2-23-106071
Kohtuasja number
2-23-106071
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2025, Narva
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Sillamäe linn, Kesk tn 9 korteriühistu avaldus D L vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Sillamäe linn, Kesk tn 9 korteriühistu Avaldaja: (rk 80516485) Avaldaja esindaja: Aleksandr Bõstrjak (seaduslik esindaja)
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja esindaja: Igor Sumarok (lepinguline esindaja) Puudutatud isik:
D L (ik XXX)
korteriühistu
loobub
viivisenõudest
ja
2-23-106071
Osamakse suurus
Makstähtaeg
Osamakse suurus
20.02.2024
22,82 eurot
20.02.2026
22,66 eurot
20.03.2025
22,66 eurot
20.03.2026
22,66 eurot
20.04.2025
22,66 eurot
20.04.2026
22,66 eurot
20.05.2025
22,66 eurot
20.05.2026
22,66 eurot
20.06.2025
22,66 eurot
20.06.2026
22,66 eurot
20.07.2025
22,66 eurot
20.07.2026
22,66 eurot
20.08.2025
22,66 eurot
20.08.2026
22,66 eurot
20.09.2025
22,66 eurot
20.09.2026
22,66 eurot
20.10.2025
22,66 eurot
20.10.2026
22,66 eurot
.
20.11.2025
22,66 eurot
20.11.2026
22,66 eurot
.
20.12.2025
22,66 eurot
20.12.2026
22,66 eurot
.
20.01.2026
22,66 eurot
20.01.2027
22,66 eurot
Kõik kompromissi alusel tasumisele kuuluvad summad tasub D L Sillamäe linn, Kesk tn 9 korteriühistu pangakontole nr XXX Swedbankis või pangakontole nr XXX SEB Pangas selgitusega „kompromiss ts. asjas 2-23-106071”.
2-23-106071 kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemisele järgnevast päevast kuni kohase tasumiseni.
kompromisslepingus
märkimata
hüvitatavad
menetluskulud
Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
Viru Maakohtu menetluses on Sillamäe linn, Kesk tn 9 korteriühistu avaldus D L vastu võlgnevuse nõudes. Menetlusosalised esitasid 10. veebruaril 2025 kohtule sõlmitud kompromissilepingu. Menetlusosalised kinnitasid kompromissis, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning palusid kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusosaliste kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetluse lõpetada. Kompromissi poolteks on korteriühistu ja võlgnik ning kompromissi sisuks on võla tasumise küsimuse lahendamine, seega saavad kompromissi pooled menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kompromissi sõlmimine on lubatud.
3(5)
2-23-106071 Kohus tuvastas, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Avaldaja esitas kohtule taotluse menetluses tasutud riigilõivu, s.o 25 euro tagastamiseks. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud käesolevas menetluses riigilõivu 06. veebruaril 2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 65 eurot. Avaldaja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 3 tulenevalt (alates 01. veebruarist 2023 kehtinud redaktsioonis) avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuna avaldaja tasus riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses ja menetlus lõpetatakse kompromissi kinnitamise tõttu, jätab kohus avaldaja taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuna kohus keeldus menetluses poole tasutud riigilõivu summas 25 eurot avaldajale tagastamisest, ei saa TsMS § 150 lg 8 tulenevalt vaidlustada riigilõivu tagastamata jätmist. 4(5)
2-23-106071 Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et paluvad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Nimetatud sätet võib kohaldada ka hagita menetluses, kui menetlusosaliste ring on selgelt piiritletud ning on teada, kelle õigusi menetlust lõpetav määrus puudutab. Kohus leiab, et korteriühistu avalduses võlgnevuse nõudes on selge menetlusosaliste ring ning määrus puudutab ainult korteriühistu ja võlgniku õigusi. Seega peab neil olema võimalus sarnaselt hagimenetlusega välistada edasikaebamise õigus. Seega ei ole kohtumäärus edasikaevatav. Allkirjastatud digitaalselt Aarne Lõhmus Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.