Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-11711
Tsiviilasi
TM hagi Korteriühistu Järve vastu Korteriühistu Järve 28.02.2014 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TM apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TM (isikukood XXXXXXXXXX; elukoht
XXXXXX XXX XX-XXX XXXXX XXXXXXX),
tehinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja: Korteriühistu Järve (registrikood 80013488, asukoht Õismäe tee 78, 13513 Tallinn), tehinguline esindaja Natalja Perova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 05.12.2014 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja, TM kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-11711 menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.14.03.2014 esitas TM (hageja) Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Järve (kostja, edaspidi ka KÜ Järve) vastu kostja 28.02.2014 üldkoosoleku otsuste (edaspidi: ÜK otsus või otsused) tühisuse tuvastamiseks. Hageja hinnangul on ÜK otsused tühised, sest üldkoosolekut ei kutsunud kokku korteriühistu juhatus. Üldkoosoleku kutse on allkirjastanud AZ, kes pole korterelamu Õismäe tee 78 korteriomanik ega korteriühistu liige. Otsused on tühised ka seetõttu, et korteriühistu juhatus pole määranud üldkoosoleku päevakorda. Üldkoosoleku kutses oli märgitud päevakorra punkt 2, s.o korteri maksmise võlgnike küsimuste arutamine, kuid üldkoosolek täiendas nimetatud päevakorra punkti küsimusega korteri 140 omanikelt kommunaalmaksete võlgnevuse sissenõudmiseks. Üldkoosoleku kutse 1. päevakorra punkti kohaselt pidi koosolekul toimuma juhatuse ümbervalimine, kuid tegelikkuses tehti selle punkti all ka muid päevakorras nimetamata otsustusi. Hageja palub tuvastada ÜK otsuste tühisus kas tervikuna või alternatiivselt punktide 2.1, 2.2, 2.3 ja 2.4 osas. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hagejal on alates 2011. aastast võlgnevus korteriühistu ees majandamiskulude- ja kommunaalteenuste eest. 13.06.2014 toimus korteriühistu korraline üldkoosolek, mis oli kokku kutsutud nii tegutseva juhatuse kui ka initsiatiivgrupi 44 liikme poolt. Koosoleku päevakord oli järgmine: 1. Tsiviilasjas nr 2-14-11711 võimaliku kompromissi arutamine, KÜ Järve 28.02.2014 üldkoosoleku poolt valitud juhatuse koosseisus: AK, JK, AZ, MS, AF, JV volituste kinnitamine; 2. KÜ JÄRVE juhatuse aruanne möödunud perioodi töö kohta;
3.Revisjonikomisjoni aruanne; 4. Korteriühistu juhatuse valimine; 5. Revisjonikomisjoni valimine; 6. KÜ jooksva aasta majandustegevuse plaani, eelarve arutamine ja kinnitamine, arvestades korteriomanike küsitlust aprillis-mais 2014; 7. Kohtusse hagi esitamisest kommunaalmaksete võlgnevuse perioodi eest alates 2011. aastast kuni 31.05.2014. aastani väljamõistmise nõudes korteri 140 omanike VM, TM vastu; 8. Õismäe tee 78-140 korteriomanike korteriomandi võõrandamisest kommunaalmaksete süstemaatilise mittetasumise eest; 9. KÜ JÄRVE põhikirja muutmisest ja täiendamisest. Kostja leiab, et kui korteriühistu hilisem üldkoosoleku otsus muudab või kinnitab varasemat otsust, siis tuleb lähtuda viimasest otsusest. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 05.12.2014 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kohus tuvastas, et 28.02.2014 üldkoosolekuga valiti KÜ Järve uude juhatusse kõik eelmise juhatuse liikmed, sh juhatuse esimehena AZ (ÜK päevakorrapunkt 1), kiideti heaks kohtuhagi sisseandmine Harju Maakohtusse AZ poolt korteriühistu Järve nimel korteri 140 omanike VM ja TM vastu (ÜK päevakorrapunkt 2), anti AZ-le õigus esindada ka edaspidi KÜ Järve huve Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-14-1534 ning lubati tal vajaduse korral kasutada õigusabiteenuseid.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-11711
5.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et üldkoosoleku kutse allkirjastas eraisik. KÜ Järve äriregistri väljavõttest nähtub, et AZ on KÜ Järve juhatuse liige olnud alates 12.02.2001. See isik valiti KÜ Järve juhatuse esimeheks uuesti 28.01.2008 ning äriregistri väljavõte kinnitab, et AZ oli KÜ Järve juhatuse esimeheks ka seisuga 07.02.2015. Kostja liikmete 13.06.2014 üldkoosolek kinnitas 28.02.2014 üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete, sh AZ volitused. Seega leidis kohus, et kostja on heaks kiitnud AZ volitused juhatuse esimehena tagasiulatuvalt ning AZ-l oli õigus kutsuda kokku kostja 28.02.2014 üldkoosolek. Isegi kui AZ-l puudusid juhatuse liikme volitused 28.02.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise ajal, pole see kohtu hinnangul niivõrd oluline rikkumine, mis tooks automaatselt kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse.
6.Kohus hindas ÜK 1. päevakorrapunktis vastu võetud otsuste sisu ja leidis, et tegemist on korraldusliku iseloomuga otsustustega, millest ei teki korteriühistu liikmetele õigusi või kohustusi. Kohus ei nõustunud hageja hinnanguga ka ÜK 2. päevakorrapunktis vastu võetud otsuste kehtivusele. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud, et üldkoosoleku päevakorras on võlgnike küsimuste arutamine. Mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, et 2. päevakorrapunkti raames võib otsustamisele tulla tegevuskava võlgnevuse sissenõudmiseks. Maakohus lisas, et KÜ Järve põhikirja punkti 6.5 kohaselt polnud sellise küsimuse otsustamiseks iseenesest üldkoosoleku kokkukutsumine vajalik, sest korteriühistu juhatus võis nõude esitamise otsustada ka iseseisvalt. Apellatsioonkaebus
7.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud valesti materiaalõiguse norme, rikkunud menetlusõiguse norme ja hinnanud valesti tõendeid.
8.Üldkoosoleku kutsus kokku eraisik ning ÜK otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigust loov. Hageja tugineb Riigikohtu 10.10.2007 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-89-07. AZ volitused juhatuse liikmena lõppesid 29.01.2010 ning hagi esitamise ajal ei olnud AZ-l õigust tegutseda KÜ Järve juhatuse liikmena. Maakohus pole põhjendanud, miks hageja põhjendused ja tõendid asjas tähtsust ei oma.
9.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumine selleks õigustamata isiku poolt ei too kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Ainult korteriühistu juhatusel või teatud asjaoludel korteriühistu liikmetel on õigus üldkoosoleku kokku kutsumiseks. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) ei sätesta mõistet oluline või mitte oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Igasugune rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse.
10.Üldkoosoleku tühist otsust ei saa muuta kehtivaks hilisema üldkoosoleku otsusega. Hageja tugineb Riigikohtu 04.12.2012 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12. Hageja lisab, et 13.06.2014 üldkoosolek kiitis heaks ainult ühe ÜK otsuse, millega on valitud juhatus. Üldkoosolek aga on teinud ka teisi otsuseid, mida 13.06.2014 üldkoosolek pole heaks kiitnud.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-11711
11.Hageja hinnangul on maakohus valesti asunud seisukohale, et 13.06.2014 toimus üldkoosolek, mis kiitis 28.02.2014 ÜK otsuse heaks. Kuna maakohus jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks ja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata, siis peab lähtuma asjaolust, et korteriühistu 13.06.2014 üldkoosoleku toimumine ja otsuste tegemine pole tõendatud. Vastustaja seisukoht
12.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Maakohus on otsuses (põhjenduste p-s 16) märkinud, et isegi kui AZ-l puudusid juhatuse liikme volitused 28.02.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise ajal, ei ole tegemist sellise olulise rikkumisega, mis tooks automaatselt kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Kolleegium nõustub apellandiga, et osundatud maakohtu seisukoht ei põhine seadusel. Seetõttu tuleb kõnealune seisukoht maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta. Kolleegium märgib, et MTÜS § 241 lg 1 kohaldamisel ei ole põhjendatud eristada koosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist ja mitteolulist rikkumist. Taolist järeldust ei toeta MTÜS § 241 lg 1 normi tekst ega senine kohtupraktika. Seega tooks üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa kokkukutsumise korra igasugune rikkumine.
15.Eelmärgitu ei anna siiski alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kõnealune maakohtu poolt väljendatud seisukoht ei ole vaidlustatud otsuse muudest põhjendustest järelduvalt hageja nõude rahuldamata jätmisel iseenesest oluline.
16.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
17.Vastuseks apellatsioonkaebuse eelpool käsitlemata väidetele märgib kolleegium, et nõustub iseenesest hageja seisukohaga, mille järgi ei ole äriregistri juhatuse liikme kandel õigustloovat tähendust. Samuti nõustub ringkonnakohus väitega, et kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte aga äriregistrisse kantud andmetega. Samas ei saa nõustuda hagejaga selles, nagu oleks maakohus asunud vaidlustatud lahendis vastupidisele seisukohale. Maakohus ei ole tuvastanud AZ juhatuse liikmeks olekut 07.02.2014 äriregistri andmete väljavõtte põhjal. Maakohus on äriregistri kandeid kostja juhatuse liikmete kohta arvestanud üksnes ühe asjaoluna AZ juhatuse liikme ametiaja pikenemise osas.
18.Maakohus on lugenud AZ kui kostja juhatuse liikme ametiaja pikenenuks kostja ning AZ tahteavaldusi ja käitumist hinnates tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 alusel kaudsete tahteavaldustega. Maakohus on osundanud ka võlaõigusseaduse § 1 lg-le 1 ja § 9 lg-le 1 nende koostoimes. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus seejuures materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohtu vastav käsitlus on kooskõlas senise kohtupraktikaga, sh Riigikohtu
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-11711 poolt 08.10.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuse p-des 34 ja 35 väljendatud seisukohtadega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tuvastada asjaolusid maakohtust erinevalt või anda tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut.
19.Hageja leiab, et AZ kutsus üldkoosoleku kokku kui "eraisik" ning maakohus on jätnud TsMS § 436 lg-t 1, 442 lg-t 8 ning § 232 lõikeid 1 ja 2 rikkudes hindamata esitatud tõendid ja väited, mis kinnitavad, et üldkoosoleku kutsus kokku eraisikuna AZ, aga mitte juhatus. Kolleegiumi hinnangul ei ole need hageja etteheited põhjendatud. Kindlaksmääratud isikute ringile (korteriühistu liikmed) tehtud tahteavaldust tuleb TsÜS § 75 lg 1 järgi tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Praegusel juhul tuligi maakohtul AZ poolt koostatud kutset (tl 8) TsÜS § 75 lg 1 teisest lausest lähtuvalt hinnata. Ka kolleegiumi arvates said korteriühistu liikmed asja materjalide hulgas olevat kutset mõistlikult mõista kui juhatuse 28.02.2014 üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Seda kinnitab muu hulgas fakt, et 28.02.2014 liikmed koosolekule kogunesid, koosoleku protokollist nähtuvalt oli isiklikult kohal 50 liiget, lisaks 31 liiget esindatud volikirja alusel (tl 9-11). Eelmärgitut arvestades ei oma asja lahendamise seisukohalt õiguslikku tähtsust see, milline oli AZ tegelik tahe viidatud kutse koostamisel (kui see erines avaldatust), samuti ei oma tähtsust hageja subjektiivsed hinnangud kutse sisule. Seega jättis maakohus hageja käsitletavad väited asja lahendamisel õigesti tähelepanuta. Kolleegium märgib, et MTÜS § 20 lg-st 6 ega kostja põhikirjast (tl 12-18) ei tulene nõuet, mille järgi peavad üldkoosoleku kokkukutsumise teates tingimata olema märgitud juhatuse liikmete nimed.
20.Hageja hinnangul on maakohus tuvastanud ebaõigesti asjaolu, et 13.06.2014 toimus korteriühistu üldkoosolek, mis väidetavalt kiitis 28.02.2014 üldkoosoleku otsuse kostja juhatuse liikme valimiste kohta heaks. Kolleegium märgib, et TsMS § 652 lg 5 järgi ei kogu, uuri ega hinda ringkonnakohus uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole 13.06.2014 üldkoosoleku toimumise tuvastamisel menetlusnorme oluliselt rikkunud. 13.06.2014 toimunud üldkoosoleku protokoll on tõendina kohtule esitatud (tl 107-109). Asjaolu, et maakohus jättis rahuldamata hageja tõendite kogumise taotluse ning ei nõudnud kostjalt välja 13.06.2014 üldkoosoleku protokolli lisaks olevat registreerimislehte, üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega volikirju, ei anna alust väita, et maakohus on käesoleval juhul asjaolusid ebaõigesti tuvastanud. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja nimetatud tõendite kogumist uuesti taotlenud. Lisaks, arvestades MTÜS § 21 lg-s 7 sätestatut, ei vaja hageja eelduslikult kohtu abi nimetatud tõendite saamisel. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole 13.06.2014 toimunud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks kohtutele seni nõudeid esitatud. Hageja ei ole 13.06.2014 üldkoosoleku toimumise osas oma väidetes ka järjekindel. Apellatsioonkaebuse 4. punktis esitatud seisukohtades ei sea hageja üldkoosoleku toimumist 13.06.2014 kahtluse alla, kaebuse järgimises punktis leiab aga, et selle koosoleku toimumine ei ole tuvastatud.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-11711 Menetluskulude jaotus
21.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
22.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.