Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord ja otsuse jõustumine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 15. juulist 2015. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. I. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja taotleb 15.12.2014. a kohtule esitatud hagiavalduses (tl 1), et kostja T. O. vabastaks hagejale kuuluva eluruumi aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx. Hagiavaldusest nähtuvalt lõppesid hageja ja kostja kooselulised suhtes 2013. aasta alguses, kuid nad jäid mõlemad elama aadressile xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx. T. S. ja T. O. elasid erinevates tubades ja omavahel ei suhelnud. 18.10.2014. a kasutas kostja hageja suhtes füüsilist vägivalda. Sellest tulenevalt muutus hageja ja kostja elamine samas eluruumis võimatuks. Hageja leiab, et eluruum aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx kuulub talle, kuna ta võttis nimetatud korteri soetamiseks laenu ning on tasunud laenumakseid. Kuna korter kuulub hagejale, on kostja kohustatud eluruumi vabastama. Hageja on kostjal palunud nii suuliselt (septembris 2014. a ja 15.10.2014), kui ka tähitud kirja teel (22.11.2014. a) eluruum vabastada, kuid sellest hoolimata ei ole kostja hagejale kuuluvast korterist välja kolinud. Seetõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu poole. II. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja on kohtule 20.04.2014. a esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele võtnud hagi õigeks (tl 34). Vastuseks hagiavalduses esitatud asjaoludele märgib kostja, et hageja ei ole temale korteri vabastamise nõuet tähitud kirja teel saatnud, neil on hagejaga olnud üksnes arutelu suhete lõpetamise ja lahku kolimise teemal. Kostja lootis siiski suhted hagejaga taastada ning sel põhjusel ei ole ta korterist välja kolinud. Nüüdseks on kostja jõudnud arusaamisele, et suhete taastamine ei pruugi õnnestuda ning ta on nõus korterist välja kolima. Kuigi kostja nõustub hagejale kinnistusregistri järgi kuuluvast korterist välja kolima, ei nõustu ta hageja väidetega nagu oleks hageja tasunud laenumakseid ainuisikuliselt ning sellega, et hageja on korteri ainuomanik. Kostja leiab, et poolte ühine kooselu ja korteri soetamine võib olla käsitatav seltsinguna VÕS § 580 lg 1 alusel ning korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxx-

2 (5)

xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx näol võib olla tegemist seltsinguvaraga, mis vastavalt VÕS § 589 lõikele 1 on poolte ühisomand. Käesolevas asjas ei soovi kostja siiski esitada nõuet kinnisasja omandiõiguse osas, leides, et tema poolt korteriomandi valduse üleandmine hagejale ja korterist välja kolimine ei võta temalt õigust hilisemalt esitada hagi seltsinglaste panuste tagastamiseks ja seltsinguvara jaotamiseks vastavalt kaasomandi jaotamise sätetele. Kostja nõustub korteri vabastama, kuid palub kohtuotsuse täitmisel arvestada asjaoluga, et xxxxxx linnas on kinnisvara vähesuse tõttu väike ka pakutavate üürikorterite hulk ning sel põhjusel ei ole tal võimalik korterit koheselt vabastada. Kostja palub kohtul määrata korteri vabastamise tähtajaks 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. III. Poolte poolt kirjalikus menetluses esitatud seisukohad Kohus on 11.06.2015.a. määrusega määranud tsiviilasja läbivaatamise kirjalikus menetluses vastavalt TsMS § 403 lg 1, kuna kostja on vastuses hagile (tl.34) ning hageja kirjalikus avalduses (tl.40) andnud selleks nõusoleku. Kirjalikus arvamuses kostja vastuse kohta (tl 41) kinnitab hageja, et ta on kostjale saatnud tähitud kirja hageja eluruumi vabastamise nõudega. Hageja sõnul aitas tal nimetatud kirja 22.10.2015. a koostada xxxxx Ohvriabi töötaja A. K. . Ohvriabi töötaja andis hagejale ümbriku, mille peal oli tähitud kirja märge ning hageja postitas kirja. Saadetud kirja kohaselt pidi kostja vabastama hageja eluruumi hiljemalt 03.11.2014. a. Kostja hageja kirjale ei reageerinud. Eelnevalt palus hageja suusõnaliselt kostjal vabastada eluruum hiljemalt 15.10.2014. a. Arvestades, et hageja suusõnalisest teatest kostjale eluruumi vabastamiseks on möödunud 7 kuud ning kostjal on olnud võimalik selle aja jooksul endale uus eluase soetada, palub hageja kohtul määrata korteri vabastamise tähtaeg koheselt kohtuotsuse jõustumisest. Hageja ei nõustu kostja väitega, nagu oleks kostja tasunud korteri laenumakseid. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja on 18.06.2015. a kohtule esitatud vastuses (tl 55) jäänud selle juurde, et hageja ei ole kirjalikult korteri vabastamise soovist teatanud, nimetatud asjaolu on hageja poolt tõendamata. Kostja on märkinud, et on üritanud leida uut elukohta, kuid see ei ole õnnestunud. xxxxxx linnast väljapoole ta kolida ei soovi. Kostja ei ole piisavalt kindlustatud, et endale uus eluase osta. Kostja soovib korterit üürida, kuid sobivaid üüripakkumisi on tunduvalt vähem kui müügipakkumisi. Kostja nõustub, et hagejat ei saa sundida tema tahte vastaselt koos kostjaga elama ja ta on nõus korteri vabastama, kuid palub kohtul määrata korteri vabastamise tähtajaks 3 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb kostja arvates jätta hageja kanda. IV. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

3 (5)

Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on kohtule esitatud kirjalikus avalduses hageja nõudega nõustunud (tl.34, 55 pöördel). AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kuigi hageja ei ole tõendanud, et ta on eluruumi xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx ainuomanik, ei vaja see väide TsMS § 231 lg-st 2 lähtuvalt tõendamist, kuna kostja on nimetatud väite omaks võtnud (tl 34). Kohtule ei ole teada ning kostja ei ole ka väitnud, nagu oleks kostjal õiguslik alus hageja eluruumi aadressil xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx vallata. Seega pole pooltel vaidlust selle üle, et hageja on eluruumi xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx ainuomanik ning selles, et kostjal puudub õiguslik alus nimetatud eluruumi vallata. V. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lõikes 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostja on andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks, kuna kasutab hageja eluruumi ilma õigusliku aluseta ning ei ole eluruumist ka pärast hagi õigeksvõtmist välja kolinud. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt osundatud paragrahvi 2.lõikele määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu suurus tuleb seadusest. Tartu Maakohtu 02.03.2015. a. määruse alusel on hagejale antud riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks ning määratud, et hageja võib riigilõivu summas 300 eurot tasuda osamaksetena lõpptähtajaga 10. juuni 2015. a. Hageja on riigilõivu täies ulatuses tasunud (tl 58). Tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja enda menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja enda kanda. VI. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

4 (5)

Tulenevalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostja on taotlenud, et ta saaks kohtuotsuse täita, s.o korteri vabastada kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 34). Hageja palub kohtul määrata kohtuotsuse täitmine koheselt kohtuotsuse jõustumisest (tl 41). TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et seaduses sätestatust kõrvalekaldumine ei ole võimalik ning hageja ja kostja taotlused kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks erinevalt seaduses sätestatust tuleb jätta tähelepanuta. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks, arvestades muuhulgas, et kohtuotsuse teatavaks tegemise ajaks on kostjal olnud piisavalt aega uue elukoha leidmiseks. Kostja poolt hagile vastuse esitamisest 20.04.2015.a., milles kostja hagi õigeks võttis ja taotles tähtaja määramist korteri vabastamiseks kolm kuud, ongi käesolevaks ajaks ligi kolm kuud möödunud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja õiguste rikkumise jätkumine olukorras, kus kostjal on olnud piisavalt aega endale uue elamispinna leidmiseks. Kostja põhjendus, et ta ei soovi xxxxxx väljapoole kolida, ei ole asjakohane.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.