2-13-56475/38 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 13. aprilli 2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-56475 kohus rahuldas hagi ja vormistas kohtuotsuse lihtmenetluses ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja teatas kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. TsMS § 448 lg 41 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust. 2(9)

Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 1 003,73 eurot ja kohustada kostjat tasuma viivist määras 8,5% aaastas (s.o 0,23 eur/päevas) võla põhiosa jäägilt kuni selle täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud kostjale 1000 eurot kinnistu ostu-müügi tehingu ettemaksuks. Ostuhinna osalise tasumise kohta pooled notariaalset ostu-müügi lepingut ei sõlminud. Tehingut poolte vahel ei toimunud ja hageja nõudis tasutud 1000 euro tagastamist. Kostja keeldus raha tagastamast viidates, et hageja süül tehingut ei toimunud. Hageja andis kostjale tähtaja võla tasumiseks. Nõutud tähtajaks kostja võlgnevust ei tasunud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda kuni nende tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja teatab, et 05. oktoobril 2013 oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline leping, mille kohaselt kostja kohustus tellima Tartu notarilt hagejaga kinnisvaramüügi sõlmimise tehingu tegemiseks aeg ja teavitama hagejat saavutatud kokkuleppest notariga, teatades tehingu sõlmimise päeva ja aja ning sõlmima hagejaga notari juures lepingu kinnisvara müümiseks. Kinnitamaks kavatsuse tõsidust sõlmida tehing kinnisvara omandamiseks ja ostja garantiina müüjale, et kostja ei otsiks teisi kinnisvara ostjaid, nõustus hageja kandma kostja arvele tagatisesumma 1000 eurot. Sealjuures oli suuliselt kokku lepitud, et kui tehing hageja süül ei toimu, nimetatud summa tagastamisele ei kuulu. Kui hageja ei oleks seda 1000 eurot kostjale üle kandnud, ei oleks kostja hakanud planeerima ja tellima tehingut notari juures. Tartu notar oli valitud hageja ettepanekul ja notari juurde tulemine on kostja jaoks seotud materiaalsete kulutustega ja isikliku aja kulumisega. Kostja jaoks oli tähtis garantii, et hageja kui ostja ilmuks notari juurde ja sõlmiks tehingu. Selgituse „ettemaks” tegi hageja maksekorraldusse omal initsiatiivil ja see ei vasta poolte suulisele kokkuleppele tehingu sõlmimise tagatisest. Soovi korral teha ettemaks, pidi hageja kandma selle notari deposiitarvele, mitte kostjale. Hagis esitatud 1000 eurot nõustus hageja kandma kostja arvele nimelt kui oma tagatise, et mitte taganeda kavatsusest sõlmida tehing notari juures.

2-13-56475 Kostja sai notarilt nõusoleku sõlmida tehing 11. oktoobril 2013 kell 12.00. Kostja teatas sellest kohe ka hagejale, telefoni teel, ning hageja kinnitas kavatsust sõlmida tehing notari juures. Kostja tuli määratud ajaks notari juurde ja ootas hagejat 15 minutit. Kostja ja notar helistasid hagejale, kuid hageja vastas vaid notari kõnele ja lubas ilmuda notari juurde 5 minuti jooksul. Seejärel oodati hagejat notari juures veel ühe tunni, kuid hageja aga ei ilmunud ja lülitas oma telefoni välja. Nädala möödudes saatis hageja oma vabandused ja palus määrata uue kohtumise notari juures tehingu sõlmimiseks. Selleks ajaks oli kinnisvara aga juba müüdud ja kostja lõpetas hagejaga läbikäimise seoses tema ilmse ebaaususe tõttu. Hageja nõudest tagatisesumma tagastamiseks sai kostja teada alles kohtus saadud hagist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist oli väidetavalt tagatisrahaga. Hageja on seisukohal, et ülekantud summa eesmärgiks oli selle osaline tasaarveldamine kinnistu maksumusega. Poolte tegelik tahe oli sooritada kinnisasja ostu-müügi tehing, mille eest hageja osaliselt tasuski. Kostja oma vastuses on korduvalt kinnitanud, et hagejal oli suulise kokkuleppe alusel kohustus kinnisasi omandada. Kokkulepe, et hageja poolt tasutud 1000 eurot jääb kostjale müügilepingu sõlmimata jätmise korral, viitab oma olemuses kinnisasja müügilepingule, mis peab olema notariaalselt tõestatud või isegi kinnisasja müügi eellepingule, millele kehtib samasugune vorminõue. Seega suuline kokkuleppe, mis on suunatud kinnisasja omandamisele, on rikutud vorminõude tõttu tühine ja ühtlasi kogu põhjendus müügilepingu täitmata jätmise ja selle tagajärgede kohta, s.o et 1000 eurot jääb kostjale, kui müügilepingut ei sõlmita, on asjakohatu selle tühisuse tõttu. Hageja jääb seisukohale, et terminoloogilise lähenemise erinevus ei oma antud asja lahendamisel kandvat tähendust erinevalt tehingu sisust ja poolte tegelikust tahtest. Isegi hüpoteetiliselt, kui hageja oleks kandnud nimetatud summa notari deposiitkontole ei omaks see siinjuures mingisugust tähtsust. Hageja seaduslik esindaja pöördus korduvalt kostja poole telefonitsi, kuid tulemusteta, kuna kostja keeldus raha tagastamast. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas kostja, et pani kinnistu müügi kuulutuse internetikeskkonda, hageja nägi seda ja helistas kostjale. Ütles, et ta soovib kinnistut osta, ise helistab notarile ja kannab raha broneerimiseks. Hageja küsis kostjalt andmed, kuhu raha kanda. Hageja pakkuks 1000 eurot selleks, et kostja kellelegi rohkem ei pakuks seda kinnistut ja võtaksin kuulutuse maha. Kostja nõustus ja andis oma pangakonto andmed. Kostja ja hageja leppisid kokku kinnistu müügis ja kellaajas notari juures. Hinnast ei rääkinud, aga hind oli kuulutuses üleval ja hageja kinnitas, et hind on sobiv. Hageja oli kokku leppinud notari juures Tartus, sest Tartu on tema jaoks kõige lähem linn. Notari juures pidime ostu-müügi tehingu teostama. Makstud 1000 euro osas oli kokku lepitud nii, et 1000 eurot jääb kostjale ja ülejäänud raha kannab hageja üle peale tehingu sooritamist. Sellest ei olnud juttu, et kui tehingut ei sõlmita, siis mis saab 1000 eurost. Hageja ei ilmunud tehingut tegema ja ei ole seda kuidagi selgitanud. Ta ei teatanud kostjale, et ta ei saa tulla. Hageja helistas kostjale nädala või veidi rohkem möödumisel ega 4(9)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole, et pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja ostab kostjalt kinnistu ja hageja maksis enne tehingu tegemist kostjale 1000 eurot. Kinnistu ostu-müügi tehing jäi tegemata. Vaidluse peamiseks küsimuseks on, kas kostja peab 1000 eurot hagejale tagastama või mitte. Kohus lähtuv poolte vahelise õigussuhte tõlgendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1, lg 4 ja lg 5 p 1,3, mille kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki. Kohus lähtub järelduse tegemisel poolte tõenditest t.l.-7,8,39,86, samuti hageja ja kostja kirjalikest seisukohtadest ja kostja poolt kohtuistungil esitatud selgitustest. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja kohustub ostma kostjalt kinnistu. Hageja tasus kostjale ostuhinna ettemaksu 1000 eurot. Poolte kokkulepe oli, et 1000 eurot arvestatakse kinnistu hinna tasumisel ostuhinna hulka. Kokkulepet 1000 euro tagastamise või tagastamata jätmise osas, kui tehing jääb tegemata, poolte vahel ei olnud. Seda kinnitas kostja ka kohtuistungil. Kohus ei tuvastanud, et poolte vahel oleks olnud 1000 euro osas kokkulepe, mis vastaks käsiraha kokkuleppe tunnustele VÕS § 156 lg 1 tähenduses. Kohus järeldab poolte lepingueelsest käitumisest, nende poolt esitatud tahteavaldustest, lepingu eesmärgist ja poolte lepingujärgsest käitumisest, et tegemist oli kinnistu ostmisele suunatud lepingu eellepinguga VÕS § 33 lg 1 tähenduses. Lähtuvalt VÕS § 33 lg 2, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.

2-13-56475 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine ning vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Lähtuvalt VÕS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus järeldab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tühise eellepingu alusel saadud 1000 euro ettemaksu tagastamist ning kostja on kohustatud selle summa hagejale tagastama. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1000 eurot. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hagejale viivist määras 8,5% aastas (s.o 0,23 eurot päevas) võla põhiosa jäägilt kuni selle täieliku tasumiseni. Lähtuvalt VÕS § 101 § lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 hagis võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja on teatanud kostjale (t.l.-8), et arvestab viivist tasumata summalt alates 12. novembrist 2013. Kostja on teate kätte saanud (t.l.-11). Hageja arvestuse (t.l.-78) kohaselt moodustab sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1000 eurot perioodi eest 12. november 2013 kuni 10. juuni 2014 kokku 48,68 eurot. Kohus kontrollib viivise arvestust ning arvutab viivise kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni.

2-13-56475 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi ja seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskuludeks loeb kohus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 150 eurot vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja lisa 1 hagihinnalt kuni 1500 eurot ning hageja õigusabi kulu hagiavalduse ja viivise arvestuse koostamise eest kokku 200 eurot, mis vastab 2,5 tunnile hinnaga 80 eurot/tund. Kohus võtab kohtule esitatud dokumentide koostamise aja arvestusel aluseks, et ühe lehekülje teksti koostamiseks kulub 40 minutit. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse, seisukoha kostja vastuse osas ning viiviste arvestuse. Kohus leiab, et nimetatud dokumentide koostamiseks kulunud aeg on maksimaalselt 2,5 tundi ning seega on õigusabi kulu põhjendatud 2,5 x 80 = 200 euro ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 350 eurot. Hageja esitas hagiavalduses nõude mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks. Kohus on jätnud Viru Maakohtu 13. aprilli 2015 kohtuotsuses hageja taotlused mõista kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning tunnistada kohtulahend viivitamatult täidetavaks lahendamata. Lähtuvalt TsMS § 448 lg 1 p 1, asja otsustanud kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Lähtuvalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjal tuleb tasuda hagejale menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 469 lg 1 ja lg 3 kohaselt tunnistab kohus otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise.