kaasa arvatud päästetransport.
14.AÕS § 156 lg 1 järgi määrab kohus juurdepääsu kasutamise tasu, kui kinnisasjade omanikud ei saavuta tasu osas kokkulepet. Nimetatud sättest tuleneb, et juurdepääsu kasutamine üle võõra kinnisasja on tasuline. Juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille tegemisel peab kohus kaaluma tasu suuruse põhjendamiseks esitatud erinevaid asjaolusid. Avaldaja on kinnitanud valmisolekut maksta puudutatud isikule tasu kokku 1 euro aastas (kohtuistungi protokoll tl 60 pöördel), võttes aluseks et juurdepääsuks kasutatava maatüki, suurusega 175 m2 eest tasumisele kuuluv maamaks on ca 2 senti aastas.
Kinnisasja omanik ja kasutaja on taotlenud tasu määramist 15 eurot aastas (tl.62). Kohtupraktikas on juurdepääsu tasu määramisel võetud aluseks nii maa maksustamishinna ja juurdepääsu pindala suhe, kui tee kasutamisega kaasnevaid kulusid. Antud juhul ei ole tegemist juurdepääsuks kasutatava erateega, seega kinnisasja omanikul ei esine ega kaasne ka juurdepääsu määramisega tee korrashoiu ega muid teeseaduse § 37 lõikest 3 tulenevaid teega seotud nõuete täitmise kulusid. Maamaksu tasumise kohustus on üheks maaomaniku kohustuseks. xxxxxxx maanõuniku kinnitusel on kogu xxxxxxxxxx kinnisasja maamaksu suurus aastas 3,90 eurot. Kohus leiab, et iga-aastane rahaline makse, suurusega 10 eurot juurdepääsu kasutajalt on antud juhul kohane hüvitis, mis on vastavuses juurdepääsu eeldatava kasutamise intensiivsuse astmega ja puudutatud isiku T. T. omandi kitsendamisest tuleneva talumiskohustusega. Juurdepääsu eest määratav tasu ületab viiesajakordselt juurdepääsu alla jääva maa eest arvestamisele kuuluva maamaksu.
15.AÕS § 141 lg 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Avaldaja on taotlenud kitsenduse kinnistusraamatusse kandmist ning puudutatud isiku T. T. nõusoleku tuvastamist juurdepääsu kohta märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Tulenevalt AÕS § 63 lg 1 p 4 võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks. Märkuse sissekandmine eeldab KRS § 341 lg 1 kohaselt kinnisasja omaniku nõusolekut, mida võib asendada vastavalt TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 jõustunud kohtuotsus. Kuna esineb alus kinnistusraamatusse märkuse sissekandmiseks kinnisomandile seatud kitsenduse kohta, tuvastab kohus kinnistu xxxxxxxxxx omaniku T. T. kohustuse olemasolu anda nõusolek xxxxxxxxxx kinnistu registriosa kolmandasse jakku märke kandmiseks selle kohta, et kinnisasi on koormatud tähtajatu tasulise juurdepääsuõigusega xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx külas asuva xxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) kasuks, tasu suurusega 10 (kümme) eurot aastas valitseva kinnisasja omanikult teeniva kinnisasja omanikule. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuna kohtulahend on tehtud avaldaja huvides ning puudutatud isikud ei ole kohtu hinnangul põhjustanud olukorda, mille tõttu avaldaja pidi kohtusse pöörduma. Kumbki puudutatud isikutest ei ole vaidlustanud asjaolu, et avaldajal on õigus taotleda juurdepääsu oma kinnistule üle võõra kinnisasja. Kohtulik sekkumine oli tingitud asjaolust, et kinnistuomanikud ei jõudnud kokkuleppele, millis(t)e kinnisasja(de) kaudu on kõige otstarbekam juurdepääs määrata.
Avaldajale oli menetluses antud riigi menetlusabi riigi õigusabi arvel esindaja määramise näol. Kuna riigi õigusabi oli antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jätab kohus nimetatud menetluskulu - 629,28 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.